JUHENDID PÕHI- JUHENDID KÄSI- REEGLID MÄÄRUSED RAAMAT TÖÖJAOTUS Tööjaotus on organisatsiooni eesmärkidest tulenevate tegevuste ja ülesannete määramine üksikisikuile ja nende rühmadele Tööjaotuse tähtsus organisatsiooni siseehitusele avaldub selle eraldatuse ja astmelisuse kaudu HARGNEMINE Juhtimisulatus alluvate arv, kelle tegevust juht suunab ja kontrollib Juhtimistasand võimuastmestiku samal astmel olevate juhtimise ametikohtade kogum SISEEHITUSE TÜÜBID Klassikalisedsiseehituse tüübid: lihtne se, põhitegevuslik se, tegevusalane se, se rivi ja staabiga, komiteed ja komisjonid Moodsad siseehituse tüübid: maatriksehitus, võreehitus ORGANISATSIOONI SKEEM See on ettevõtte või asutuse siseehitust kujutav joonis, kus on
lähtunud neljast põhiprintsiibist, mis lastekaitse korraldamisel läbivad kõiki meetmeid ning tegevusi. Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt peavad abi, otsustused ning vastutus olema inimesele võimalikult lähedal. Avalikke kohustusi täidavad üldjuhul eelistatavalt kodanikule kõige lähemal seisvad organid ning riigi roll peaks seisnema põhiliselt kohalike ning regionaalsete institutsioonide toetamises. Teenuste astmelisuse (gatekeeping) puhul osutatakse indiviidile teenuseid vastavalt tema unikaalsetele vajadustele ning suunaga vähem sekkumist nõudvatelt tegevustelt sügavamat sekkumist nõudvate tegevusteni. Nii näiteks tuleb enne lapse perest eraldamist pakkuda perele tuge ning toetavaid teenuseid. Lapse perest eraldamine on viimane võimalus ning tuleb kõne alla vaid siis, kui teised meetmed ei ole tulemusi andnud. Lisaks lapse huvidest lähtumisele on
Esimene preemia jagati aga Edgar Johan Kuusiku ja Erich Jacoby vahel. Aalto sai kolmanda preemia. Alvar Aalto Kunstimuuseumi projekt pakkus muuseumihoonet avara siseõuega, mille ümber koondusid näitusesaalid. Siseõue küljel paiknes ruumikas astmeliselt tõusev ning kitsenev fuajee, mille alumistelt tasanditelt pääses parempoolsetesse näitusesaalidesse (rahvakunst, tarbekunst, kirikukunst, skulptuur), kõrgematelt galeriil asuvasse maali ja graafika ekspositsiooni. Astmelisuse rakendamine andis suurepärase võimaluse ühendada erinevate kõrgustega saale (lähtuvalt kunstiliikide erinevusest) harmooniliseks tervikkompositsiooniks. Mahulises lahenduses tõusis esile suur 9 saalikorpus peasissepääsust paremal, mille fassaadimaterjaliks oli kavandatud looduslik paekivi. Aalto on pidanud oluliseks siseruumides liikuja elamuslikkust, vähem muuseumi
W.Wundt mentaalne kronomeetria Psüühika struktuuri uurimine (W.Wundt, E. Titchener) W. James (1842-1910) funktsionalism, selektiivsuse küsimus S. Freud (1856-1939) psüühika struktuur L. Festinger kognitiivne dissonants E.Tolman (1886-1959) kognitiivne kaart (cognitive map) F. Bartlett (1886-1969) skeemi kontseptsioon; aktiivne organiseeritus J. Piaget (1989-1980) intellekti teke ja areng (geneesi, astmelisuse idee) H. Werner (1890-1964) mikrogenees; üldised tajud muutuvad diferentseeritumateks H. Ebbinghaus mälu uurimine "New Look" J. Bruner tunnetus on valiv aktiivne kategoriseerimisakt, mis on määratud isiskuslike motiivide, kultuuriliste ja sotsiaalsete faktoritega H.Simon, A. Newell kognitiivsete protsesside modelleerimine arvutiga Informatsioonitöötlussüsteem ("piilumine musta kasti"). (Allikas: Bachmann, T. (1984).Informatsioonitöötlus kognitiivses psühholoogias
tihedus, servaindeks) on mõjutatud pildi ruumilisest lahutusest. Mida suurem lahutus, seda suurem on joone pikkus ja seda käänulisemad ja tihedaminiasetsevad nad on. Seetõttu ei soovitata võrrelda omavahel parameetreid, mis on saadud erinevate ruumiliste lahutustega piltide baasil. Samuti kujutavad jooni erinevalt vektor- ja rasterpildid. Viimasel juhul on areaali ümbermõõdu ja piirjoonte pikkuse väärtused pildi nn. astmelisuse tõttu suuremad kui vektorpildilt mõõdetuna. Servaindeks toob esile areaalide servajoonte käänulisuse. Mitmekesisuse analüüsi tarvis väljatöötatud valemi põhjal osutab selle parameetri suur väärtus areaalide servajoone käänulisusele. Juhul, kui areaalid omavad võrdseid pindalaid, siis mida pikem on servajoon, seda käänulisem (sopilisem) ta on ning seega suurem on ka servaindeks. Väike servaindeks toob esile servajoonte väiksema käänulisuse
W.Wundt mentaalne kronomeetria Psüühika struktuuri uurimine (W.Wundt, E. Titchener) W. James (1842-1910) funktsionalism, selektiivsuse küsimus S. Freud (1856-1939) psüühika struktuur L. Festinger kognitiivne dissonants E.Tolman (1886-1959) kognitiivne kaart (cognitive map) F. Bartlett (1886-1969) skeemi kontseptsioon; aktiivne organiseeritus J. Piaget (1989-1980) intellekti teke ja areng (geneesi, astmelisuse idee) H. Werner (1890-1964) mikrogenees; üldised tajud muutuvad diferentseeritumateks H. Ebbinghaus mälu uurimine "New Look" J. Bruner tunnetus on valiv aktiivne kategoriseerimisakt, mis on määratud isiskuslike motiivide, kultuuriliste ja sotsiaalsete faktoritega H.Simon, A. Newell kognitiivsete protsesside modelleerimine arvutiga Informatsioonitöötlussüsteem ("piilumine musta kasti"). (Allikas: Bachmann, T. (1984).Informatsioonitöötlus kognitiivses psühholoogias
tuleneb keskkonnast. Tekib küsimus, et kuidas me siis õpimine kui meile ei ole midagi kaasa antud. Chomsky keele omandamise võime on kaasa sündinud, meil pole küll keele teadmisi, kuid meil on võimed, mis aitavad meil keelt õppida. Generatiivne grammatika. Darwin evolutsiooniteooria - kirjeldas, kuidas evolutsiooni käigus on erinevatel organismidel arenguastmed, kirjeldas kuidas enamkeerulisemad olendid kujunevad välja evolutsiooni käigus. Astmelisuse idee, mis on edasi tulnud arengupsühholoogiasse, Keerates sellele vinti juurde, et areng on küll astmeline, kuid omab ka äkilisi muutusi. Assotsiatsinism (Locke, Hume, Mill) laps omandab kõik elu jooksul Konstruktivism (Piaget) Kompetentne laps (nt Baillargeon) tegelikult lapsed teavad implitsiivselt maailma kohta palju. KAS ARENG ON ASTMELINE? 20.sajandi alguses Baldwin võttis Darwini astmelisuse idee, kandis selle üle intellektuaalse
lähimast pinge reguleerimise kohast (tavaliselt 110/10, 110/35 või 35/10 kV alajaamast). See pingekadu koosneb kolmest osast: pingekadu keskpinge jao- tusvõrgus, jaotustrafodes ja madalpingevõrgus (joon 2.4). Kui oletada, et pin- ge tarbija juures tohib erineda nimipingest mitte rohkem kui +10% ... –10%, siis ei tohiks väga ligikaudsel hinnangul olla pingete erinevus võrgu esimese ja viimase tarbija vahel üle 10...15%. Tehes rea lihtsustusi (näiteks trafode re- guleerimise astmelisuse ja tarbijate endi pinge reguleerimisvõimaluste osas) võiks võtta lubatavaks summaarseks pingekaoks 10...15% (joon. 2.4). Joonis 2.4 Summaarne lubatav pingekadu jaotusvõrgus Kui palju sellest võiks langeda millisele võrgu osale, on keerukas küsimus ja sõltub suuresti paljudest asjaoludest, näiteks keskpingevõrgu tarbijate maksi- maalsest kaugusest jm. Soome uurimuste kohaselt võiks olla lubatav pingeka- du 20 kV maavõrgus 10 km puhul 1,5..
kukkumist puu otsast, aitab jooksul jm. Siiski on see järkjärgulisuse aspekt (ja sisseehitatud vajadus selleks) kriitika märklauaks - kuidas ikkagi saab graduaalse evolutsioonina (mikrosammukesed) kujuneda keerulised adaptatiivsed muudatused. Tihti ongi seletused spekulatiivsed. Ongi nii, et seletajad ise on oma aja lapsed - midagi me ju teame, paljutki ei tea. Kuid kui vaadata neid seletusi kasvõi 100 aasta lõikes, võib teha ühe positiivse üldistuse - 100 aasta möödudes on selle astmelisuse seletuse osas olnud vägagi oluline progress paljude-paljude näidete puhul. Ja ikkagi - inimteadmine on protsess. Mida aga võib öelda, on see, et ei ole teada adaptatsioone, mis kohe kindlasti ei ole tekkinud LV alusel. Adaptatsioone võib määratleda kas ajalooliselt, ehk siis praeguse funktsiooni alusel Loomuliku teoloogia jaoks on määratlused alati konkreetse olemasoleva funktsiooni alusel hetkeseisust lähtuvalt
annaabi.ee 
