faktidega, siis pole atributsiooni vaja. Infoallikas tuleb alati anda järgmistel juhtudel: • Kui kedagi on tsiteeritud otse-kaudselt. • Kui ajakirjanik pole ise sündmuse pealtnägija ja info pole avalike allikate abil kontrollitav. • Kui on põhjust kahelda info täpsuses. • Kui materjal võib kedagi solvata vms. • Kui ajakirjanik esitab hinnangulist või kommenteerivat infot – ei tohi paista ajakirjaniku sekkumine Lisaks on vaja atributeerida selleks, et lugeja saaks aru jutust: • Kui tegelasi on palju, on tarvis atributsiooni, et oleks selge, kes mida ütles. • Kui loos on konflikt, mille kohta antakse vastandlikku infot, siis tuleb info atributeerida nii, et lugeja teaks, kes millist vaadet esindab. • Lugudes, kus info tuleb erinevalt allikatest, tuleks kõik allikad välja tuua. Kui palju ja kus atributeerida? Atributsioonide hulk. Atributsioon peab alluma loo faktidele. Faktid on loos primaarsed ja
kohataju ehk situatiivsed tajuvahendid- (järgnevusaspekt, enesekesksus, oreooliefekt,projektsioon) Konformism- Kriitikavaba teiste seisukohtade järgimine, kuid surve puudub. KONTROLLIKESKME SKAALA- mõju intrepeteerimise viis. KONTROLLIKESKME TEOORIA- mil määral kontrollib ja valitseb inimene oma elu. INTERNAALID: kontroll on inimese käes, samas asetavad nemad just põhjuse enese sisse. EKSTERNAALID- lähtuvad teistest, kes mõjutavad nende otsuseid tugevalt. Saavad ka välja atributeerida. NORMATIIVSED SUHTED: nt austan vanemaid oreooliefekt-üldhinnag mõjutab üksikomaduste hindamist, auomaatrefliksioon projektsiooniefekt-kompenseerime iseenda muresid ja ebakindlust smas valdkonnas Privaatsuspiir(suletud), tajutakse enda osana(sotsiaalsed, füüsilised, vaimsed) suhete ruumiline dimensioon, kuivõrd kehtivad ruumilised paiknemised instrumentidena Roll- etteantud käitumismudel, funktsioon ühiskonnas, rollikirjeldusele vastavalt tean rollieeskirju,-ootusi,-märke jms
Teiseks peab kaaluma, kas see on uudisväärtuslik. Kolmandaks tuleb olla skeptiline motiivide suhtes(lekitaja huvid tuleks selgeks teha, isegi kui teda ei saa nimetada). Infokasutamise allikapoolsed piirangud Teave kasutamisepiirangud. • Teave tsiteerimine ehk avalik teave. Seisukohad on otseselt edasi antavad, kasutades allika nime ja tiitlit. Parim infokasutamise viis. • Teave parafreesimiseks. Võib atributeerida kindla nime ja tiitliga, kuid tuleb parafraseerida, mitte tsiteerida. Parafraas võib jätta võimaluse, et ajakirjanik on allikast valesti aru saanud või sõnu moonutanud. Vältida. • Teave anonüümne esitamine. Kõik seisukohad on tsiteeritavad, kuid ei tohi anda nime ja tiitlit. Võib kasutada kaudset atributeerimist. • Teave oma tekstina esitamiseks. Reporter kasutab oma tekstina, mitte parafraas või tsitaat
käitumisele põhjuseid. · Inimese jaoks kõige ebamugavam seisund on määramatus ning see tingibki põhjuste omistamise(atributeerimise), mis vähendab määramatust või ületab selle. Põhjused jaotatakse: Personaalsed(asetatakse inimesesse endasse) vs situatiivsed põhjused Ajutised vs püsivad põhjused · Fundamentaalne atrubutsiooniviga: personaalsete põhjuste ülehindamine · Atributsioonitendentsid: egotsentrism(tüüpiline viis iseenda suhtes atributeerida on see, et kui läheb midagi hästi, asetatakse põhjus iseenasse. Kui midagi läheb halvasti, asetatakse põhjus situatsiooni); ohver; füüsiline atraktiivsus on seotud positiivsete atributsioonidega; sooerinevused (nt naisautojuht teeb liiklusõnnetuse, seda atributeeritakse mitte situatsiooni vaid soostereotüübiga) Grupitaju, keskkonnataju · Grupieelarvamused ja stereotüübid. Meie-nemad. · Keskkonna personaliseerimine kui tajufaktor
dealing with illness - Economically stable people (good job, good financial state) have a more internal locus of control than poorer people with job problems - Majority culture people have a more internal locus of control than minority people, esp. when discrimination is present - Children in smaller families have a a more internal locus of control than children in larger families Internaalid vastutus iseendal, eksternaalid saavad atributeerida väljapoole. Pinget ja vastutust vähem! Seligman: õpitud abitus Martin Seligman (s. 1942, Ameerika psühholoog, aktiivne eneseabi tekstide tootja) Õpitud abitus seisund, kui inimese püüdlused ja kavatsused ei kanna püsivalt vilja. "Condition resulting from the perception we have no control over the environment". Eksperimendid rottide ja koertega. Apaatia, loobumine reageerimast, motivatsiooni kadu, depressioon Kontrollikogemuse olulisus: "... especially vulnerable as infants and
kes loob seletusi enda ja teiste kohta. Atributeerimise mõte on tekitada vähem ebamäärseid situatsioone. Klassifitseerimine: 1) põhjused võivad olla kas personaalsed (oli emotsioonide vallas) või situatiivsed (kõrval oli tohutu müra) 2) ajutised või püsivad Atributsioonitendentsid: egotsentrism, ohver, füüsiline atraktiivsus, sooerinevused... Egotsentrism kui atributsioon on seotud minu endaga, tüüpiline viis enda suhtes atributeerida on asetada põhjus iseendasse (kui eksami sain A) või teistesse (eksami sain F) Fundamentaalne atrubutsiooniviga: personaalsete põhjuste ülehindamine Fundamentaalne atributsiooniviga inimese tendents ülehinnata personaalseid põhjuseid ja alahinnata situatsiivseid. Nt kui keegi satub kuriteo ohvriks siis seletavad inimesed seda sellega, et eks ta ise oli natuke süüdi.
is able to successfully experience the sense of personal control and responsibility. • Overly internal people who lack competence, efficacy and opportunity can become neurotic, anxious and depressed. In other words, internals need to have a realistic sense of their circle of influence in order to experience 'success'. • Externals can lead easy-going, relaxed, happy lives Internaalid – vastutus iseendal, eksternaalid saavad atributeerida väljapoole. Pinget ja vastutust vähem! Seligman: õpitud abitus Martin Seligman (s. 1942, Ameerika psühholoog, aktiivne eneseabi tekstide tootja) Õpitud abitus – seisund, kui inimese püüdlused ja kavatsused ei kanna püsivalt vilja. “Condition resulting from the perception we have no control over the environment”. Eksperimendid rottide ja koertega. Apaatia, loobumine reageerimast, motivatsiooni kadu, depressioon Kontrollikogemuse olulisus: “..
annaabi.ee 
