Vitsuri väitel ei hüvita riik eramute katlamajade küttekulude tõusu (parafraas ehk ümbersõnastus,vaba tõlge). Ajakirjanik ei ole olnud ise sündmuse pealtnägija ja infot ei saa allikate abil kontrollida. On põhjust kahelda allikalt saadud info täpsuses. Avaldatav materjal võib kedagi solvata või tema mainet kahjustada. Ajakirjanik esitab hinnanguliselt või kommenteeritavat materjali allikaviiteta arvamusavaldus võib tunduda ajakirjaniku sekkumisena sündmustesse. Atributeeritakse ka siis, kui loos on palju tegelasi, konflikt mille kohta on vastantlikku infot, või kui info pärineb erinevates allikatest. Atributsiooni ei kasutata: Kui reporter oli ise otse sündmuskohal ning kajastas toimunut/nähtule ja kuuldule toetudes. Seadustest rääkides. Suuliste allikate identifitseerimisel peetakse silmas järgnevat: Perekonnanime- kasutatakse alati koos eesnimega (ainult eesnimi sobib lastele).
Juhtlõigus on atributsioon vajalik kolmel juhul: • Kui uudise allikas on tähtis-tähtsam kui see, mida teada antakse. • Kõnelugudes juhtlõigus, kus kogu juhtlõigu info pärineb kellegi sõnavõtust • Juhtlõigus, mis sisaldab süüdistust või rünnakut – kui atributsiooni pole, võib lugeja arvata, et tegemist on ametliku süüdistusega. Kui juhtlõigus info allikat osutatud ei ole, siis peaks atributsioon olema 2 või 3 lõigus. Identifitseerimine Kui atributeeritakse kellegile, siis peab suutma allikat identifitseerida, et aru saada, kes on kes ja mis on mis, ja kuidas tegelane on sündmusega seotud. Identifitseerimine tähendab kolme erinevat asja: • Inimesed identifitseeritakse selleks, et lugejad saaks neid ette kujutada. Teha lugu huvitavaks, anda detaile. Tavaliselt antakse nimi, vanus, aadress, amet, aga ka välimus ja käitumine. • Inimesed identifitseeritakse selleks, et lugeja saaks neid siduda vastava loo
põhjuseid selgitama. Sündmuste põhjuste üle juureldakse põhjalikumalt, kui tegu on millegi ootamatu, ebatavalise või isiklikult olulisega. Milliseid seletusi teiste käitumisele ja sündmustele antakse, sõltub ka inimese üldisematest hoiakutest, tavateooriatest käitumise ja isiksuseomaduste kohta. Näiteks, kui inimesel on uskumus, et "ainult laisad ja rumalad jäävad kiire majandusarengu oludes töötuks", on tõenäoline, et töötuks jäämine atributeeritakse inimesest tulenevatele, stabiilsetele ja kontrollitavatele teguritele. (2002. Psühholoogia gümnaasiumile, lk. 231) Stereotüübid ja nende roll igapäevaelus Stereotüüpideks nimetatakse teatud sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel tehtud omistusi inimeste omaduste ja käitumise kohta. On leitud, te kõige levinumad on stereotüübid rahvuse, soo, vanuse, ametite ja religioossete rühmituste kohta. Osa stereotüüpe on rohkem kirjeldavat laadi, sisaldades omadusi ja
Taustosa vormistatakse tavaliselt autoritekstina, ilma tsitaatide ja parafraasideta. Vajadusel võib lisada allika, kust info pärit on, kuid üldiselt seda ei ole vaja. Perspektiiv Perspektiiv on viide tulevikku. See on jagatav kaheks vastavalt info tõsikindlusele: kindalt tulevikus juhtuvad sündmused, mis on antud sündmusega seotud ja prognoosid. • Kindlalt tulevikus juhtuvaid sündmusi esitav info antakse faktidena. Kui vaja, atributeeritakse see info andjale. • Tulevikuprognoosides esitatakse asjatundjate või asjaoluliste hinnangud, arvamused, prognoosid, ootused selle kohta, kuidas sündmused edasi arenevad. Need antakse tsitaatidega ja parafraasidega. • Arvamused ja kommentaarid tuleks anda võimalusel oluliste neutraalsete isikute kaudu, mitte erapoolikute inimeste kaudu. • Ka perspektiiviosas ei tohi kõvas uudises esitada autori kommentaari või arvamusi.
Ajutised vs püsivad põhjused · Fundamentaalne atrubutsiooniviga: personaalsete põhjuste ülehindamine · Atributsioonitendentsid: egotsentrism(tüüpiline viis iseenda suhtes atributeerida on see, et kui läheb midagi hästi, asetatakse põhjus iseenasse. Kui midagi läheb halvasti, asetatakse põhjus situatsiooni); ohver; füüsiline atraktiivsus on seotud positiivsete atributsioonidega; sooerinevused (nt naisautojuht teeb liiklusõnnetuse, seda atributeeritakse mitte situatsiooni vaid soostereotüübiga) Grupitaju, keskkonnataju · Grupieelarvamused ja stereotüübid. Meie-nemad. · Keskkonna personaliseerimine kui tajufaktor. Sotsiaalne taju kandub üle isikutelt füüsilisele keskkonnale. · Isiku ja grupitaju kui maailma korrastamise ja määramatuse vähendamise viis. Hoiakud Hoiak ja väärtus Hoiak püsiv üldistatud suhtumine üksikobjekti. Tugev emotsionaalne komponent. (nt meeldib T. Mägi;
Fundamentaalne atrubutsiooniviga: personaalsete põhjuste ülehindamine Fundamentaalne atributsiooniviga inimese tendents ülehinnata personaalseid põhjuseid ja alahinnata situatsiivseid. Nt kui keegi satub kuriteo ohvriks siis seletavad inimesed seda sellega, et eks ta ise oli natuke süüdi. Füüsiline atraktiivsus on seotud positiivsete atributsioonidega, kui inimene näeb hea välja, siis temasse atributeeritakse rohkem. Välimuse väärtus! Sooerinevused naisautojuht teeb liiklusõnnetuse siis mingi ajakirjanik ei ütle, et tee oli halb vaid ütleb "naine roolis, auto kraavis". Määramatuse ületamine seletuste omistamise kaudu Personaalsed vs situatiivsed põhjused Ajutised vs püsivad põhjused Näited: korvpallifännid, sõbra ja vaenlase eksamid ... Atributsioon Nt: SUUSATAMISE MM Kujutame, et meie lemmik Veerpalu jääb 64. kohale
annaabi.ee 
