aastal (Ceres). Järgneva 50 aastaga leiti neid veel viis. Praeguseks on teada juba tuhandeid asteroide. Enamiku asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele ning nad on seetõttu meile üsna ohutud. Umbes 160 asteroidi trajektoor võib aga lõikuda Maa orbiidiga. Siiski on olemas küllalt palju suuri asteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti. Asteroide on palju ja nad võivad üksteisele läheneda, võimalikud on seega orbiitide muutused. Tõeliselt globaalne katastroof algaks asteroidist läbimõõduga 1-1,5 kilomeetrit, mis kiirusel 20 km/s tekitaks plahvatuse energiaga kuni 200 000 Mt. Selline katastroof ei pruugi tähendada veel kogu maapealse elu või inimkonna hävimist, kuid põllumajanduse kokkuvarisemine võib põhjustada vähemalt 1,5 miljardi inimese hukkumise. Selliseid katastroofe võib ette tulla kord poole kuni ühe miljoni aasta jooksul; see tõttu jälgitakse nende liikumist eriti hoolega. Suuruselt jäävad nad alla planeetide
asteroididest teada vaid 5%, 100 meetri suurustest objektidest aga ainult 0,1%. Globaalset katastroofi põhjustada võivate 1-kilomeetriste ja suuremate asteroidide arv võiks olla umbes 2000. Astronoomilises kirjanduses liiguvad väited, et 100- meetriste ja suuremate ohtlike asteroidide arv võib ulatuda 300 000-ni. Lisaks veel ohtlikud komeedid, mida on küll kergem avastada ja purustada. Tõeliselt globaalne katastroof algaks asteroidist läbimõõduga 1-1,5 kilomeetrit, mis kiirusel 20 km/s tekitaks plahvatuse energiaga kuni 200 000 Mt. Selline katastroof ei pruugi tähendada veel kogu maapealse elu või inimkonna hävimist, kuid põllumajanduse kokkuvarisemine võib põhjustada vähemalt 1,5 miljardi inimese hukkumise. Selliseid katastroofe võib ette tulla kord poole kuni ühe miljoni aasta jooksul. Väga vähestel asteroididel on läbimõõt üle 100 km. Kuni 2002. aastani oli suurim teadaolev asteroid Ceres. 24
· Enamik asteroide liigub akliptika tasandis perioodiga 3-6 aastat Kui Maale lähenevad asteroidid · Enamik asteroide on Maale ohutud. · Umbes 160ne asteroidi trajektoor võib lõikuda Maa orbiidiga. · Juhuslike kõrvale kallete tõttu võivad orbiidid ka muutuda. · Atmosfäär kaitseb Maad väikeste, kuni 10-meetriste kosmiliste kehade eest. · Atmosfäär ei kaitse meid 100 meetrist suuremate kehade eest · Tõeliselt globaalne katastroof algaks asteroidist läbimõõduga 1-1,5 kilomeetrit, mis kiirusel 20 km/s tekitaks plahvatuse energiaga kuni 200 000 Mt Kasutatud kirjandus: · http://et.wikipedia.org/wiki/Asteroid · 12.kl kosmoloogia "Taevas ja maa" · http://www.annaabi.com/materjal-10239-asteroidid Tänan tähelepanu eest !
Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb üheksast suurest planeedist, mõnest tuhandest väikeplaneedist ehk asteroidist, planeetide kaaslastest, perioodilistest komeetidest ehk "sabatähtedest" ning teadmata koguses meteoorsest ainest ehk "tolmust", millest Maa atmosfääri sattudes tekib langev täht. Suurteks planeetideks loetakse Päikest ja tema ümber tiirlevaid taevakehi, mis on oma nimed saanud Rooma jumalate järgi - Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Vaadeldes planeetide paiknemist kauguse järgi Päikesest saame nad jaotada lähisplaneetideks ja kaugplaneetideks
Kääbusplaneedid Kääbusplaneet on planeedist väiksem, kuid asteroidist suurem taevakeha. Ta asub orbiidil ümber päikese Omab piisavat massi ületamaks jäiga keha jõud nii et saavutatakse hüdrostaatiliselt tasakaaluline (ligikaudu ümmargune) kuju. Kääbusplaneedid koosnevad enamasti jääst ja mineraalidest. Kääbusplaneedid Tuntuimad ja enimtunnustatud kääbusplaneedid: Pluuto (alates 24. august 2006) Ceres (13. september 2006) Eris (13. september 2006) Makemake (11. juuli 2008) Haumea (17. september 2008) Pluuto
meetri suurustest objektidest aga ainult 0,1%. Globaalset katastroofi põhjustada võivate 1- kilomeetriste ja suuremate asteroidide arv võiks olla umbes 2000. Astronoomilises kirjanduses liiguvad väited, et 100-meetriste ja suuremate ohtlike asteroidide arv võib ulatuda 300 000-ni. Lisaks veel ohtlikud komeedid, mida on küll kergem avastada ja purustada. Asteroidid läbimõõduga 11,5 km Tõeliselt globaalne katastroof algaks asteroidist läbimõõduga 1-1,5 kilomeetrit, mis kiirusel 20 km/s tekitaks plahvatuse energiaga kuni 200 000 Mt. Selline katastroof ei pruugi tähendada veel kogu maapealse elu või inimkonna hävimist, kuid põllumajanduse kokkuvarisemine võib põhjustada vähemalt 1,5 miljardi inimese hukkumise. Selliseid katastroofe võib ette tulla kord poole kuni ühe miljoni aasta jooksul. Suurimad asteroidid Üldse on vaid 26 asteroidi suuremad kui 200 km, 250 suuremad kui 100 km ja 700 suuremad kui 50 km
7 8) Kokkuvõte lk.7 9) Kasutatud kirjandus lk.8 10) Lisad lk.9 2 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on: “Asteroidide uurimine kosmoseaparaatide abil.” Selles referaadis käsitlen ma asteroidi uurimise programmi nimega Hayabusa. Kirjutan selle missiooni andmetest, asteroidist mida uuriti, millised olid kosmoseaparaadid, mida loodi avastada ja mida uut saadi teada. Asteroidid Asteroidid ehk Päikesesüsteemi väikekehad on tahked taevakehad, mis tiirlevad umber Päikese. Nad paistavad heledana, sest peegeldavad päikesevalgust. Väga paljud asteroidid on koondunud nn. Asteroidide vöösse, mis paikneb Marsi ja Jupiteri orbiidi vahelisel alal. Asteroidide päritolu ei ole ühiselt selge
Mõõtes mingi 3 asteroidi heleduse ning teades tema kaugust nii Maast kui Päikesest, saaks läbimõõdu lihtsalt arvutada, kui oleks teada ka ta pinna peegeldusvõime (albeedo). Albeedo saab aga arvutustest elimineerida, kui lisaks mõõta asteroidilt tulev soojuskiirgus (pikalaineline infrapunakiirgus). Asteroidid läbimõõduga 1-1,5km Tõeliselt globaalne katastroof algaks asteroidist läbimõõduga 1-1,5 kilomeetrit, mis kiirusel 20 km/s tekitaks plahvatuse energiaga kuni 200 000 Mt. Selline katastroog ei pruugi tähendada veel kogu maapealse elu või inimkonna hävimist, kuid põllumajanduse kokkuvarisemine võib põhjustada vähemalt 1,5 miljardi inimese hukkumise. Selliseid katastroofe võib ette tulla kord poole kuni ühe miljoni aasta jooksul. Suurimad asteroidid
Enamik neist tiirleb ümber Päikese Marsi ja Jupiteri vahel, alas, mida nimetatakse asteroidide vööks. Selles vöös võib kosmoserakett rahulikult lennata, sest asteroididevahelised kaugused on väga suured. Asteroidide kataloogis on neid ligi 400 000, umbes 14 000 on saanud endale nime. Asteroide ei nimetata nende avastaja järgi, nad saavad endale katalooginumbri. Esimene ülesvõte väikeplaneedi pinnast saadi 1991. aastal, mil kosmosesond Galileo möödus asteroidist Gaspra. Ta on pikk, ca 20 km läbimõõduga, korrapäratu kujuga keha, mille pinnal mitmeid vagusid ja meteoriidikraatreid. Asteroidid liigitatakse põhiliselt kolme gruppi: süsinikasteroidid, mis on kõige levinumad ja kivisöest tumedamad, kiviasteroidid, 6 mis on suhteliselt heledad ja peegeldavad valgust ja metallilised asteroidid, mis koosnevad peamiselt rauast ja niklist ja on pärit ilmselt mingi suurema keha sisemusest. Tuntakse ka
Vene füüsik Aleksander Satski on teinud arvutusi ja jõudnud tulemusele, et juhul, kui mustad augud moodustavad tõepoolest valdava osa tumedast ainest, siis on väga tõenäoline, et mõni neist sattub oma kosmilisel rännuteel meie Päikesesüsteemi äärealadele eksima. Seal võib ta oma suure raskusjõuga kallutada asteroide teelt kõrvale. Et vaid meetrise läbimõõduga ürgne must auk oleks massilt sama suur kui Maakera, siis tarvitseb tal vaid asteroidist piisavalt lähedalt mööduda, kui see juba uue suuna võtab ja hullemal juhul siis meie planeedi suunas kulgema hakkab. Moskvas Lebedevi Instituudis töötav Satski avaldab oma arvutused interneti- teaduskeskkonnas arXiv.org. Lohutuseks võib öelda, et oht ei ole kuigi pakiline. Satski arvutuste järgi tabavad musta augu toimel orbiiti muutnud asteroidid Maakera keskmiselt kord saja miljoni aasta kohta. Rekordiline must auk Teadlased on 1
Poolvari tekib siis, kui Maa või Kuu varjab vaid osa päikesekettast, See osa on palju suurem ja vastavalt on suurem ka osalise varjutuse tõenäosus. Kuuvarjutuse puhul võib juhtuda, et Kuu läbib vaid poolvarju siis varjutust nagu polekski (varjujoont täiskuu kettal ei ole), varjutusest annab märku vaid ketta heleduse vähenemine. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteem koosneb 8 suurest planeedist, mõnetuhandest väikeplaneedist-asteroidist, sadakond perioodilisest komeedist, planeetide kaaslastes, teadmata koguses meteoorsest ainest-,,tolmust", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendleva tulejuti langeva tähe. Loetlege üheksa suurt planeeti Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Maa rühma kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Iseloomulikud omadused: *Suur tihedus *Suhteliselt väikesed *Aeglane pööremisperiood
Mõlema varjutuse toimumise tingimuseks on, et Päike, Kuu ja Maa sattuks ühele tasandile. Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus? Täiskuu ajal. Millise kuu faasi ajal toimub päikesevarjutus? Noorkuu ajal. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus? Tekib kui päikesevarjutuse ajal ei satu vari Maa pinnale ning päikeseketta serv on näha. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteem koosneb 8 suurest planeedist, mõnetuhandest väikeplaneedis-asteroidist, sadakond perioodilisest komeedist, planeetide kaaslastes, teadma koguses meteoorsest ainest-„tolmust“, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab le taeva lendleva tulejuti – langeva tähe. Loetlege üheksa suurt planeeti Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Millised planeedid kuuluvad Maa rühma?Millised on selle rühma tunnused? Maa rühma kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Iseloomulikud omadused: *Suur tihedus *Suhteliselt väikesed
annaabi.ee 
