MILLINE NÄEB VÄLJA KUIV NAHK? • KATSUDES KARE JA EBAÜHTLANE, MEENUTAB LIIVAPABERIT • VAATLEMISEL PUNETAV, TUHM, HELBELINE, KIHILINE, KUIVADE VALKJATE LAIKUDEGA, PRAGUDE JA ISEGI LÕHEDEGA • KAASUB EBAMUGAVUSTUNNE, SÜGELUS, TORKIMINE JA ISEGI VALULIKKUS. KES ON OHUSTATUD KUIVA NAHA TEKKIMISEST? • EAKAD INIMESED – NAHA VANANEDES RASU-JA HIGINÄÄRMETE AKTIIVSUS LANGEB, VÄHENEB NAHA TRIGLÜTSERIIDIDE JA STEROOLESTRITE SISALDUS • ATOOPILIST DERMATIITI PÕDEVAD INIMESED • KROONILISTE HAIGUSTEGA INIMESED – NEERU-, MAKSAHAIGUSED, KASVAJAD, KILPNÄÄRME ALATALITLUS, SUHKRUHAIGUS, NEUROLOOGILISED HAIGUSED,HIV • MIKROELEMENTIDE(TSINGI) JA ASENDAMATUTE RASVHAPETE PUUDUS ORGANISMIS • RAVIMITE TARVITAJAD – DIUREETIKUMID E. VEEVÄLJAAJAJAD, ANTIANDROGEENSED RAVIMID. KUIVA NAHA TEKET SOODUSTAVAD: • TALV – MADAL ÕHUNIISKUS JA ELURUUMIDE KÜTMISEST KUIV, KUUM ÕHK • KONDITSIONEERID – KASUTAVAD VAJALIKU ÕHUNIISKUSE ÄRA
Vaestes ja vähearenenud tingimustes puutub organism sünnist alates kokku suure hulga elukeskkonna tavaliste enamuses siis kahjutute bakterite ja muude mikroobidega. Need arendavad organismi kaitsevõimet õiges suunas ja IgE ei käivitu. Kui laps elab liiga puhtas keskkonnas ei arene loomulikke kaitsereaktsioone (Nahahaigused i.a). 3. AD-I ESILEKUTSUVAD VÕI ÄGESTAVAD TEGURID Kui on olemas geneetiline soodumus või on juba AD, on olemas mitmed tegurid, mis atoopilist dermatiiti esilekutsuvad või ägestavad. Imikutel ja väikelastel toiduallergeenid – lehmapiim, muna, kala, nisu, soja. Täiskasvanutel – loomakarvad, õietolm. Ägenemist võivad ka esile kutsuda – külm ilm, liigne palavus, higistamine, naha mehhaaniline ärritus (kratsimine) (ITK 2012). Lisaks erinevad puhastusvahendid, seebid, kuum vann, villased või tehismaterjalist kangad ja riided (Võikar 2010). 4. SÜMPTOMID 3
Astmat esineb rohkem väikestel lastel ja üle 40-aastastel. (Üldarsti 1999) 2.3. Riskitegurid Kõige levinumaks astma ägenemise riskiteguriks noorte ja laste hulgas loetakse ülemiste hingamisteede viirusinfektsioone. Viiruste poolt põhjustatud ülemiste hingamisteede põletikud käivitavad sageli astmahaigetel lastel haigushoo ning enamasti ei saa viirusinfektsioone vältida. (K. Vijar 2005) Eristatakse eksogeenset ehk atoopilist ehk allergilist astmat ja endogeenset ehk mitteallergilist astmat. Endogeenset astmat põhjustavad infektsioonid. Eksogeenset astmat põhjustavad allergeenid, mis võivad esineda: siseõhus (kodutolmu lestad, lemmikoomade karvad, nahaketud, lindude epiteelid, suled, prussakate allergeenid, hallitusseened ja nende eosed), välisõhus (õietolm; hobuste, veiste jt karvloomade karvad ja nahaketud; putukate mürgid),
bensonaadid astmaatikuid. Tekitab joogid peavalu, migreeni, JUULI "Tomati maoärritust. ketsup" "Tallinna kilud" Ägestab atoopilist "Hiina kaste" dermatiiti. Ergutab Salvest ketsup, hüperaktiivsust. Lülitab supid välja DNA ahela tähtsaid Meira ketsup osi ja kahjustab rakke.
paikneb eelkõige küünar- ja põlveõndlates, silmade ja suu ümbruses ning kaelal. Nendes piirkondades on nahk paksenenud ja punetav, nahajoonis on tugevnenud. Pideva sügelemise tõttu on nahal rohkelt kratsimise jälgi. Haigus kulgeb ägenemiste ja paranemistega: enamasti ägeneb sügisel ja paraneb suvel. Atoopiline nahapõletik taandub suurel osal lastest 2.-3. eluaastaks kuid mitte kõigil. Nahapõletiku taandudes jääb naha kuivus ja suurem tundlikkus väliste ärritajate suhtes. Atoopilist nahapõletikku põdejal on suurem risk haigestuda teistesse atoopilistesse haigustesse! Astma lisandumine või nahapõletiku asendumine astmaga on sagedaseim 3-4 aastaselt. Üleminek allergiliseks nohuks või selle lisandumine on sagedaseim murdeeas. Igal kümnendal haigel on atoopiline nahapõletik probleemiks ka täiskasvanueas. Atoopilise nahapõletiku lööbe vallandab mingi ärritav tegur või allergeen. Imikutel ja väikelastel on selleks enamasti toiduallergeenid
ole allergeenid, nt. toiduallergia piima, munade, kala, teravilja ja teatud puu-ja köögiviljade suhtes. Rolli mängivad ka õhuga levivad allergeenid, nt. õietolm, loomakarvad. AD haigetel on vähem nahka kaitsvaid lipiide (rasvad), seetõttu kaotavad nad rohkem vett ning nende nahk on väga kuiv, mispärast taluvad nad halvasti vee ja pesemisvahenditega kokkupuudet. Naha sarvkihi eripäratõttu higistavad atoopikud vähem, soojas viibimine põhjustab neil piinavat sügelemist. Atoopilist nahka asustavad kergemini paljud mikroobid, mis samuti aitavad kaasa haiguse vallandumisele. AD avaldub ja halveneb kui inimene on emotsionaalses stressis. Vallandavad ja võimendavad põhjused: ·Toit ·Ärritajad ja kontaktallergeenid ·Õhuga edasi kanduvad allergeenid, nt. kodutolmulestad, loomade ketud, hallitusseened, taimsed tolmud ·Ravimata põletikud ·Rõske ja päikesevaene kliima, külm ja kuiv, samuti niiske ja soe ilm
haigestumusnäitajad tõusnud. Selle põhjus võib olla halvenenud tervis, kuid samas kajastab suurem esmaste pöördumiste arv ka teadlikkuse tõusu arstiabi osutajate suhtes. Aastate lõikes on pidevalt tõusnud haigestumus nakkus-, närvisüsteemi- (sh laste tserebraalparalüüsi), lihasluukonna ja sidekoehaigustesse; sagedamini on diagnoositud rauavaegusaneemiat, rasvumust, psüühikahäireid, hingamiselundite haigustest pollinoosi, bronhiaalastmat, nahahaigustest atoopilist dermatiiti. Sagenenud on esmaste pöördumiste arv vigastuste, mürgistuste jt välispõhjuste tõttu. 2005. aastal pöördus iga viies 0–14-aastane laps arsti juurde välispõhjustest tingitud haigusjuhtumi tõttu. 2006. aastal suri õnnetuste, mürgistuste, traumade tagajärjel 92 kuni 19-aastast last ja noort (RTA 2008: 8). Oluline rahvatervise probleem on laste ägedad mürgistused. Viimastel aastatel on kooliealiste laste seas ülekaalus
annaabi.ee 
