Meeldejäätav talletub pikaajalises mälus lühiajalise mälu aktiivsuse tulemusena. Teabe organiseerimist pikaajalises mälus kirjeldavad kaks põhikontseptsiooni. Üks neist seletab informatsiooni talletamist inimese teadvuses semantilise hierarhiatena ja teine skeemidena. 2.1 Semantiliste hierarhiate kontseptsioon Semantiliste hierarhiate puhul kujutatakse pikaajalist mälu kui kujutluse ja mõistete säilitamist alluvusvahekorras olevate tähenduslike assotsatsioonide võrkudena , milles 5 6 konkreetsemad ja mõisted kuuluvad laiemate ning abstraksemate kategooria alla. Semantiliste hierarhiatena organiseeritud pikaajaline mälu on deklaratiivsete, st lauseliselt väljendavate teadmiste aluseks. 2.2 Skeemid
siiani, võiks öelda kõige enam, igapäevast õpetamistegevust mõjutanud. Biheivioristid, oma teooriate loomisel, ei arvesta piiri inimese ja looma käitumise vahel, kuna suurem osa eksperimentidest on läbi viidud loomadega ja nendest saadud tulemused on üldistatud inimesele. Kahtlemata on tegemist lihtsustamisega, kuid tuleb tunnistada, et suures plaanis leitud psüühika seaduspärasused kehtivad. Biheivioristlik teooria väidab, et õppimine toimub ainult assotsatsioonide või sidemete loomisega oma kogemuste või käitumise vahel. Seega on esimesel kohal reageerimine keskkonna märguannetele ning mõtlemise osa peetakse õppimise juures teisejärguliseks, kuna mõtlemisprotsessi peetakse järelduslikuks konstruktsiooniks. Biheivioristid asetavad rõhu välise käitumise kujundamisele ning selle muutmisele. Nad leiavad, et ainukesed faktid, mida õppimise puhul saab tõsiselt fikseerida on keskkonna märguanne ja õpitud reageering sellele
sisaldab seletamatut sümbolis peituvat ideed pole võimalik lõpuni ära seletada. sümbol peab vihjama, sisendama, mitte otse ütlema. sümbolistide vaadete aluseks on plaatoni idealistlik õpetus kahe maailma - reaalse ja ideaalse olemasolust. sümbolistid vastandasid realistidele ja naturalistidele.sümbolistide teostes peegeldub hingeline kriis, domineerivad nukrus, ükiskõiksus maailma vastu, painajalikud surmamõtted, nende loomingule on iseloomulik meloodilisus, assotsatsioonide mäng, erinevate aistingute liitmine. sümbolistid võitsid kasutusele vabavärsi. esindaja: Arthur Rimband, Maurice Maeterlinck, austria päritolu Rainer Maria Rilke, Oskar Wilde, William Butler Yeats, Aleksander Blok, eestist Ernst Enno.
maailm, mida juhivad pangad ja meelelahutus; küüniline vaade, agressiivsed värsid, pole kaasatundmist. Juba 80ndate aastate lõpust kuulub tema loomingulise strateegia juurde ka raamatu formaadiga mängimine. Paljud tema raamatud on rõhutatult kogu konseptsiooni oluline osa. Andis väga Eesti kõige paksema ja kõige õhema luulekogu. *90ndatel kirjutavad naisluule klassikasse Triin Soomets, Kauksi Ülle, Elo Viiding *Triin Soomets. Kasutab oma vabavärsilistes tekstides keerulist assotsatsioonide ja kujundite keelt. Pole vb väga lihtsalt mõistetav. Isiklikule keskenduv, intiimne luule.. pole välismaailma kajastav, isikuluule pöörab tähelepanu tunnete poolele ja vaimu- keha konfliktile, osutused kehalisusele ja ruumile enda ümber. Püütakse sõnastada mingit suhe indiviidi mikrokosmose ja maailmaga indiviidi ümber. Kogu tunnetuslik protsess on edastada vastandite kaudu (armastus-hävituslik tung, nauding-valu). Luule ei ole väga optimistlik, pigem natuke masendav või
olema spermatosoidis, siis edaspidi toimub ainult kasvamine Nicolaas Hartsoeker On olemas alge John Locke - (tabula rasa) rääkis lapse arengust, enne püüdis ta kirjeldada sündiva lapse olemust ja loovust. Meeleline kogemus on kõikide teadmiste allikaks. Keskkondliku lähenemise esindaja - inimese arengut mõjutab kõige enam ümbritsev: assotsatsioonid - tunnet tekitatakse läbi assotsatsioonide kordamine - harjumuse teke jäljendamine - ümbritsevast keskkonnast alateadlikult millegi kaasamine oma edasiseks eluks tasu ja karistus Biheivorism on seotud J.Locke`ga 11.02. Epigenees - toimub muutus (areng) nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt. Preformism - alge on olemas ja areneb pidevalt edasi. Mis on arengupsühholoogia metodoloogiline põhiprobleem? Konstruktide leidmine ja
Alateadvus (mitteteadvus, teadvustamatus) on see osa, mida inimesel on raske teadvustada. Seal võivad olla mälestused, mõtted, tunded. Seda eraldaks nagu mingi barjäär teistest kihtidest. Küll aga pidevalt tõrjutakse mõtteid, fantaasiaid jms eelteadvusest alateadvusesse. Psühhoanalüüsi ülesanne on need uuesti välja päästa, sest sellega kaasneb raviv effekt. See ongi psühhoanalüüsi üldidee. Kuidas see toimub? Hüpnoosi nimetatakse ka vabade assotsatsioonide meetodiks. See on psühhoanalüüsi põhimeetod. Selle käigus inimene heidab diivanile pikali, teeb oma meele tühjaks ja need mõtted, mis pähe tulevad, ongi vabad seosed, patsient peab need analüütikule ära rääkima ja analüütik hakkab neid analüüsima. Nimelt arvab Freud, et ka unenäod ja nende uurimine võib alateadvuse kohta olulist informatsiooni anda. Alateadvus ongi unenägude päriskodu. Sealt unenäod tulevad. Freud defineerib unenägu see ei ole midagi
annaabi.ee 
