Semantika uurib keele seost reaalsusega ja keelevahendite mõistmise protsessi. Sõna on keelmärk, mis koosneb häälikujadast ehk tähistajast ja tähendusest ehk tähistatavast. Tähendus koosneb nominatiivsest tähendusest ehk keelendi vahetult tegelikkuse esemete, olendite, nähtuste jm-ga seotud põhitähendusest; ekspressiivsest tähendusest ehk keelendi põhitähendusele toetuvast emotsionaalselt värvitud tähendusest ja assotsiatiivsest tähendusest ehk sotsiaalsest, kultuurilisest jms taustast tulenevast lisatähendusest. Tähenduse põhiliigid on leksikaalne tähendus ehk keelendi üldistatud potentsiaalne tähendus, st sama sõna kõigi muutevormide ühine tähendus; aktuaalne tähendus ehk keelendi konkreetses kasutuses avalduv tähendus ja grammatiline tähendus ehk ühesuguste muutevormide (tunnused või tüveteisendid) ühine tähendus. Sõnadel sale ja sihvakas on positiivne, sõnadel kõhn ja kondine aga
Uurib järgmisi teemasid: - Teadvus(eneseteadvus kui inimeksistentsi olemus. - Käitumise tingitus. Tingitud refleksid on meie elus palu tähtsamal kohal, kui arvatakse. Neeist on võimalik vabaneda intensiivsete üleelamiste kaasabil. - Isiksus on vähem tähtsustatud kui teistes psühholoogia suundades. - Erilise tähelepanu all on inimese sisemised psüühilised ilmingud ja protsessid. Instrumentaalsest ja assotsiatiivsest õppimisest Instrumentaalne õppimise teooria põhineb peaaegu täielikult defitsitaarsel motivatsioonil, kui mei püüdluste objekt asub väljaspool meie organismi ning selle valdamise õppimisest kujuneb parim moodus oma vajaduste rahuldamiseks. Instrumentaalne õppimise psühholoogia Ei tegele isiksusliku kasvu ja eneseaktualiseerimise probleemidega. Assotsiatiivne õppimine annab meile maailma tajumiseks, insaidi tekkeks, mõistmise süvendamiseks
märguandale tasustamine mõjul. Käitumise vallandab vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. Sellise toimimise ajendiks on vältida ebameeldivaid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. Stiimul-reaktsiooni seos(S-R seos). Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus korduma ja reageeringu, millele järgneb karistus sageduselt vähenema. 4. Operantse tingimise erinevus klassikalisest ja assotsiatiivsest tingimisest. Klassikaline on teise tegevuse tulemusel vallandunud reaktsioon. 4. Sotsiaalkogntiivse õppimise olemus ja faasid 1. Sotsiaalse õppimise mõiste ja ilmingud, sarnasus je erinevus operantse tingimisega. Paljud sotsiaalse käitumise normid omandatakse ühekordse nägemise teel, jäljendamise teel. Koos käitumisviiside meeldejätmisega õpivad inimesed ära tundma ka situatsioone, kus neid kasutada
tasustamine mõjul. Käitumise vallandab vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. Sellise toimimise ajendiks on vältida ebameeldivaid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. Stiimul-reaktsiooni seos(S-R seos). Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus korduma ja reageeringu, millele järgneb karistus sageduselt vähenema. 4. Operantse tingimise erinevus klassikalisest ja assotsiatiivsest tingimisest. Klassikaline on teise tegevuse tulemusel vallandunud reaktsioon. 5. Üleõppimise ja jaotatud praktika mõisted. Üleõppimisjuhtude uurimine näitas et kui jätkata õppematerjali kordamist pärast selle reprodutseerimise võime saavutamist, jääb õpitu paremini meelde. 6. Ülekande piiratus õppimisel. Vormimine. Tasustuse tõhususe sõltuvus sagedusest. Kokkusurutud ja ajas õppimise tulemuste võrdlus näitas, et üldjuhul on efekt suurem kui õppimine toimub
sarrustamiseks. Thorndike õppimise seaduspärasused: Harjutamise seadus ütleb, et tingitud reageeringu kordamine üldjuhul tugevdab stiimuli ja reaktsiooni seost. Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus, korduma ja need, millele järgneb karistus, sageduselt vähenema. Hilisemad uuringud näitasid siiski, et need seaduspärasused kehtivad vaid teatud piirides. 4) Operantse tingimise erinevus klassikalisest ja assotsiatiivsest tingimisest. 5) Üleõppimise ja jaotatud ajas õppimise mõisted. Üleõppimine – õppimine mis jätkub pärast materjali esmakordset meeldejätmist. Üleõppimine aitab õppematerjali paremini meeles pidada. Parimaid õpitulemusi saadakse siis, kui pärast esmakordset materjali meeldejätmist harjutatakse seda veel umbes pool sellest ajast, mis kulus esmaseks meeldejätmiseks. Pikem üleõppimine ei õigusta nähtud vaeva.
- õpetatakse korrutustabeli kasutamist, võõrsõnade vastete kiiret leidmist, klaverimängu jne... Õppimine drillimise teel on sageli õpilasele tüütu ja selleks on mitmesugused drilli motiveerivad võtted – kiitused, hinded, võistlused, mängud ... Hea on harjutustegevusse mänguliste- ja võistluselementide lülitamine. Operantne tingitus (S-R seos, kinnitamine, efekti ja harjutamise seadus). Operantse tingituse erinevus klassikalisest ja assotsiatiivsest tingitusest. Operantne tingitus kirjeldab õppimisilminguid, kus organism muudab oma regeerimisviisi märguandele tasustamise mõjul. Siin ei vallanda käitumist tingitud ega tingimatu ärritaja, vaid hoopiski vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. Sellise toimimise ajendiks on vältida ebameeldivaid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. See on võimalik tänu organismi võimele reageerida kindlal viisil stiimulile
annaabi.ee 
