sümboliseerimaks masina- ajastu kiirust. Rõhudes abstraktsioonile, moonutustele, geomeetriliste kujundite lihtsustamisele ja intensiivsetele värvidele, olid lemmikuteks masina- ja auto kujutised, roolid, rattad, jne. kujutised, mis olid tehnoloogia, kiiruse ja kaubandusliku külluse tähised. See aeg oli lärmakas, täis jazzi ja masinate müra. Moetrende määrasid Coco Chanel ja Elsa Schiaparelli. Filmitähed - Greta Garbo, Marlene Dietrich, Ginger Rogers, Fred Astaire. Moodsad tantsud olid charleston ja tango. Stiili tunnused Geomeetrilised ja nurgelised mustrid. Üheks geomeetriliseks lemmikmotiiviks oli sik-sak. Materjalidest kroom, klaas, peeglid, läikmaterjalid, nahk, lakitud pinnad. Furnituuri juures väärispuidud -palisander, mahagon, eboniit, sükamor Loodusmotiivid - teokarbid, eksootilised taimed, eksootilised figuurid. Värvid elutoas ja magamistoas kreemjad, rohekad, beezid, austritoonid, summutatud valgustus
Enamik filme olid ekraanile toodud Broadway show´d. Pikapeale õppisid rezissöörid ja stuudio tehnilised töötajad seda, kuidas maskeerida kaamera müra, muuta see vabamaks ja mobiliseerida mikrofonid ja helisalvestusseadmed. Sellest alates oli helifilm tulnud, et jääda. Heli ei muutnud ainult filmitööstust, vaid ka paljude rezissööride ja näitlejate karjääri. 1930ndatel tegid edusamme mitmed zanrid ja publikut hullutas uus staaride põlvkond, kuhu kuulusid Fred Astaire, Ginger Rogers, Joan Crawford, Spencer Tracy jt. Vanedel staaridel tuli uutele tulijatele teed rajada. Kolm neljast United Artistsi asutajast Douglas Fairbanks, Mary Pickford ja D. W. Griffith tegid helifilmis edutuid katseid. Griffithist sai pea üleöö kõige vanamoodsam filmitegija ja Pickfordi ja Fairbanksi koostöö ,,Tõrksa taltsutuses" (1929) tõi välja nende hääle puudujäägid ja kukkus läbi. Ainsane elas ülemineku helile üle Charlie Chaplin, kes kasutas
a dekoratiivkunsti näitust Pariisis, enne seda oli modern, modernistlik stiil. · Art deco läikivad, voolujoonelised vormid väljendasid elegantsi ja küllust. Metall oli hinnas - kroom, teras, plaatina, alumiinium, uus moematerjal oli bakeliit. · See aeg oli lärmakas, täis jazzi ja masinate müra. · Moetrende määrasid Coco Chanel ja Elsa Schiaparelli. · Filmitähed - Greta Garbo, Marlene Dietrich, Ginger Rogers, Fred Astaire. · Moodsad tantsud olid charleston ja tango. · Jazzlaulja Josephine Baker vallutas Pariisi. · Art Deco oli stiil suure S-ga. · Stiili iseloomustasid sõnad: geomeetria, läige, sära, värv! · Art Deco arenes eelnevalt valitsenud stiilist Art Nouveau, jättes alles loodusmotiivid, ent avaldades kontseptsioone palju julgemalt, pastelsete asemel eredates värvides, millele
21. 3 The Oxford history of world cinema, lk. 47. 4 Film (sarjast silmaringi teatmik), lk. 25. 1 see ka mõneti turu kokkutõmbamist keelelise aluse põhjal. Endised tummfilminäitlejad elasid sellist üleminekut aga üsna valusalt üle – paljudel ei sobinud hääl helifilmi ning nende karjäär hääbus. Seda kajastab hiljem edukalt Billy Wilder oma 1950.aasta filmis „Päikeseloojangu bulvar“. 30-ndatel ka uued staarid - Fred Astaire, Joan Crawford, Spencer Tracy ja Clark Cable. Lisaks algasid ka ühiskonnas suured muudatused. 1920-ndad olid USA jaoks justkui suur pidu, mis lõppesid 30-ndatel ja algas nii öelda pohmelus. Kogu jõukus ja heaolu asendus tööpuuduse ja vaesusega. Riik läks justkui üleöö heaolust vaesusesse.5 Ka populaarkultuur ei jäänud puutumata. Massikultuur, mis 20-ndatel dramaatiliselt kasvas, õitses sellegipoolest ka järgneval kümnendil. Kõige populaarsem meelelahutuse vorm oli ikkagi filmid
tantsuga tegeleda ja sellega oma tuju, meelerahu ja oskuseid paljudes erinevates aspektides tõsta. Küsimustik tõestab ka kuidas suhtuvad Eesti mehed ise tantsu, tantsulisusse ja selle tähtsusesse iga mehe elus. Kõigil on eri arvamus tantsust, kuid paljud suurkujud usuvad samuti, et tants on väga oluline aspekt igapäeva elus. Kuulsad ütlused näiteks: „Do it big, do it right, and do it with style.“- Fried Astaire; „Let us read, and let us dance; these two amusements will never do any harm to the world.“- Voltaire; Every day brings a chance for you to draw in a breath, kick off your shoes, and dance.“- Oprah Winfrey; „We should consider every day lost on which we have not danced at least once.“- Friedrich Nietzsche. 5 1. Kirjandus ülevaade 1.1 Tantsu mõiste
narkosõltuvusest. 19851990 annetas Jackson 500 000 dollarit United Negro College fondile ja kogu tema singli "Man in the Mirror" tulu läks heategevusele. Stiil Mõjutajad Üks identsetest kujudest, mis paigutati üle kogu Euroopa, et reklaamida tuuri "HIStory" Jacksoni muusika juured on R&B-s, popis ja soulmuusikas. Teda on mõjutanud kaasaegsed muusikud nagu Little Richard, James Brown,Jackie Wilson, Diana Ross, David Ruffin, Gene Kelly, Fred Astaire, Sammy Davis, Jr., The Isley Brothers, Bee Gees ja West Side Storytantsijad, kellele ta avaldas austust videotes "Beat It" ja "Bad". Koreograaf David Winters, kes kohtus ja sõbrunes Jacksoniga 1971. aastalDiana Rossi TV erisaates "Diana!", (mis oli ka Jacksoni esimene sooloesinemine eraldi The Jackson 5-st) on öelnud, et Jackson vaatas West Side Storyt peaaegu igal nädalal ning see oli tema lemmikfilm. Little Richardil oli Jacksonile suur mõju, kuid enim inspireeris Jacksonit James Brown
self-expression. Stories invite us to invest part of our personal identity in the Hero for the duration of the experience. In a sense we become the Hero for a while. W e project ourselves into the Hero's psyche, and see the world through her eyes. Heroes need some admirable qualities, so that we want to be like them. W e want to experience the self-confidence of Katharine Hepburn, the elegance of Fred Astaire, the wit of Cary Grant, the sexiness of M a r i l y n Monroe. H e r o e s s h o u l d have universal qualities, emotions, and motivations that everyone has experienced at one time or another: revenge, anger, lust, competition, territoriality, patriotism, idealism, cynicism, or despair. But Heroes must also be unique human beings, rather than stereotypical creatures or tin gods without flaws 30
annaabi.ee 
