Peamiselt koosneb siiski taimestik madalast tundra ja kaljutaimestikust. Peaaegu 56 000 elanikku elab Gröönimaal peamiselt rannikul, kus on jäävaba maa. Üldiselt on üle poole rahvastikust tänapäeval juba sündinud seal, ülejäänud on valdavalt pärit Taanist. 45 000 inimest elab linnades. Linnade vahel puuduvad teed. Ülekaalukalt suurim linn on pealinn Nuuk, kus elab ligi 13 000 elanikku. Üle 3000 asukaga asulaid on veel. Linnadest väljas elavad 12 000 elanikku asustavad 59 pisikest küla, või elavad lamba või põhjapõdra farmides, ilma ja uurimisjaamades, või lennuväljadel. Peetakse lambaid ja lehmi (lõunarannikul) ja kasvatatakse mõningaid põllukultuure, nagu kartulit ja kapsast. Gröönimaal on ka PõhjaEuroopa suurim kalandusettevõte ja seal töötab ligi 6000 inimest. Lisaks kalapüügile tegeldakse ka hülge ja vaalajahiga.
Seal küttis ta oma meestega mereloomi ja tuli kolme aasta pärast tagasi Islandile. ta jutustas, et oli leidnud asustamiseks soodsa maa. Tema sõnade järgi oli maa külmade põhjatuulet eest suhteliselt hästi kaitstud; seal oli varjatud fjorde ning suurepäraseid karjamaid. Saagad jutustavad, et Erik nimetas maa Roheliseks maaks - Gröönimaaks, et ümberasujaid ilusa nimega sinna meelitada. Ümberasujaid oli palju ja Erik asus teele 25 laevaga. Gröönimaale jõudsid pärale 14 laeva 500 asukaga, teised hukkusid jäämägede vahel või pöördusid tagasi. asulad rajati Gröönimaa edelarannikule.Kolonistid tõid kaasa koduloomi, kuid tegelesid karjakasvatuse kõrvalt ka küttimise ja kalapüügiga. Ameerika oli Gröönimaale võrdlemisi lähedal. Piisas vaid õnnelikust juhusest, et toimuks avastus. Seda ei tulnud kaua oodata. 986 aastal sõitis norralane Björn Islandisse sugulastele külla. Seal sai ta teada, et need on Erik Punasega Gröönimaale läinud
Asustustihedus on. 0,03 inimest/km2, 0,14inimest/km2 jäävabal alal.. Kõik linnad ja asulad paiknevad Gröönimaa jäävabal rannikul. Gröönimaa rahvastiku põhiosa moodustavad gröönlased, kes on põliselanike eskimote ja Euroopast tulnud asukate järeltulijad. 88.8% rahvastikust on sündinud Gröönimaal, ülejäänud on valdavalt pärit Taanist. 45 000 inimest elab LINNADES. Ülekaalukalt suurim linn on pealinn Nuuk, kus elab ligi 13 000 elanikku. Üle 3000 asukaga asulad on veel : Qaqortoq, Maniitsoq, Sisimiut, Aasiaat ja Ilulissat. Linnadest väljas elavad 12 000 elanikku asustavad 59 pisikest küla, või elavad lamba või põhjapõdra farmides, ilma- ja uurimisjaamades, või lennuväljadel. 70-ndatest alates üsna suur hulk elanikke on siirdunud küladest linnadesse, samas on suur sündivus külades hoidnud rahvaarvu neis samal tasemel. · Keskmine eluiga meestel on 65 ja naistel 70 aastat.
Seal küttis ta oma meestega mereloomi ja tuli kolme aasta pärast tagasi Islandile. ta jutustas, et oli leidnud asustamiseks soodsa maa. Tema sõnade järgi oli maa külmade põhjatuulet eest suhteliselt hästi kaitstud, seal oli varjatud fjorde ning suurepäraseid karjamaid. Saagad jutustavad, et Erik nimetas maa Roheliseks maaks - Gröönimaaks, et ümberasujaid ilusa nimega sinna meelitada. Ümberasujaid oli palju ja Erik asus teele 25 laevaga. Gröönimaale jõudsid pärale 14 laeva 500 asukaga, teised hukkusid jäämägede vahel või pöördusid tagasi. Asulad rajati Gröönimaa edelarannikule. Kolonistid tõid kaasa koduloomi, kuid tegelesid karjakasvatuse kõrvalt ka küttimise ja kalapüügiga. Ameerika oli Gröönimaale võrdlemisi lähedal. Piisas vaid õnnelikust juhusest, et toimuks avastus. Seda ei tulnud kaua oodata. 986 aastal sõitis norralane Björn Islandisse sugulastele külla. Seal sai ta teada, et need on Erik Punasega Gröönimaale läinud. Björn otsustas
Seal küttis ta oma meestega mereloomi ja tuli kolme aasta pärast tagasi Islandile. ta jutustas, et oli leidnud asustamiseks soodsa maa. Tema sõnade järgi oli maa külmade põhjatuulet eest suhteliselt hästi kaitstud; seal oli varjatud fjorde ning suurepäraseid karjamaid. Saagad jutustavad, et Erik nimetas maa Roheliseks maaks - Gröönimaaks, et ümberasujaid ilusa nimega sinna meelitada. Ümberasujaid oli palju ja Erik asus teele 25 laevaga. Gröönimaale jõudsid pärale 14 laeva 500 asukaga, teised hukkusid jäämägede vahel või pöördusid tagasi. asulad rajati Gröönimaa edelarannikule.Kolonistid tõid kaasa koduloomi, kuid tegelesid karjakasvatuse kõrvalt ka küttimise ja kalapüügiga. Ameerika oli Gröönimaale võrdlemisi lähedal. Piisas vaid õnnelikust juhusest, et toimuks avastus. Seda ei tulnud kaua oodata. 986 aastal sõitis norralane Björn Islandisse sugulastele külla. Seal sai ta teada, et need on Erik Punasega Gröönimaale läinud
või kindad. Sellega taotleti, et esimene laps oleks poiss. Söömisele järgnes pulmarituaalis uue kodu tutvustamine mõrsjale. Peiu ema viis minia läbi talumaja kõigi ruumide, mööda õue ja majapidamishooneid. Tingimata käidi kaevul. Mõrsja pidi andeid andma igale poole, kindlasti aga koldele, kaevule ja igale näidatud loomale. Selles tavas on näha algset ohvritalitust, majahaldja lepitamist uue asukaga ja tema heatahtlikkuse võitmist. Teine pulmapäev algas vakarahva saabumisega peiukoju. Ka nüüd küsiti saabumise põhjust. Lauldi vastastikku ja peeti sõnasõda, kuni tulijad sisse said. Mõrsja oli peidetud. Vakarahvas nõudis mõrsjat näha. Ka vakarahvale pakuti ebamõrsjat. Kui mõrsja lõpuks esile toodi, siis hakati sööma. Kohati pärast söömist toimus pulmade tähtsündmus- mõrsja tanutamine, talle naise peakatte pähe panemine
praegusest soojem ning Islandiga võrreldes olid sealsed rohumaad lopsakamad, mis tegi saare väljarändajatele ahvatlevaks. Gröönimaa edelaosa, kuhu väljarändajad saabusid, asub Islandist geograafiliselt lõuna pool. Viikingiajal oli madalaid rohumaid seal ka praegusest rohkem, maa on aja jooksul vajunud ja osa tolleaegseid rohumaid on praeguseks merre kadunud. Aastal 985 asus Islandilt Gröönimaa poole Eiríkr Punase juhtimisel teele 25 laeva, millest 14, umbes 500 asukaga, jõudsid kohale. Teised teeleasunud hukkusid jäämägede vahel või pöördusid tagasi. Asustus koondus Gröönimaa edelarannikul kahte keskusse: Idaasula (Eystribygd) ja nüüdse Gotthabi kohale Lääneasula (Vestribygd). Skandinaavia asustuse hiilgeaegadel, 12.-13. sajandil elas seal 3000-5000 inimest. Gröönimaa ristiti umbes aastal 1000. aastal 1125 loodi ka Gröönimaa piiskopkond. Saarel oli üle kümne kiriku. Saaga järgi olevat Erikri
annaabi.ee 
