Arnold Schönberg (18741951) Austria helilooja Oli I. Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis märgatavalt 20. sajandi I poole muusika arengulugu. Iseõppija Looming I periood tonaalne helikeel (kuni 1905 aastani) Sümfooniline poeem "Pelleas ja Mélisande" ( võtab kasutusele kvartharmoonia). Sümfooniline kantaat "Gurre laulud" II periood. Üleminekuperiood tonaalsuselt atonaalsusele Jõuab atonaalsuseni ( helistikest loobumiseni) järkjärgult. Lühiooper "Ootus" ise nimetas seda "Hirmuunenäoks". ( Naise sisemonoloogis toimub pidev otsimine ja ootamine). Melodraama "KuuPierrot" naishäälele ja kaheksale instrumendile. ATONAALSE PERIOODI TIPPTEOS! ... Kõnelaul vokaaltehnika, kus solist jälgib küll täpset rütmi, kuid helikõrgusi intoneerib ligilähedaselt. Pooleldi meloodiliselt rääkides.
Eeskujuks hispaania muusika klaveripala – “Vetemängud” Ekspressionism ja atonaalsus Täiesti uut laadi muusika Sünged, rasketeemalised teosed dodekafoonia – 12-heli tehnika, atonaalsuse edasiarendus. Kõik oktavi 12 tooni on olulised. Arnold Schönberg (1874-1951) Tähtsaim ekspressionismi esindaja I – ekspressionistliku kallakuga hilisromantismiline (“Kirgastunud öö”) II - üleminekuperiood tonaalsuselt atonaalsusele (lühiooper – “Ootus”) III - seeriatehnika ehk dodekafooniline periood (“Mooses ja Aaron”) IV - hiline periood (vokaalsümfooniline teos “Kol Nidre”) Anton Webern, Alban Berg ja Arnold Schönberg moodustasid uue Viini koolkonna. Neoklassitsism 1920-1940 aastatel Eeskuju barokk- ja renessanssmuusikast Harmoonia lihtsustamine Picasso poolt uus kunstistiil kubism Igor Stravinski (1882-1971)
Võttis Schönberg kasutusele uue nähtuse muusikas atonaalsuse. Atonaalses muusikas loobutakse helistikest, mis muudab teose kõlapildi dissoneerivaks, närviliseks ja ebakindlaks. Helid justkui ei sobi ja kõla hästi kokku. 10a hiljem - Dodekafoonilise teose aluseks on kromaatilise helirea 12 noodist koosnev seeria, kuhu noodid on valitud nii, et ükski ei tohi enne korduda, kui teised 11 ei ole kõlanud. 4 loomingu perioodi: - Tonaalne(-hilisromantika); - Üleminek atonaalsusele("Kuu-Pierrot"); - Seeria tehnika periood; - Mitme stiili koostoime "Ellujäänu Varssavist" Neoklassitsism Neoklassitsism 20. sajandi teisel aastakümnel tuli muusikasse uus stiil, mis võttis eeskujuks klassikalised printsiibid (klassitsism 18. sajandi II pool). Sellest ka nimetus neoklassitsism (neo uus). Eesmärgiks lähtuda klassikalise muusika loomise üldistest põhimõtetest. Neoklassitsismi kõige iseloomulikumaks jooneks oli teose kõlapildi ja orkestratsiooni lihtsustumine
Tema loometegevus jagunes kolme perioodi. Alustas hilisromantilise stiiliga, jõudis helilooja teisel loomeperioodil ekspressionistliku väljenduseni.Schönberg võttis muusikas kasutesele uue nähtuse, atonaalsuse. Atonaalses muusikas loobutakse helistikest, mis muudab teose kõla dissoneerivaks, närviliseks ja ebakindlaks. Tähtsamad teosed olid lühiooper "Ootus" (1909), melodraama "Kuu - Pierriot" (1912) Atonaalne muusika hakkas heliloojale ammenduma ja ta leidis midagi, mis atonaalsusele oma raamid seab. Peale 10 aastast pausi, tuli Schönberg välja uue komoneerimismeetodiga, milleks oli dodekafoonia ehk 12 helitehnika. Arnold Schönberg (1948) 7 Neoklassitsism 20. sajandi teisel aastakümnel tekkis muusikasse uus stiil, mille eeskujuks olid klassikalised printsiibid. Sekkest nimetus - neoklassitsism (neo - uus). Neoklassitsism oli vastandiks hilisromantismi dramatsimile,
Arnold (Franz Walter) Schönberg 1874 Viin – 1951 Los Angeles) Oli juudi soost austria helilooja, elas aastast 1933 Ameerika Ühendriikides. Arnold Schönbergi võib pidada üheks olulisemaks 20. sajandi muusika uuendajaks nii helilooja, muusikateoreetiku kui ka heliloomingu õppejõuna. Arnold on austerlane ja iseõppija. Juba lapsena hakkas ta mängima viiulit ja hiljem tšellot. Tema loominguline tegevus jaguneb neljaks: 1)tonaalsus olemas; 2)tonaalsuselt üleminek atonaalsusele (kohati on tonaalsus, kohati mitte); 3)seeriatehnika ehk 12 helitehnika ehk dodekafoonia; 4)mitu korraga toimivat stiili Alguses teenis Arnold elatist kabareemuusikuna. Ta sai kompositsiooni õppejõuks ning asutas Viini muusikaühingu 1918. Ta läks elama Saksamaale.Schönberg töötas Preisi Kunstide Akadeemias. Arnold oli sunnitud emigreeruma USA-sse, sest ta oli juut (30.ndatel hakkas natsidevastane liikumine, mis sundis teda oma rahvuse pärast lahkuma).
Sellesse perioodi kuulub ka sümfoonilne kantaat ,,Gurre laulud", mis on mõeldud viiele solistile, jutustajale, neljale koorile ja suurele sümfooniaorkestrile. Seda kirjutas Schönenberg üksteist aastat. Selles monumentaalses oopuses ühendab Schönberg piltlikult öeldes Wagneri ooperite emotsionaalse pinge Mahleri ja Straussi sümfoonilise orkestratsiooniga [2]. Kantaadi tekst on võetud Taani romantismiajastu kirjaniku Jens Peter Jacobseni poeemist. 2.2 Üleminekuperiood tonaalsuselt atonaalsusele ( kus lähtutakse helide võrdväärsusest ) Schönberg loobub senisest hilisromantismi gigantomaaniast ning kirjutab hulha märkmisväärseid kammerteoseid, nagu kaks esimest keelpilli kvartetti ja Kammersümfoonia nr 1 E- duur viieteistkümnele insturmendile. Kirjutas sel perioodil vokaalseid lavalisi suurvorme. Schönbergi esimene täielikult atonaalne teos on ,,Kolm klaveripala" op.11, mis loodud 1909 ning tähistab kolmanda loomeperioodi algust [2]. 1909
Arnold Schönberg (1874-1951) Austria helilooja Oli I. Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis märgatavalt 20. sajandi I poole muusika arengulugu. Iseõppija Looming: I periood tonaalne helikeel (kuni 1905 aastani) Sümfooniline poeem "Pelleas ja Mélisande" ( võtab kasutusele kvartharmoonia). Sümfooniline kantaat "Gurre laulud" II periood. Üleminekuperiood tonaalsuselt atonaalsusele Jõuab atonaalsuseni ( helistikest loobumiseni) järk-järgult. Lühiooper "Ootus" ise nimetas seda "Hirmuunenäoks". ( Naise sisemonoloogis toimub pidev otsimine ja ootamine). Melodraama "Kuu-Pierrot" naishäälele ja kaheksale instrumendile. ATONAALSE PERIOODI TIPPTEOS! Kõnelaul vokaaltehnika, kus solist jälgib küll täpset rütmi, kuid helikõrgusi intoneerib ligilähedaselt. Pooleldi meloodiliselt rääkides. Kolmas periood
annaabi.ee 
