Kasutati nii laibamatust kui ka põletusmatust. Templeid (templum=eraldatud koht) hakati ehitama etruskide ja kreeklaste eeskujul. Templid olid ka ühiskondliku ja riikliku elu toimingute paikadeks. Rooma religioon muutus vastavalt riigi kasvamisele ja uute kultustega kokkupuutumisele. 7.-6.saj. ekr toimuvad laenud etruskidelt, 5.-3.saj. eKr. võetakse üle rida Kreeka kultusi, alates 2.saj. eKr Väike-Aasia früüglaste Suure Ema ja Attise kultus, 1.saj. eKr. Egiptuse Osirise, Isise ja Anubise kultused, 1.-2.saj. levib Süüria ja Egiptuse päikesekultus, 3.saj. pärsia-süüria päritoluga mitraism ja manilus. 2.saj. eKr antakse välja rida seadusi veriste, kõlvatute ja eriti inimohvriga seotud kultuste keelustamise ja osalejate karistamise kohta Rooma riigis. Valitsejate surmajärgne jumalustamine levis Idamaadest ja algas Julius Caesariga. 1.saj. keisrid püüdsid taastada kunagist nn puht-rooma usundit, kuid tagajärjetult
Roomlased aga hakkavad teda kutsuma Suureks Emaks ehk Magna Materiks. See sai alguse II Puunia sõja ajal, kui Rooma riik pöördus abisaamiseks teatud kolleegiumi poole, mis valdas Sibülli raamatuid (Sibüllid olid iidsed targad naised vmt, ennustajad). Vastus kuidas Puunia sõda võita oli, et tuleb tuua suure jumalanna püha kivi Rooma. See kivi asus Pergamoni riigi territooriumil. Kybelega koos jõudis Rooma ka jumalus Attis, on säilinud legend armastusloost Kybele ja Attise vahel, Attis saab õnnetult surma, Kybele nutab teda taga ning palub et Jupiter ta ellu ärataks, Jupiter seda ei tee, siis Kybelepalub et Attise laip ei kõduneks, pani Attise läbipaistvasse kirstu. Kultus oli selline et naised nutsid Attist taga. Attis oli pärimuse järgi hulluks läinud, end kastreerinud ning verest tühjaks jooksnud. Attise preestrid olid ka end kohitsenud, riietasid end naiste riietesse, rändasid ringi laulsid jne
) Menaadid (Dionysose naisaustajad) Sabaziose kultus sabazios oli põlluharimise jumalus ja naiste sünnitamisabistaja, tähtsat osa mängis madu. Sabaziost ennast kujutati habemikuga mehena, käes kuusirp Orpheuse kultus Orfism. Orpheus oli kreeka mütoloogias laulik, kaunis noormees pärit Traakiast, mängis keelpilli nii lummavalt et võlus sellega nii loomi ja taimi (peale naiste). Läks päästma Euridiket. Orfism mõjutas kreeklasi... Attis Kybele Attise abikaasa 8. saj e.m.a. esimesed müntide vermimised VIII loeng 26.03.2012 Egeuse mere kultuurid Kreeta Minoiline kultuur Minose järgi 1) Indo-eurooplaste eelne Kreeta 2600 eKr 2) Ahhaia Kreeka Kreeta kultuur 3000 eKr tekkinud. On säilinud Knossose palee, keraamika jm arheol. Kaevamistel leitud esemed. Knossos asub Kreeta saare põhjarannikul. Palee oli majanduslik ehitis laoruumid, ruumid veini hoidmiseks jms. Kultusesemed kaksikkirved, härjast pead
Pannooniast, Reini jõe äärest Toimus suur religioonide segunemine, sünkretism, kus Rooma ja idamaade jumalad sulatatakse kokku. See iseloomustas hilise vabariigi ja keisririigi religiooni. Keiser CONSTANTINUS hakkas IV sajandil ristiusku toetama, sajandi lõpul sai juutlus ainsaks lubatud usundil ristiusu kõrval ja vanad religioonid hävitati. Alates Rooma linnriigi tekkimisest oli Itaalia tihedas läbikäimises kogu Vahemere maailmaga, sh Foiniikiaga. Levisid ka Isise, Osirise, Attise ja Kybele, Dea Syria (pärisnimega Atargatis), loodusjumaluste, Jupiteride (Heliopolitanus, Dolichenus) kultused. Rooma-aegne Isis polnud sama, mis Vana-Egiptuse Isis. Vana-Egiptuses polnud mingeid Isise müsteeriume. Rooma riik tegi palju katseid erinevaid religioone välja juurida. Ajuti toimus tagakiusamisi. 14. mai Kristlus Ristiusku võib paigutada erinevatesse kategooriatesse: maailmausundid (usund on
täita seda südamest ning ta uskus inimese võimetesse Jumala käskude täitmisel. Esimeste sajandite müsteeriumireligioonid aga mõjutasid ka kristlust. Juutide Messiast sai ülestõusnud Jumal, kristlus positiivsest hoiakust inimese suhtes sai õpetus, mis toonitas inimese abitust ja patusust ning nõudis asketismi. Usklikel ei olnud enam vaja täita käske, vaid müstilisel viisil samastuda/ühineda Kristusega ning uskuda Kristust (samamoodi nagu Kybele armsama Attise või Osirise lootis surematusele oma jumalaga samastudes, uskus samamoodi ka Paulus, kes oli "kristluse sisulise muutumise" peamine tegija). Lisaks tekkis 4. sajandil usuline institutsioon kirik mitte enam pühendunud usklike, vaid kuhu kuulus peagi kogu rahvas. Kristlusesse tekkisid lihtrahva poolt maagilisteks peetavad sakramendid, kirikuhooned, religiooni rõhuasetus kandus jumala- ja põrgukartuse suunas. 4. sajandil olid kristluses ka suured konfliktid valeõpetustega
(JUNG 2008: 65 236) Huvitav asjaolu siinjuures on see, et kiriklikus keelekasutuses on ristisurmast rääkides Kristus ja rist muutunud sünonüümideks. Nii räägitakse lunastusest Kristuse või risti läbi. ,,Kristus on enda lõhenemise tõttu kannatanud ning pöördub elu juurde tagasi Ülestõusmispühal, olles taas maetud neitsiliku ema üska." (ibid) Siit edasi näeb Jung tihedaid seoseid Attise ja ka Adonise kultusega - noored surevad ja taas sündivad jumalad. Üldiselt kipub Jung Kristuse inimlikku külge alahindama teatud määral gnostilises vaimus. Ta kasutab katoliiklikku vaadet, mille kohaselt ka juba Maarja sünd oli patuta. Samuti oli ta isaks Jumal. Seega omandab Kristuse inimlik külg paratamatult üliinimliku mõõtme. Siin jõuab Jung jällegi tagasi oma arhetüüpse ehk pleromaatilise kontseptsioonini, mille kohaselt on inimese
Esimeste sajandite kristluse sisuline muutus: 1) Juutide Messiast sai ülestõusnud Jumal, kristlus positiivsest hoiakust inimese suhtes sai õpetus, mis toonitas inimese abitust ja (päris)patusust (kõik hea tuleneb mitte inimesest, vaid Jumala armust) ning nõudis asketismi. Usklikel ei olnud enam vaja täita käske, vaid müstilisel viisil samastuda/ühineda Kristusega ning uskuda Kristust (samamoodi nagu Kybele armsama Attise või Osirise lootis surematusele oma jumalaga samastudes, uskus samamoodi ka Paulus, kes oli "kristluse sisulise muutumise" peamine tegija). Lisaks tekkis 4. sajandil usuline institutsioon kirik mitte enam pühendunud usklike, vaid kuhu kuulus peagi kogu rahvas. Kristlusesse tekkisid lihtrahva poolt maagilisteks peetavad sakramendid, kirikuhooned, religiooni rõhuasetus kandus jumala- ja põrgukartuse suunas.
annaabi.ee 
