On arvatud, et ta oli observatoorium, ohvripaik või pühakoda. Stonehenge'il pidi olema väga tähtis otstarve, sest niisama ei oleks hakanud tuhanded inimesed nägema nii suurt vaeva ja kulutama oma aega. Kindlasti kasutati Stonehenge'i matusetalitusteks, sest sealt on leitud paljude inimeste säilmeid ja märke ohvrite toomisest. Arvatakse, et Aubrey augud tähistasid sissepääsu allilma. Stonehenge'i ringikujuline põhikuju viitab võimalusele, et Stonehenge'i kasutati astronoomilisteks vaatlusteks, nende abil loodi baaskalendreid, määrati aastaaegade vaheldumist ja vaadeldi taevakehi. Selle vaatluse täpsus on siiski väga kaheldav ja suurt kasu see poolnomaadidele anda ei saanud. On püstitatud hüpotees, et Stonehenge oli kõigile 12 taevajumalale püstitatud kosmiline tempel. Stonehenge'i rajajad ei saanud olla lihtsad talupojad, neil pidi olema oma suhteliselt kõrgelt arenenud kultuur. Võib-olla olid nad sama
aastal valminud 2,5-meetrise peapeegliga Hookeri teleskoop. Observatooriumi haldab alates 1989. aastast Mount Wilsoni instituut. Mount Wilsoni observatoorium annab koos Rahvusvahelise Astronoomiauniooniga välja Michelsoni auhinda panuse eest optilise interferomeetria arengusse. Ajalugu Aastal 1889 katsetasid Harvardi ülikooli professor William Pickering ja teleskoobimeister Alvan Clark, Mount Wilsoni tipus 10 cm peegliga teleskoopi ja avastasid, et mägi on astronoomilisteks vaatlusteks suurepärane koht. Seejärel veeti kuue mehe ja kahe hobusega mäetippu 33 cm peegliga Harvardi ülikooli teleskoop, mis kaalus üle pooleteise tonni. Teleskoop eemaldati 1891. aastal. 25. juunil 1903 käis mäe otsas George Ellery Hale, kes sattus vaatlustingimustest vaimustusse ja otsustas mäe tippu observatooriumi rajada. Aastal 1904 paigaldas Hale Mount Wilsonile, Wisconsinist, Yerkesi observatooriumist toodud Snow' päikeseteleskoobi. Sama aasta 13
geograafilist koordinaati. See tuleneb sellest, et maakera mõõtmeid pole võimalik täpselt välja arvutada. Nii on erinevatel aegadel maakerale arvutatud mitmeid erinevaid mõõte ja vastavalt mõõtudele osutuvad ka punkti geograafilised koordinaadid erinevateks. Maakera mõõtmeid täpsustatakse tänapäeval maa tehiskaaslaste abil. Geograafilised koordinaadid võib jagada sõltuvalt määramise viisist ning maa mudeli kujust veel geodeetilisteks, sfäärilisteks ja astronoomilisteks koordinaatideks. Kui geograafilised koordinaadid määratakse astronoomiliste vaatlustega, saadakse astronoomilised koordinaadid. Lähtesuunaks on sel juhul loodjoon ja punkti asukoht määratakse geoidil. Kolmandaks koordinaadiks maapinna punktile on siin absoluutne kõrgus H, mis määratakse geoidi suhtes nivelleerimise teel. Kui geograafilised koordinaadid määratakse geodeetiliste mõõtmistega, siis nimetatakse
• Väljasirutatud käte laius sõrme otstest sõrme otsteni • Jalalaba pikkus e kukkesammu pikkus Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid: geograafiline pikkus λ ja geograafiline laius φ. Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides. Geograafilised koordinaadid võib jagada sõltuvalt määramise viisist ning maa mudeli kujust: • geodeetilisteks • sfäärilisteks • astronoomilisteks koordinaatideks Kui geograafilised koordinaadid määratakse geodeetiliste mõõtmistega, siis nimetatakse neid geodeetilisteks koordinaatideks B (laius) ja L (pikkus), mis määravad punkti asendi referentsellipsoidil. Kolmas koordinaat on geodeetiline kõrgus h, mis määrab punkti kauguse ellipsoidist piki normaali. Ristkoordinaadid väljendavad punkti kaugust koordinaattelgedest. • Ristkoordinaatide definitsioonist tuleneb, et koordinaatide teljed peavad üksteise suhtes
teevad ümber pooluse täistiiru ühe ööpäevaga 10.Geograafilised koordinaadid, tähtsamad jooned maakreal. (4.loeng) Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid: geograafiline pikkus ja geograafiline laius . Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides. Geograafilised koordinaadid võib jagada sõltuvalt määramise viisist ning maa mudeli kujust veel geodeetilisteks, sfäärilisteks ja astronoomilisteks koordinaatideks Kui geograafilised koordinaadid määratakse geodeetiliste mõõtmistega, siis nimetatakse neid geodeetilisteks koordinaatideks B (laius) ja L (pikkus), mis määravad punkti asendi referentsellipsoidil. Kolmas koordinaat on geodeetiline kõrgus h, mis määrab punkti kauguse ellipsoidist piki normaali. Ristkoordinaadid väljendavad punkti kaugust koordinaattelgedest. Ristkoordinaatide definitsioonist tuleneb, et koordinaatide teljed peavad üksteise suhtes risti olema ja nad
Laiuskraadid näitavad, kui kaugel põhjas või lõunas ollakse. Pikkus on nurk kokkuleppelisest nullmeridiaanist, mis läbib Greenwichi observatooriumi. Pikkus mõõdab nurka antud punkti ja nullmeridiaani vahel, kusjuures null- ehk algmeridiaaniks on suurringjoon, mis läbib Greenwichi observatooriumi. Algmeridiaanist ida pool asuvatel punktidel on idapikkus, lääne pool asuvatel aga läänepikkus. Täpsemas käsitluses jagatakse geograafilised koordinaadid- astronoomilisteks ja geodeetilisteks koordinaatideks. Astronoomilised määratakse astronoomiliste vaatlustega loodjoonte suhtes geoidi pinnal. Geodeetilised määratakse geodeetiliste mõõtmistega. 4. Geotsentrilised koordinaadid Alguspunkt asub Maa raskuskeskmes. Vertikaaltelg (z-telg) on maakera pöörlemistelg, x-telg on nullmeridiaani ja ekvaatori tasapindade lõikejoon ning y- telg on nendega risti olev joon ekvaatori tasandil
Iga aste oli erinevat värvi ning pühendatud erinevale taevakehale ( Esimene Saturnile - must bituumen, teine Jupiterile - oranzid tellised, kolmas Marsile - punased tellised, neljas Päikesele - õhukesed kuldplaadid, viies Veenusele - kollased tellised, kuues Merkuurile - sinised glasuurplaadid, seitsmes Kuule - õhukesed hõbeplaadid ).Tsikuraadi välisküljel olid hiiglaslikud kivitrepid, neist keskmine viis kõige kõrgemal asuva pühamuni. ( Oleta - takse,et Paabeli torni kasutati ka astronoomilisteks vaatlusteks ). Astmike seinad olid liigendatud nisside ja eenditega, kolmanda astmiku seinu toetasid kaldu ehitatud tugipiidad. Protsessiooniteedest oli tuntuim u. 2. km pikkune tänav, mis sai alguse linna eelkindlustustest ning oli sillutatud valgest lubjakivist plaatidega. Tänava laius oli 7,5 ( sõidetav, sillutatud osa) kuni 16 m, kahel pool kõrguvad müürid ( kuningapaleede jm. komplekside välismüürid ) olid kaetud helesiniste glasuurtellistega ning neil kulges kogu
annaabi.ee 
