uurivad kalmete kaevamistel saadud luustikke. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel leitud müntidega. Etnoloogia e. rahvateadus. Rahvaluules esineb palju vanu pärimusi. Kirjalik allikas muinasajast- Henriku Liivimaa kroonika. Muinasaeg jaguneb: kivi-, pronksi-, ja rauaaega, need oma korda veel alaperioodideks. Kiviaeg: paleoliitikum , mesoliitikum, neoliitikum. Kunda kultuur.(mesoliitikum) 9 aasta tuhande algus või 7500 e.Kr- Pulli küla, kui vanim asula. Enne tunti vanima asulana Kunda Lammasmäge. Kõik mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Asulad rajati veekogude lähedale. Püstkodad kaetud okste, nahkade jms. Tööriistad tehti kivist, puidust, luust. Lõikamiseks kasutati tulekivi, kvartstükke. Elanikud- europiidne päritolu. Kammkeraamika kultuur.( neoliitikum) 4 aastatuhat v umbes 2500 e.Kr. jõudsid eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp. Kaunistatud täkete ja ilustatud lohukestega. Täkkeid tehti ilmselt kammi meenutava riistaga.
4. Madeleine’i kultuur --- Saksamaa, Poola-Leedu (Swidry), Pr Swidri kultuurist on mõjutatud ka Kunda kultuur viimased mammutid Paleoliitiline kunst. koopamaalingud – Hisp-Pr; (Altamira, Lascaux, Chauvet) inimkujukesed – Pr, Sks, It, Austria, Vene; (Villendorfi veenus) Jääaegade mõju inimasustuse levikule. sai kolida põhja poole… Põhjapoolse Euroopa asustamine. Kunda kultuur. asulana 8700 – 1700 eKr Küttide, kalastajate ja korilaste ühiskonnad. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg * Kunda etapp/kultuur * Sindi-Lodja etapp * Narva etapp Pulli asula, Kunda Lammasmägi liikusid palju Üleminek viljelusmajandusele. Neoliitikum. Neoliitikumi tunnused: 1) lihvitud kiviriistade valmistamine 2) keraamika kasutuselevõtt 3) Üleminek viljelusmajandusele Viljelusmajandus sai alguse pigem ekvaatori ümber ja tnp Iisraeli läheduses
Mõisa klassitsismi sugemetega historitsistlik peahoone on ehitatud 1850. aasta paiku. Algselt ühekorruseline hoone on 1920tel aastatel ehitatud kahekorruseliseks, mil ta ehitati ümber rahvamajaks. 1930tel aastatel ehitati mõisahoone vasakpoolsesse otsa suure saalikorpusega teatrihoone. Praegu kasutab Rakvere teater kogu säilinud mõisakompleksi, barokne ait on 1990tel aastatel renoveeritud teatri väikeseks saaliks. Sõdades hävinud linn taastati 18. sajandi algul taas väikese asulana. Linna areng sai suurema hoo sisse alles 1783. aastal, mil ta muutus seoses haldusreformiga kreisilinnaks ehk maakonnakeskuseks. Ka kaasajal täidab ligi kahekümne tuhande elanikuga linn maakonnakeskuse funktsioone, kuigi kaasaegne Lääne-Virumaa hõlmab vaid ajaloolise Virumaa lääneosa. Keskaegsest linnast on tugevalt ümberehitatuna säilinud vaid endine Mihkli kirik. Ülejäänud hooned on 16.-18. sajandi sõdades hävinud ning nende asemel paiknevad peamiselt 19. sajandi
neljaks alajärguks: varane rauaaeg (VI sajandist e.Kr. Kuni I sajandini p.Kr.), vanem ehk rooma rauaaeg (Isajandist kuni V sajandi keskpaigani), keskmine rauaaeg (V sajandi teisest poolest kuni VIII sajandi lõpuni) ja noorem rauaaeg (IX sajandist kuni XIII sajandi alguseni). Kiviaeg. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg Kõige vanem inimasula on leitud Pärnu jõe kaldalt Pulli asulast. Enne Pulli asula avastamist tunti vanima asulana Kunda Lammasmäge. Sellisel tasemel olevaid kultuure on leitud ka mujalt kui Eestist ning seda nimetatakse Kunda kultuuriks. Kunda kultuuri elanikud elasid veekogude läheduses ja tegelesid küttimise ning kalastamisega. Nad elasid püstkodades ning nende relvad ja tarbeesemed olid valmistatud luust, sarvest ja kivist. Kivikirved seoti puidust käepideme otsa või rammiti luu sisse, millesse puuriti auk ja sellesse topiti käepide. Kunda kultuuri esindajaid oli meie territooriumil umbes 2000
Rooma rauaaeg 50-450 a.pKr Keskmine rauaaeg 450-800 a.pKr Noorem rauaaeg Noorem viikingaeg 800-1050 ap.Kr Hilisrauaaeg 11.saj- 13.saj 3. Mesoliitikumi asulad Pulli asula: 8. aastatuhat e.Kr. Kõige vanem teadaolev inimeste asupaik Eestis. See avastati Pärnu külje all Pulli külas 1967. Kunda asula - Kunda Lammasmägi: Enne Pulli asula avastamist tunti seda vanima asulana Eestis. Nüüd teatakse veel mitut Kundaga sama vana või veidi nooremat asulat. Kunda kultuur: Selle elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli võimalik kala püüda ja küttida jooma tulnud loomi. Need pakkusid ka paremaid liikumisvõimalusi. Arvatavasti elati ritvadest püsti pandud püstkodades, mille aktus oli kaetud okste, nahkade, mätaste ja puukoorega. Püstkoja keskel aus tulekolle, mis andis soojust ja valgust.
-> hilis rauaaeg (11saj.-13.saj pKr) 3. Mesoliitikumi asulad. Lk. 11-13 (Pulli asula, Kunda asula, Kunda kultuur, elanike päritolu, tegevusalad, tööriistad, arheoloogilise kultuuri mõiste) *Pulli asula- 8000a keskpaigast enne Kristust pärinev muistse asulakihiga asula on kõige vanem praegu teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. *Kunda asula- enne Pulli asula avastamist tunti vanima asulana Kunda Lammasmäge, kuhu oli elama asutud 7000a keskel enne Kristust. Lammasmägi oli sel ajal väike saareke madalaveelises Kunda järves. Arheoloogilistel kaevamistel on on asulast ja eriti omaaegse järve põhjast leitud väga palju esemeid. *Kunda kultuur- kõik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn kunda kultuuri. See on levinud kõigis Läänemere idaranniku maades, alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni.
1558 andis tsaar Ivan IV Julm suurkaupmeestele Stroganovidele laialdased privileegid (maksuvabastused, kohtuvõim, oma sõjavägi) Permimaa koloniseerimiseks. Stroganovide sõjalise jõu moodustasid palgatud kasakad. Ataman Jermaki juhtimisel ületasid kasakad 1581 Uurali mäestiku ning vallutasid Siberi khaaniriigi pealinna Iskeri. Siberi koloniaalne hõivamine jätkus: 1610. aastal jõudsid kasakad Jenissei suudmesse, 1645. aastal Vaikse ookeani rannikule, kuhu esimese Vene kindlustatud asulana (ostroog) rajati Ohhotsk. 1648 purjetas kasakas Semjon Deznjov esimese eurooplasena läbi Beringi väina. Sellega oli Vene koloniaalvõim jõudnud Siberi idapoolseima punktini. Lõuna suunas jõudis Vene kolonisatsioon Mandzuuriasse, kus tekkis huvide konflikt Hiina võimudega. 1689. aastal jesuiitide vahendusel sõlmitud Nertsinski lepinguga tuli Vene kolonistidel Amuurimaalt taanduda ning Vene-Hiina piiriks määrati Stanovoi mäeahelik. Venelased said Hiinas kauplemisõiguse.
annaabi.ee 
