kaob ära. VÄLTEVAHELDUSLIKUD SÕNAD Muutub ainult sõna välde. . . Käändsõnade puhul ilmneb astmevaheldus, kui võrrelda sõna ainsuse nimetavat ja ainsuse omastavat vormi, nt pill pilli, raamat raamatu, kallis kalli, lind linnu. Kui nende vormide tüves on erinevusi kas häälikute pikkuses või laadis, on tegemist astmevaheldusliku käändsõnaga. Pöördsõnade puhul selgub astmevaheldus, kui võrrelda da- tegevusnime ja oleviku ainsuse 1.pööret, nt lausuda lausun, rookida roogin, lugeda loen. Muutumatutest sõnadest erinevaid muutevorme moodustada ei saa, seega ei ole need kunagi astmevahelduslikud. Kui sõna on astmevahelduslik, saab tema vorm olla kas tugevad või nõrgas astmes, Laadivaheldusliku sõna nõrgas astmes ei ole sulghäälikut või si (lao, lennata, õie), tugevas astmes on (ladu, lendan, õis)
tüüpide eeskujul. (Pedaja 2006:31) Osa laensõnu ei muuda laenamisel häälikkuju, sest nad sobivad kohe mõne eesti muuttüübiga (feta, list, müsli, teller, test). Et aga üldiselt on sõnade algvormid eri keeltes erinevad, siis sõltub sõna muutmine ka sellest, milliseks sõna häälikuline struktuur kohandatakse. Inglise keele kahesilbilised sõnad baby ja floppy võivad saada eesti keeles kahesuguse kuju: beib beibe ning flopp flopi. Esimesed variandid hakkavad käänduma astmevaheldusliku sepp-tüübi järgi ning teised variandid astmevahelduseta tubli-tüübi eeskujul. Üldiselt on levinumad siiski nimetatud sõnade kahesilbilised astmevahelduseta vormid. Inglise keele ühesilbilised lühikese vokaali ja konsonandiga lõppevad sõnad võivad eesti keeles kohaneda kolmel viisil: · vokaal pikeneb (club > klaab, web > veeb); · lõppkonsonant muutub ülipikaks (hit > hitt, clip > klipp);
aspiratsioon h-häälik, mis tekib vahel helitute sulghäälikute järel assimilatsioon (progressiivne ja regressiivne) assimilatsioon on nähtus, kus kõrvuti olevad häälikud sarnastuvad täielikult või osaliselt; võib esineda sõna sees või nt sõnu kokku hääldades (handbag, hot potato); progressiivne assimilatsioon on kui häälik sarnastub eelneva häälikuga, regressiivne assimilatsioon tähendab, et häälik sarnastub järgneva häälikuga aste astmevaheldusliku morfeemi teisend bislama keel inglise keelel põhinev kreoolkeel, mis ühendab melaneesia grammatika inglise sõnavaraga, räägitakse Vanuatus; emakeelseid kõnelejaid 6200 (Vanuatus 5000, Uus-Kaledoonias 1200); Lingua franca kuni 200 000-le inimesele; Vanuatu parlamendi töökeel, kuid lastele antakse algharidus inglise või prantsuse keeles Sai alguse sellest, kui 1870-80ndatel sunniti tuhandeid Vanuatu elanikke töötama Queenslandi (Austraalia) ja Fidzi istandustes
peamisteks ülessanneteks peamisteks ülesanneteks ärkan ülesse; lähen ülesse ärkan üles; lähen üles kirjutatakse ülesse kirjutatakse üles olen töödanud olen töötanud Mõnd liitega sõna hääldatakse sageli II vältes, kuigi õige on III välde. Vale hääldus põhjustab ka kirjutamisel vea. Kui sõna on likkus-liiteline, siis see ei ole astmevahelduslik (NB! võib segi minna astmevaheldusliku lik-liitega). Näit: Imetlen tema kannatlikkust (likkus osastavas käändes). Meie kannatlikust ootamisest ei olnud kasu (lik seestütlevas käändes). Vigane Õige mõtekas mõttekas mõtetu mõttetu Riigi jätkusuutlikus sõltub .. Riigi jätkusuutlikkus sõltub .. ne-liide muutub käänamiselt nii, et n-ist saab s.
aspiratsioon – h-häälik, mis tekib vahel helitute sulghäälikute järel assimilatsioon (progressiivne ja regressiivne) – assimilatsioon on nähtus, kus kõrvuti olevad häälikud sarnastuvad täielikult või osaliselt; võib esineda sõna sees või nt sõnu kokku hääldades (handbag, hot potato); progressiivne assimilatsioon on kui häälik sarnastub eelneva häälikuga, regressiivne assimilatsioon tähendab, et häälik sarnastub järgneva häälikuga aste – astmevaheldusliku morfeemi teisend bislama keel – inglise keelel põhinev kreoolkeel, mis ühendab melaneesia grammatika inglise sõnavaraga, räägitakse Vanuatus; emakeelseid kõnelejaid 6200 (Vanuatus 5000, Uus-Kaledoonias 1200); Lingua franca kuni 200 000-le inimesele; Vanuatu parlamendi töökeel, kuid lastele antakse algharidus inglise või prantsuse keeles Sai alguse sellest, kui 1870-80ndatel sunniti tuhandeid Vanuatu elanikke töötama Queenslandi (Austraalia) ja Fidži istandustes
ajalooline seos olemas, nt põder (VT või ?) : põdra (VN) : põtra (VT); nali (VT või ?) : nalja (VN) : nalja (VT), kus nominatiiv on tänapäeva keele seisukohast määratlemata astmes või üldistatakse tugeva astme vorm osastava alusel. Verbidel võrreldakse ma-tegevusnime e supiini, da-infinitiivi ja oleviku ainsuse 1. pöörde vormi või nud- kesksõna ja oleviku eitavat kõnet. NB! astmevaheldusliku sõna tüvi ei saa olla ühesilbiline (nt saada : saan : saanud pole AV, kuigi nud-kesksõna II vältes). AV esineb peamiselt sõna lihttüves 1. ja 2. silbi piiril, kuid erandiks on kond- ja elm-liide ning astmevaheldusliku ik-elemendiga liited. AV esineb vaid pea- või kaasrõhulises silbis. Käändsõnade puhul on tegemist nõrgeneva astmevaheldusega, kui ainsuse omastav on nõrgas astmes, ja tugevneva astmevaheldusega, kui ainsuse omastav tugevas astmes.
· Nom 1-silbilised, gen 2-silbilised sõnad, välja arvatud e-tüvelised, mille tüves on pikk vokaal ning selle järel konsonant l, n või r (keel) ja laadivaheldusliku s-iga sõnad (uus, vars, küüs). Siia kuuluvad: hall, hind, jutt, järsk, järv, kimp, kott, kukk, kuusk, külm, luik, paks, ränk, tark, toon, tund, vaat,vakk, vend,värss, õrn · kond-liitelised sõnad (aegkond, hammaskond, insenerkond, töötajaskond, võimkond) · Astmevaheldusliku pearõhulise või kaasrõhulise lõpusilbiga võõrsõnad (absolutist, eksistentsialism, entusiasm, etüüd, geograaf, kombinaat, konserv, pantomiim) · Ains nom 2-silbiliseks muutunud sõnad põli, rehi, rohi, ruhi, tali ja tõri. · Ains nom üldiselt konsonandiga lõppevate sõnade kõrval ka vokaaliga lõppevaid sõnu: kõu, tai, nui, pau, põu, sai, sau, õu VORMISTIKUST:
annaabi.ee 
