ehk linnasiseseid alasid ja teid. Kohati kasutati ka kordades kõrgeimat väärtust: näiteks 10 000 tähistab raudteemaastikku, mis on konna jaoks sisuliselt läbimatu (Joonis 2). Joonis 2. Rohukonnade teekonna raskusastmete määramine eri tüüpi maastikel, takistuskaartide modelleerimiseks ArcGis tarkvaraga. Ökoloogiline võrgustik ja võimalikud ühendusstruktuurid Uuringu autorid testisid konnade võimalikku liikumist koduterritooriumi ulatuses kättesaadavate asupaikade vahel. Koduterritooriumiks loetakse 1500-meetrilist aastast rännuulatust. Varasemad uuringud kinnitavad 1500-meetrise ulatuse paikapidavust, kuid näitasid samas, et mõned konnad liiguvad kudemis- ja talvitumisala vahel isegi kuni 3000 meetrit. Seega kanti varasemalt loodud takistuskaardile optimaalse teekonna arvutamise meetodil loodud teekonnasimulatsioon igaks juhuks 3000-meetrist rändeulatust arvestades.
aastal loendas August Nigol oma klassikaliseks saanud raamatus "Eesti asundused ja asupaigad Wenemaal" terves Vene riigis 318 eesti asundust, neist 3 Soomes. Arvu 318 nimetab A.Nigol ise, kuid kõik väiksemad asundused kaasa arvata, on tema teoses nimetatud eesti asunduste tegelik arv 318-st veidi suurem. Villem Ernits arvab Samuel Sommeri andmetele toetudes, et päris nimetamata on jäänud 30 eesti asundust Venemaal44. Kõrvutades A. Nigoli poolt loodud Oudova maakonna asunduste ja asupaikade loetelu hilisemate uurijate Ilmar Arensi (ja teiste) poolt 1943. aastal ja Aliise Moora poolt 1953. ja 1958. aastal kohapeal kogutud andmetega, ilmneb aga päris suuri erinevusi. A. Nigol loetleb Oudova maakonnas, eestlaste väljarännu peamises sihtpiirkonnas, kokku 40 asundust (Oudova linn kaasa arvatud). I. Arens märgib aga 58 eesti asundust või küla ja A. Moora umbes 150 enam kui kolme eesti perega küla 45. See
Aastatel 1917 kuni 1922 veetis Carter oma aega Teebas uuringuid tehes. Ta tegi mrkmeid graffitite ja vimalike kadunud haudade asukohtade kohta ning otsis Kuningate orust Tutanhamoni haua asupaika. 4. novembril 1922 lppesid Carteri uuringud prast seitsmeaastast rasket td. Seda avastust on kutsutud sajandi kige thtsamaks ja see vttis Carteril ja ta meeskonnal kmme aastat enne kui hauakamber oli thjendatud. Carter kataloogis haua sisu piinliku tpsusega, tehes arvukaid mrkmeid esemete asupaikade kohta. Samuti sai ta aru, et need esemed tuleb taastada ja Kairo muuseumile le anda. Tnu sellele avastusele sai Carter oma elu ainsa doktorikraadi Yalei likoolist ja selle le oli ta vga uhke. Kuid ta oli pettunud, et ei suutnud avaldada tisteaduslikku teost Tutanhamoni haua leiu kohta. Koos Arthur Macei ja Percy Whiteiga oli ta avaldanud he populaarse aruande. Tutanhamoni hauakambri avastamine titis Howard Carteri unistused ning tle hauakambris jrgnes sujuv allakik
raiumisel alles ka vanemaid ja kõrgemaid puid. Üksikuid kõrgeid seemnepuid jäetakse praegugi raielankidele taastumiseks, kuid tarvilik oleks silmas pidada ka seda, et raielangid ja noorendikud ei isoleeriks vanu metsatukkasid. Lendorava puhul peaks metsatukkasid ühendama seega kõrgete puudega n-ö rohekoridorid. Rohekoridoride idee on kindlasti kasulik ja üks võimalus, kuidas tagada lendoravatele liikumine erinevate asupaikade vahel, aga tuleb ka mõelda sellele, et puu kasvamiseks kulud mitukümmend aastat. Jaanus Remm märgib siiski, et metsamajandamine ei pruugi olla ainus põhjus, miks lendoravate asurkond on vähenenud, oma roll võib olla ka kiskjate arvukusel või toidul. „Väga-väga tõenäoline on siiski see, et metsade majandamine on väga tugevat mõju avaldanud. Aga samal ajal võib olla neid faktoreid veel, mille abil võib metsamajanduse mõju võimenduda
raiumisel alles ka vanemaid ja kõrgemaid puid. Üksikuid kõrgeid seemnepuid jäetakse praegugi raielankidele taastumiseks, kuid tarvilik oleks silmas pidada ka seda, et raielangid ja noorendikud ei isoleeriks vanu metsatukkasid. Lendorava puhul peaks metsatukkasid ühendama seega kõrgete puudega n-ö rohekoridorid. Rohekoridoride idee on kindlasti kasulik ja üks võimalus, kuidas tagada lendoravatele liikumine erinevate asupaikade vahel, aga tuleb ka mõelda sellele, et puu kasvamiseks kulud mitukümmend aastat. Jaanus Remm märgib siiski, et metsamajandamine ei pruugi olla ainus põhjus, miks lendoravate asurkond on vähenenud, oma roll võib olla ka kiskjate arvukusel või toidul. ,,Väga-väga tõenäoline on siiski see, et metsade majandamine on väga tugevat mõju avaldanud. Aga samal ajal võib olla neid faktoreid veel, mille abil võib metsamajanduse mõju võimenduda
kohalikust omavalitsusest. 39. Milliste liikide puhul peab uuest kaitsealuse liigi elupaigast teatama ühe ööpäeva jooksul ja kellele? Kotkaste, lendoravate ja must-toonekurgede pesapuu avastamisest tuleb teatada keskkonnateenistust. 40. Kus saab tagada kaitsealuse kasvukoha kaitset looduses erinevate tööde tegemisel. Miks lageraie on ohtlik kaitsealustele taimedele ja seentele? Kaitsealuse kasvukoha kaitse peab olema tagatud iga töö juures, mis tehakse nende asupaikade läheduses. Kõige tavalisemalt tehakse seda aga metsades, puude langetamsel. Lageraie on ohtlik, sest sellega muudetakse taimede ja seente looduslikku keskkonda, mistõttu nad võivad hävineda. 41. Millised on liigikaitse nüüdisaegsed põhimõtted? Liigikaitse nüüdisaegsed põhimõtted on tagada tuumalade kaitse; luua rohekoridorid kaitstavate loodusobjektide vahele; taastada hävitatud elupaik; liikide kaitse
kohalikust omavalitsusest. 38. Milliste liikide puhul peab uuest kaitsealuse liigi elupaigast teatama ühe ööpäeva jooksul ja kellele? Kotkaste, lendoravate ja must-toonekurgede pesapuu avastamisest tuleb teatada keskkonnateenistust. 39. Kus saab tagada kaitsealuse kasvukoha kaitset looduses erinevate tööde tegemisel. Miks lageraie on ohtlik kaitsealustele taimedele ja seentele? Kaitsealuse kasvukoha kaitse peab olema tagatud iga töö juures, mis tehakse nende asupaikade läheduses. Kõige tavalisemalt tehakse seda aga metsades, puude langetamsel. Lageraie on ohtlik, sest sellega muudetakse taimede ja seente looduslikku keskkonda, mistõttu nad võivad hävineda. 40. Millised on liigikaitse nüüdisaegsed põhimõtted? Liigikaitse nüüdisaegsed põhimõtted on tagada tuumalade kaitse; luua rohekoridorid kaitstavate loodusobjektide vahele; taastada hävitatud elupaik; liikide kaitse
39. Milliste liikide puhul peab uuest kaitsealuse liigi elupaigast teatama ühe ööpäeva jooksul ja kellele? Kotkaste, lendoravate ja must-toonekurgede pesapuu avastamisest tuleb teatada keskkonnateenistust. 40. Kus saab tagada kaitsealuse kasvukoha kaitset looduses erinevate tööde tegemisel. Miks lageraie on ohtlik kaitsealustele taimedele ja seentele? Kaitsealuse kasvukoha kaitse peab olema tagatud iga töö juures, mis tehakse nende asupaikade läheduses. Kõige tavalisemalt tehakse seda aga metsades, puude langetamsel. Lageraie on ohtlik, sest sellega muudetakse taimede ja seente looduslikku keskkonda, mistõttu nad võivad hävineda. 41. Millised on liigikaitse nüüdisaegsed põhimõtted? Liigikaitse nüüdisaegsed põhimõtted on tagada tuumalade kaitse; luua rohekoridorid kaitstavate loodusobjektide vahele; taastada
annaabi.ee 
