on tema arvates üks parimaid tundeid. Rebane veel arvab ka seda , et homoseksuaalsus on kaasasündinud mõndadele inimestele ning et ühiskon , milles me elame peaks sellesse teemasse tolerantsusega suhtuma. Me ei tohiks kedagi endast halvemaks pidada ainult selle pärast, et teine inimene on homoseksuaal. Samuti leiab Peeter Rebane , et kui kooseluseadus vastu võetaks ei muutuks riigis suure osa inimeste igapäevaelus sisuliselt midagi, kuid me astuksime riigina suure sammu tolerantsuse poole. Arutati ka Toompeal toimunud protesti.Võeti mitmetelt inimestel intervjuud. Arvamusi oli mitmeid ning minu arvatest ütles saatejuht õgesti, et arvamused olid seinast seina e. ühed inimesed olid jängsalt kooseluseaduse vastu , teised aga ütlesid, et nende arvates demokraatia põhimõtte on võrdõiguslikkus , siis , miks ka mitte lubada ka homoseksuaalsetel paaridel koos elada, neil pole selle vasti miitte kui midagi.
Euroopas. See piiraks liigpakendamist ning tarbetut plastiku kasutamist. Kokkuvõtlikult võib eestlaste suure ökoloogilise jalajälje süüdlaseks lugeda eelkõige tarbimisühiskonna soodustatud mõtlematut liigtarbimist, riiklike regulatsioonide vähesust ja riigi vähest osavõtlikkust keskkonnasõbralikuma ühiskonna poole liikumises. Parandades ülaltoodud vead, väheneks Eesti elanike ökoloogiline jalajälg ning astuksime suure sammu teadlikuma tarbija ning täisväärtuslikuma maailmakodanikuks olemise suunas. Kasutatud kirjandus World Wildlife Fund (2014). „Living Planet Report.“ Kasutatud 03.10.2016 http://www.wwf.eu/media_centre/publications/living_planet_report/
puudumine põhjustab ebaturvalisust lapsevanematele, mis omakorda mõjutab ka peres kasvavaid lapsi. Laste kaitsetus väljastpoolt tuleva suhtes paneb eelkõige esmase kaitsja rolli vanematele. Pere suhtlemisstiil hirmudest ülesaamiseks peaks olema toetav. Täiskasvanu oma elukogemustega ja teadmistega peaks suutma olla lapse hirmude ja ärevuse kõrval. Kui oleksime valmis taipama, et laste hirmud on tihti täiskasvanute lahendamata jäänud konfliktide peegeldus, astuksime laste, aga ka iseendi tervise säilitamisel suure sammu edasi. Lapsed on meie tulevik, nad sõltuvad täielikult meist, vanemaist. Tean seda väga hästi, sest olen seda oma lapsepõlves kogenud. On hirme, mis kanduvad hiljem lapseeast täiskasvanu maailma. Et neid olukordi vältida tuleks kõike eelkirjutatut tõsiselt arvestada. Veel parem oleks kui meie riik soosiks kursuste vajadust, et lapsevanemaid teavitada ja suunata selliseid ohte märkama.
Näiteks on vihastamisest tulnud maohaavandid lausa üldtuntud. Kaua kestev ähmane hirm tähendab harmoonia rasket häiret, mis tekitab nõiaringi, kus nurjumine põhjustab hirmu ja hirm nurjumist, sedakaudu haigestutakse ka kehaliselt. Tähtis on teha kõike, mis aitab meie lapsi õnnelikuks inimeseks teha. Palju teooriat tahes ei suuda asendada armastusküllast elu. Kui oleksime valmis taipama, et laste hirmud on tihti täiskasvanute lahendata jäänud konfliktide peegeldus, astuksime ma laste, aga ka iseendi tervise säilitamisel suure sammu edasi. HIRMU FENOMEN Ka juba sündimiseelne protsess võib teadlaste arvates hirmuseemne külvata. Kontaktisiku puudumine vallandab lapses, ka juba imikus, alateadvusliku hirmu (nn. ürghirmu). Hirmu võib olla igast eas lastel, kuid on olemas mingi kindelas elusituatsioonis esinevaid hirmuperioode. Vanemate ja ümbruskonna teadmatus annab sellele aga hoogu ja nii esineb nt eriti 3
kunstiilma, kuna me ühtlasi kodumaale ligidal oleksime mis sa arvad, talleke? Leo (vaikib). Lilli. Või hülgad ehk Peterburit oma tervise tulul? Siis jääks meile veel suurlinn Riia, mida sa sagedasti oled kiitnud, või ka Helsingi Leo. Mina jään igatahes siia. Lilli. Igatahes? Leo. Igatahes. Lilli. On sellega öeldud, et sa ennast siin kuidagi oled sidunud? Leo. Võib olla. Lilli. Mil viisil siis, lapsuke? Leo. Sellega astuksime väravast jälle sisse, millest minu soovil ja sinu nõusolekul praegu välja astusime. Lilli (julgustava naeratusega). Aa meie saunapiiga! Sa andsid temale tõotusi. Oma õletulukest näid sa ise kestvamaks pidavat. Leo (pehmelt). Lilli, ma ei raatsi sind piduliku õhtu eel mingil tingimusel ärritada. Lilli. Mind? Minu pärast oled mures? (Lühike naer.) Sa peaksid mind paremini tundma, Leo. Leo. Sinu eeldus on vildak. Sa ei tea mitte kõike. (Vaatab uste poole.) Lilli (ruttu)
ligipääsuks Maatriksisse ja mitte miski ei saa teda tema teelt kõrvale kallutada. Sul on vaja mõista, et me asume siin ja praegu ainult selleks, et aidata Maad, et osaleda selle ülestõusmises, selle oodatavas muutumises. Aga tema tasub meile sellega, et teeb meid oma elanikeks uues maailmas. See saab olema imeline. See saab olema kuidagi teistmoodi. Seetõttu peame mõistma, et me saame teda aidata, mõeldes positiivselt, soovides seda, et vana elukorraldus lõppeks, et me astuksime uude ajastusse. Me ei saa enam lubada teistel meid mõjutada, võttes üle nende selgitused, nende hirmud. Meil on vaja kuulata oma hinge. Kui me tunneme, et tahame muutusi, siis on seda vaja soovida kogu oma olemusega, kogu hingest. Igal hetkel on vaja mõelda vaba- dusele, muutustele, armastusele. Meil on vaja mõtteliselt luua ideaalne maailm ja selles elada, toita seda oma lootuste ja soovidega, et see reaalsuseks saaks. On aeg
viieteistkümnenda sajandi pariislastega ja koos kõigi nende rühkijate, rüselejate ja tõugatutega sisse tungida määratusse Palee saali, mis nüüd, 6. jaanuaril 1482, nii kitsaks oli 3 jäänud, siis ei puuduks sel vaatepildil oma huvi ja veetlus ning meie ümber oleks nii palju muistseid asju, et nad paistaksid meile täitsa uutena. Kui lugejal midagi selle vastu pole, siis katsuksime edasi anda muljet, mida me ühes temaga saaksime, kui me sisse astuksime selle suursaali uksest ja oleksime järsku keset seda pikkades vammustes, vattides ja vestides rahvahulka. Kõigepealt tunneksime suminat kõrvus ja pimestust silmis. Meie pea kohal on kahekordne teravkaarvolv, mida kaunistasid puunikerdused ning kuldliiliad taevassinisel põhjal, jalge all vaheldumisi valgest ja mustast marmorist põrmand. Mõni samm meist eemal on määratu suur sammas, siis teine, kolmas, kokku seitse sammast piki saali, mis ta laiemal kohal