Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"auditooriumit" - 7 õppematerjali

Mõjuvõimu tähtsus suhtlemisel
1
docx

Mõjuvõimu tähtsus suhtlemisel

Lavastus toob välja, kuidas suhtlemine ja mõttemaailm võib inimeste vahel, kes ei arva end olevat hariduselt samal tasemel, tulla probleemiks. Lavastaja ja muusikaline kujundaja on Taago Tubin. Ülikooli professorit mängib Janek Vadi ja üliõpilast Klaudia Tiitsmaa. Etenduse ettekandmine toimub auditooriumis kahes osas ning see räägib võimu ärakasutamisest suhtluses. Lavastus on ülesehituse poolest loogiline ja sujuv, väga hästi on kasutatud keskkonda (auditooriumit). Ülikooli professori ja õpilase vahel tekib suhtluskonflikt, kuna osapooled ei ole üksteisega rahul. Etenduse kvaliteet sõltub paljuski näitlejate oskustest. Selle lavastuse puhul oli näha, et näitlejad teavad, mida nad teevad. Emotsioone väljendati ka kehakeeles ning seda oli hästi aru saada. Vahepeal oli professori jutt arusaamatu, kuna oli kasutatud palju võõrsõnu. Väga hästi oli lahendatud vaatused ja näitlejate liikumine. Olukorrad, kus kasutati vägivalda, olid hästi

Kirjandus → Kirjandus
1 allalaadimist
Meedia kui ühiskonnapeegeldus
2
docx

Meedia kui ühiskonnapeegeldus

aastat. Tänapäeva Eesti meedias valitseb sõnavabadus ning ka meedia jaguneb neljaks: trükiajakirjandus, raadio, televisioon ja internet. Trükiajakirjanduse alla kuuluvad ajalehed ning ajakirjad ning ajalehed jagunevad omakorda kaheks, tabloid-ja kvaliteetajalehed. Kui näiteks Inglismaal on piir nende kahe vahel selgesti määratletud, siis Eestis mitte, sest siin on väiksem lugejaskond ning vahel peavad ka kvaliteetlehed kirjutama artikleid, mis auditooriumit lugema kutsuksid. Nii Eesti kui ka välismaa ajakirjanduses, raadios ning televisioonis peegeldub ühiskond., eriti kui räägitakse poliitikast. Kõik, mis maailmas toimub on selgelt väljaloetav meediast. Kuna meedia ülesanneteks on info edastamine, järelvalve, ühiskonna osade sidumine, avaliku arvamuse kujundamine, ideoloogiate väljendamine ning viimakse ühiskonnaelu kajastamine, siis võibki meediat nimetada ühiskonnapeegelduseks. Kõik ühiskonna probleemid leiavad kajastust meedias

Meedia → Meedia
68 allalaadimist
Konstantin Stepanovich Melnikov Kaasaegne arhitektuur
11
docx

Konstantin Stepanovich Melnikov Kaasaegne arhitektuur

eksperimenteeriv ja katsetuslik arhitektuur inspireeriva, monumentaalse ja võiduka vormiga nagu on seda näha Rusakovi tööliste hoonel. Hoones on suur auditoorium kuhu mahub ligi 1400 inimest. Plaani vaates näib hoone lehviku kujulisena ning külgvaates on hoone jagatud kolmeks erinevaks betoon struktuuriks. (Rusakovi tööliste hoone plaan, lõige ja auditoorium) Esimesel korrusel asub eelmainitud suur auditoorium koos orkestri alaga, mille kohal on kolm väiksemat auditooriumit, huvitav väiksemate auditooriumite juures on see, et iga ühe neist saab eraldada suurest auditooriumist liikuvate seintega. Hoone tagaosas asuvad tavapärasemad kabinetid. Kuigi hoonel kasutatud materjalidest nähtavad on vaid betoon, tellis ja klaas, siis raudbetooni konstruktsioon hoonel saavutati läbi erinevate mahtude koos terav nurkade ja diagonaalidega. (Rusakovi tööliste hoone makett ja hoone)

Arhitektuur → Arhitektuuri ajalugu
1 allalaadimist
ckospekt
15
docx

ckospekt

Goodyeari väitel märgib see tase üleminekud postmodernistliku turunduse faasi. Selles arengujärgus omab bränd kompleksset identiteeti ning tarbija omab sellega mitmeid erinevaid kokkupuutepunkte ja ­põhjuseid. Bränd/margitoode on tarbija teadvuses samastunud ettevõttega. Nii tarbijad kui kõik sidusrühmad (stakeholders) tajuvad brändi ühtselt. Brändikommunikatsioon kõigile siht- ja sidusrühmadele on sarnane. Bränd kõnetab auditooriumit ka ettevõtte nimel ning ettevõte kõnetab ka brändi nimel. Kommunikatsioon ei jää enam ühepoolseks ning oluline on dialoog tarbijate ning teiste sidusrühmadega. Tootearendusse kaasatakse dialoogi toel ka tarbijad. Ettevõte ja tema poolt toodetav bränd on üks ja see sama. Näiteks Kalev: · Bränd kui põhimõte v poliitika/Brand as Policy: nii bränd kui ettevõte on seotud eetiliste, sotsiaalsete ja/või poliitiliste põhimõtetega

Psühholoogia → Reklaamipsühholoogia
19 allalaadimist
Reklaamipsühholoogia konspekt
20
docx

Reklaamipsühholoogia konspekt

Goodyeari väitel märgib see tase üleminekud postmodernistliku turunduse faasi. Selles arengujärgus omab bränd kompleksset identiteeti ning tarbija omab sellega mitmeid erinevaid kokkupuutepunkte ja –põhjuseid. Bränd/margitoode on tarbija teadvuses samastunud ettevõttega. Nii tarbijad kui kõik sidusrühmad (stakeholders) tajuvad brändi ühtselt. Brändikommunikatsioon kõigile siht- ja sidusrühmadele on sarnane. Bränd kõnetab auditooriumit ka ettevõtte nimel ning ettevõte kõnetab ka brändi nimel. Kommunikatsioon ei jää enam ühepoolseks ning oluline on dialoog tarbijate ning teiste sidusrühmadega. Tootearendusse kaasatakse dialoogi toel ka tarbijad.  Bränd kui põhimõte või poliitika (Brand as Policy) - nii bränd kui ettevõte on seotud eetiliste, sotsiaalsete ja/või poliitiliste põhimõtetega. Ettevõtet, brändi ja tarbijat ühendab pühendumus neile põhimõtteile

Psühholoogia → Reklaamipsühholoogia
59 allalaadimist
Reklaaamipsühholoogia konspekt
71
docx

Reklaaamipsühholoogia konspekt

Goodyeari väitel märgib see tase üleminekud postmodernistliku turunduse faasi. Selles arengujärgus omab bränd kompleksset identiteeti ning tarbija omab sellega mitmeid erinevaid kokkupuutepunkte ja ­ põhjuseid. Bränd/margitoode on tarbija teadvuses samastunud ettevõttega. Nii tarbijad kui kõik sidusrühmad (stakeholders) tajuvad brändi ühtselt. Brändikommunikatsioon kõigile siht- ja sidusrühmadele on sarnane. Bränd kõnetab auditooriumit ka ettevõtte nimel ning ettevõte kõnetab ka brändi nimel. Kommunikatsioon ei jää enam ühepoolseks ning oluline on dialoog tarbijate ning teiste sidusrühmadega. Tootearendusse kaasatakse dialoogi toel ka tarbijad. · Bränd kui põhimõte v poliitika: nii bränd kui ettevõte on seotud eetiliste, sotsiaalsete ja/või poliitiliste põhimõtetega. Ettevõtet, brändi ja tarbijat ühendab pühendumus neile põhimõtteile

Psühholoogia → Reklaamipsühholoogia
34 allalaadimist
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

püsivama väärtusega lugemist, meelelahutust, õpetust jms. Mida rohkem erinevaid väljaandeid ilmus, seda suurem oli lugeja valikuvõimalus. Kõige loetavamad päevalehed olid Päevaleht, Tallinna Teataja ja Postimees. Ajalehe kohanemist turuvajadustega näitab kasvõi esimene lugejate ankeetküsitlus 1910. aastal, mille korraldasid Virulase ja Tallinna Teataja toimetused. Selline ettevõtmine sai teiste väljaannete suure kriitika osaliseks. Konkurents sundis oma auditooriumit uurima, teisalt ei suutnud tollased lehetegijad loobuda arusaamast, et ajaleht on õpetaja-teenäitaja, kes peab lugejat harima ja oma teadmisi temaga jagama. Mida tellijaile pakuti? Tõestati oma kvaliteeti (nt Postimees nimetas end vanaks ja auväärseks ajaleheks, st väärtustas järjepidevust), pakuti proovinumbreid, tavaliselt (kuna tellimishinnad olid enamvähem samas suurusjärgus) meelitati lisalehtede,

Sotsioloogia → Sotsiaalteadused
69 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun