paljude pidustuste kavva. Juba mäletamatutest aegadest alates kanti ette kangelaslaule. Kuid aja jooksul said eepika kõrval populaarseks ka lühemad luulevormid. Nagu kangelaseeposi, nii esitati neidki flöödi või keelpilli (kitaara või lüüra) saatel. * Väga armastatud olid spordivõistluste võitjate auks loodud laulud, mida koorid kandsid ette ka juba võistluspaigas või siis võitja saabumisel kodulinna. * Nagu kõigis linnriikides, nii oli Ateenaski pidustusi aasta läbi ! Tähtsamatel neist osales terve kodanikkond koos naiste ja lastega ning ka arvukad võõramaalased. Sellised olid eelkõige südasuvised panatenaiad ("kogu Ateena"), s.o pidustused, millega tähistati uue aasta algust. Pidu algas aastavahetusele eelneval ööl tõrvikuvõidujooksude ja koorilauludega. Pidustuste programmi kuulusid ka spordivõistlused ning rapsoodise ehk rändlaulikute ja muusikute etteasted.
põliselanikud, kes olid vähemalt kahekümne aastased. Ateenas ei olnud kodanikud ei naised ega orjad. Samuti jäid kodanikuõigustest ilma võõramaalased ehk metoigid ja orjad. Hiilgeajal oli Ateenas kodanikke arvatavasti 50 000. Kodanike privileegid olid seotud peamiselt riigi valitsemisega ehk nad võisid osaleda rahvakoosolekutel ja neid võidi valida riigiametitesse. Ühiskonnakorralduselt olid kaks linnriiki omavahel suhteliselt sarnased. Nagu Ateenaski olid Spartas kodanikud ja orjad, kuid võõramaalasi Spartas eraldi ei liigitatud, vaid Spartast väljaspool elavad inimesed olid perioigid, kes olid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Sarnaselt Ateenale olid ka Spartas kodanike eelisõigusteks spartiaatide koosolekul(Ateenas rahvakoosolek) osalemine ja riigiametitesse kandideerimise võimalus. Sparta riigikorraldus oli lihtne ning selle eesotsas seisid kaks kuningat, kelle ülesanne oli
Rõivastus piirdus ühe või kahe üle heidetud riidega. Kõige tavalisem oli napilt põlvini ulatuv, õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokku tõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui naised. Külmema ilma puhul lisati sellele paksem pealisriie himation. Viimast võis kanda ka palja ihu peal. Pükse kreeklased ei kandnud seda peeti barbarite kombeks. Jalatsitena olid kasutusel peamiselt sandaalid. Ateena pidustused: Panathenaiad Nagu kõigis linnriikides, nii jätkus Ateenaski pidustusi aastaringselt. Tähtsamatel neist osales terve kodanikkond koos naiste ja lastega ning ka arvukad võõramaalased. Sellised olid eelkõige südasuvised Panathenaia (kogu Ateena) pidustused, millega tähistati uue aasta algust. Pidu algas tõrvikuvõidujooksude ja koorilauludega eelneval ööl. Päeval leidis aset suurejooneline rongkäik linnaväravate juurest akrolopile. Parthenoni friisi järgi otsustades
Rõivastus piirdus ühe või kahe üle heidetud riidega. Kõige tavalisem oli napilt põlvini ulatuv, õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokku tõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui naised. Külmema ilma puhul lisati sellele paksem pealisriie himation. Viimast võis kanda ka palja ihu peal. Pükse kreeklased ei kandnud seda peeti barbarite kombeks. Jalatsitena olid kasutusel peamiselt sandaalid. Ateena pidustused: Panathenaiad Nagu kõigis linnriikides, nii jätkus Ateenaski pidustusi aastaringselt. Tähtsamatel neist osales terve kodanikkond koos naiste ja lastega ning ka arvukad võõramaalased. Sellised olid eelkõige südasuvised Panathenaia (kogu Ateena) pidustused, millega tähistati uue aasta algust. Pidu algas tõrvikuvõidujooksude ja koorilauludega eelneval ööl. Päeval leidis aset suurejooneline rongkäik linnaväravate juurest akrolopile. Parthenoni friisi järgi otsustades
möönis tema sõltumatust ja tunnistas taastatud mõjuvõimu. Ateena oli säilitanud positsiooni Kreeka suurima ja tõenäoliselt jõukaima linnana, samuti Hellase tähtsaima kultuurikeskusena. Siin kehtis püsivalt demokraatlik riigikord, mida üksikasjades ka edasi arendati (näiteks hakati IV sajandi algul maksma väikest tasu rahvakoosolekul osalemise eest; täiustati riigi rahastamist, seadusandluse ja kohtute korraldust). Nagu paljudes polistest, moodustasid Ateenaski sõjaväe peajõu nüüd palgasõdurid, mis muutis väe finantseerimise riigile senisest koormavamaks ja tõstis rahastamisküsimused poliitilise arutelu keskpunkti. Neil aastatel tõusis Ateenas kuulsuse tippu poliitilise retoorika suurkuju Isokrates, kes tõmbas ligi õpilasi kogu Kreekast. Oma poliitilistes programmkõnedes, mida ta nõrga hääle ja kartliku loomu tõttu ise ette ei kandnud, ülistas Isokrates eeskätt kogu Kreeka ühtsuse ehk panhellenismi ideed, kutsudes näiteks 380
Thomas d'Aquini kiriku portaaliga. Ka selle portaali tagapinnal leidub reljeefne küngas ristiga ja kullatud puust päike. Ja need on tõesti imestusväärsed! Kaunis leidlik on ka Botaanika-aia labürindi kupli üpuosa. Mis puutub Börsi paleesse, siis on see sammastelt kreeka, ümarkaarelistelt ustelt ja akendelt romaani, suurelt madalalt võlvilt aga renessansi stiili ehitus kahtlemata kõigiti korrektne ja puhas monument. Seda tõendab asjaolu, et ta atika on selline, millist 129 Ateenaski ei tuntud ja mille ilusat sirgjoont siit-sealt ahjukorstnad graatsiliselt läbi lõikavad. Üks ehituskunsti reegleid nõuab, et hoone vastaks oma otstarbele, nii et seda juba hoone välimuse järgi võiks aimata; seda ehitust aga võib imetleda selle poolest, et ta võib olla võrdselt kuningaloss, kogukonnakoda, linna raekoda, kolledz, maneez, akadeemia, laohoone, kohtuhoone, muuseum, kasarm, hauakamber, tempel ja teater. Esialgu on ta aga börs
annaabi.ee 
