Paaritusulgjate liitlehtede, kõitraoga liblikõielised Kolmetiste lehtedega väänduvate vartega liblikõielised Nuttidesse ja kobaratesse koondunud õitega liblikõielised Sõrmjate lehtedega liblikõielised Lupiin e. Hundiuba Lupinus, hulgalehine lupiin Lupinus polyphyllus üle 250 liigi, kasutatakse ka haljastuses sõrmjalt viietised kuni seitsmetised Õites on 10 tolmukaniiti kokku kasvanud Paaritusulgjate liitlehtedega liblikõielised Hundihammas Astragalus, magus hundihammas Astragalus glycyphyllos, aas hundihammas Astragalus danicus, Esparseti Onobrychis, linnujalg e. Seradell Ornithobus, põld-linnujalg Ornithobus sativus 1600 liigist Eestis leidub 3 liiki paaritusulgjad liitlehed õied koondunud kobaratesse Paaritusulgjate liitlehtede, kõitraoga liblikõielised perekond hernes Pisum, põlduba Faba bona, lääts Lens culinaris, seahernes Lathyrus Väga levinud grupp abilehed sulglehekestest suuremad õied üksikult või kahekaupa
visadusele. See on väga tõhus hingamisteede haiguste ravis, parandab aeroobset saavutusvõimet, suurendab seksiisu, tugevdab immuunsüsteemi ja aitab stressi vastu. 8. Püha basiilik ehk tulsi (Ocimum tenuiflorum) Kasutatakse stressi, peavalude ja külmetuste leevendamiseks, seedesüsteemi probleemide korral ning põletikuvastase vahendina. See on võimas antioksüdant, mis võib isegi aidata alandada veresuhkru taset ning kolesterooli. 9. Hundihammas (Astragalus) Peamiselt kasutatakse raviotstarbel kahte liiki: kilejas hundihammas Astragalus membranaceus ja Astragalus mongholicu. Kas eraldiseisvana või kombinatsioonis teiste ravimtaimedega on sellel taimel potentsiaalselt kasulik mõju immuunsüsteemile, südamele, maksale ning toetava ravina vähiravis. Rahvameditsiinis kasutatakse teda ka külmetuste ja ülemiste hingamisteede haiguste raviks. On leitud, et ta aitab taastada keskkonna toksilisusest ja stressist halvenenud immuunsüsteemi tööd.
Ja jälle koos langevad niiskuse igatsusse. Mõni kord isegi aastateks.Ühed iseloomulikest põõsastest on Kreosoodi põõsad, Ambrozia, India põõsas, Kuldpea. Kõige kirevamad on aga ühe aasta taimed. Mõned taimed, mis kasvavad selles kõrbes: · Abies concolor · Adenophyllum cooperi · Argemone corymbosa · Astragalus newberryi · Camissonia campestris · Caulanthus inflatus · Dalea searlsiae · Delphinium parishii · Erigeron concinnus · Eriophyllum lanosum · Ferocactus · Ipomopsis arizonica · Larrea tridentate · Linanthus demissus · Lupinus arizonicus · Mimulus rupicola · Monoptilon bellioides · Opuntia bigelovii · Opuntia fulgida · Phacelia calthifolia · Phacelia crenulata · Senna covesii
Eestis: 30 leiukohta (peamiselt IdaVirumaal, Pärnu ja Tartumaal) Kadumine seotud sihtide hoolduse ja kasutusega Õis ehk katteseemnetaimed Anthophyta Soontaimede arvukaim rühm. Taimed kannavad õisi, seemneid ja vilju. Moodustavad 80% kõikidest taimeliikidest. Kasvavad enamikus maailmajagudes. Võivad olla puud, põõsad või rohttaimed. Ühe ja kaheidulehelised. Õistaimed 1) kollane käoking Aconitum lasiostomum 2) liivhundihammas Astragalus arenarius 3) mägikadakkaer Cerastium alpinum 4) rohekas õõskeel Coeloglossum viride 5) pehme koeratubakas Crepis mollis 6) läänesõrmkäpp Dactylorhiza praetermissa 7) Ruthe sõrmkäpp Dactylorhiza ruthei 8) lehitu pisikäpp Epipogium aphyllum 9) sinihall luga Juncus inflexus 10) nõmmluga Juncus squarrosus 11) ahtalehine kareputk Laserpitium prutenicum Õistaimed
keskmistel kõrgustel leida metsi, kus liikidest on esindatud arukask (Betula pendula), euroopa lehis (Larix decidua), rumeelia mänd (Pinus peuce) ja harilik kuusk (Picea abies). Lähisalpiinsed ja alpiinsed kooslused. Metsad on üldiselt männikud või nulumetsad, Kreeka põhjaosas kohati pöögimetsad ja Kreetal küpressimetsad. Kõrgemal kui 2 000-2 200 m asuvad piirkonnad on kaetud madalakasvuliste põõsaliikidega, näiteks harilik kadakas (Juniperus communis ssp. nana), hundihammas (Astragalus sp.), lõhnav näsiniin (Daphne oleoides), siilirohi (Acantholimon echinus), leesikas (Arctostaphylos uva-ursi), mustikas (Vaccinium sp.) jne. Kaljutaimestik. Lubjakivi- ja kohati ka ränikivikaljudes, eriti Egeuse piirkonnas, on botaanilises mõttes väga huvitavad erilised kaljulõhedes kasvavad taimed, mida nimetatakse kasmofüütideks. Kasmofüüdid on üldiselt pika elueaga puised mitmeaastased taimed.
Roosõieliste sugukonda kuulub nii puid, põõsaid kui rohttaimi. Kokku umbes 30004000 liiki 100120 perekonnast. Enamik sellese sugukonda kuuluvaid liike kasvab põhjapoolkeral.(vihikust...) liblikõielised- (Fabaceae) on oalaadsete seltsi arvatud sugukond taimi. Liblikõielised on liikide arvu poolest maailmas õistaimede seas kolmas sugukond (esimesed kaks on käpalised ja korvõielised). Ühtekokku arvatakse siia umbes 730 perekonda üle 19 400 liigiga. Suurimad perekonnad on Astragalus (üle 2000 liigi), Acacia (üle 900 liigi), Indigofera (700 liiki), Crotalaria (600 liiki) ja Mimosa (500 liiki). Liblikõieliste vormi- ja liigirohke esindatus teeb neist kosmpoliitse taimeperekonna.(vihik) ristõielised- (Brassiacaceae ehk Cruciferae) on suur õistaimede sugukond. Royal Botanic Gardens'i andmeil kuulub sugukonda üle 330 perekonna 3700 liigiga. Ristõielised on valdavalt rohttaimed, harvem poolpõõsad, kes eelistavad kasvada parasvöötmes. (vihik)
) rohe-raunjalg (Asplenium viride), (raunjalalised) LK 1 sudeedi põisjalg (Cystopteris sudetica) LK1 karedahambane osi (Equisetum xtrachyodon ) ,(osjalised) LK 1 haruline vtmehein (Botrychium matricariifolium), (maokeelelised) LK1 virgiinia võtmehein (Botrychium virginianum), LK1 muda-lahnarohi (Isoetes echinospora ),(lahnarohulised) LK 1 (Mähuste järv) kollane käoking (Aconitum lasiostomum), (tulikalised) LK1 liiv-hundihammas (Astragalus arenarius), (liblikõielised) LK1 villtulikas (Ranunculus lanuginosus), (tulikalised) LK1 rohekas õõskeel (Coeloglossum viride ), (käpalised) LK 1 lääne-srmkäpp (Dactylorhiza praetermissa), (käpalised) LK1 Ruthe srmkäpp (Dactylorhiza ruthei ), (käpalised) LK1 pehme koeratubakas (Crepis mollis), (korvõielised) LK 1 sinine kopsurohi (Pulmonaria angustifolia), (karelehelised) LK1 nõtke näkirohi (Najas flexilis), (näkirohulised) LK1, direktiiviliik
hüpertroofiani alkaloidid Lämmastikku sisaldavad heterotsüklilised ühendid e. alkaloidid omavad taimedes kaitsefunktsiooni rohusööjate loomade ning parasiitide ja putukate eemalepeletamiseks. · Inimesel võib toidu kaudu tegemist olla peamiselt pürrolisidiinide, ksantiinide ja solaniinidega. Teiste alakaloidiklasside esindajatest võivad huvi pakkuda tubaka ja surmaputke (Conium) piperidiinid, lupiini (Lupinus) kvinolisidiinid ning hundihamba (Astragalus), kõrbeherne (Swainsona) ja punase ristikheina (Trifolium arvense) indolisidiinid. Viimased võivad inimeseni jõuda neid taimi söönud loomade piima kaudu. · Vaatleme järgmisi alkaloidiklasse: 1. Pürrolisidiinalkaloidid 2. Solanum rühma alkaloidid 3. Ksantiinalkaloidid sinihappeglükosiidid · Tsüanogeenseid vähemürgiseid glükosiide, mille hüdrolüüsil vabaneb väga mürgist
annaabi.ee 
