aine. Kuigi on teada, et susis on poole vähem kemikaale kui tavalises sigaretis, on ta siiski alles välja kujunevale noorele inimesele väga kahjulik. Väita, et Eestis snusi kasutamine ei ole laialt levinud, on ilmselge probleemi poole selja keeramine. Snus on põhikooli õpilaste seas vägagi levinud ja kasutatud. 7 KASUTATUD KIRJANDUS Harro, J. ,,Uimastite ajastu". Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006 Asplund, K. ,,Snuffing, smoking and the risk for heart disease and other vascular diseases" www.tubakas.ee/reading/snus.htm http://paber.ekspress.ee/viewdoc/76F6576176062168C22573920041ECC3 http://www.mokatubakas.net/ 8
vahendina.) Linnaplaneeringud olid tihti peale postide/jalgade peale tõstetud ja natuke ebareaalsed ehitamiseks. Näiteks mägede vahel olev kiirtee, mille alla ja peale jäävad 6-12 korruselised elamud, mida inimesed saavad endale ise valida. Alvar Aalto - "... - on ta loomingus alati tajutav kas rahvuromantismi matsakus või doorialiku vormi rangus" Aalto varase karjääri katalüsaatoriks kujunes Asplund (Stockholmi linnaraamatukogu - uusklassitsism). "Paimio sanatooriumi kahekohaliste palatite sisustus arvestas patsientide vajadusi igakülgselt, mitte üksnes sisekliima aspektist, vaid ka nende isiksuse ja privaatsuse seisukohast: voodi peats oli varjatud otsese päikesevalguse ja soojuse eest, lagede värv vähendas peegeldusi ning kraanikausid olid müravabad." Kõik need hooned näikse sümboliseerivat arhitektuuriloome duaalsust: L- või U-kujuliselt asetatud mahud
Laiemale üldsusele sai funktsionalism tuntuks eeskätt Hollandi rühmituse De Stijl ja Saksamaa kunstikooli Bauhaus tegevuse kaudu. 1930.aastatel laienes funktsionalism läbi orgaanilise arhitektuuri ideede ning peale II maailmasõda muutus internatsionaalseks stiiliks. Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 18 Märkimisväärsemate funktsionalistidena on tuntud W. Gropius, L. Mies van der Rohe, Le Corbusier, E. G. Asplund, J. Oud , A. Aalto jt. Ruumikujundus. Funktsionalism propageeris uut elustiili, mille märksõnadeks olid kaasaegsus, hügieenilisus, valgus- ja õhuküllased ruumid; ruumi organiseerimise uued ideed käsitlesid maja kui ühte suurt tasapinda. Valgusküllane ruum oli täidetud väheste esemetega, ruum kujundati tänapäevasena. Üldiselt heledatoonilised seinad, napp tekstiil ( lühikesed aknalauani ulatuvad läbipaistvad kardinad lintakende ees, ühevärvilised külgkardinad)
· pärimus- ja kultuurisihtkohad (heritage and cultural destinations); · eesmärgist lähtuvad sihtkohad (purpose built) (Cooper et al 2008: 112; Glover et al 2009). Üldiselt peetakse turistide sihtkohta meelitajateks pakutavaid tegevusi või üritusi, mida nimetatakse atraktsioonideks (Gunn 2002: 221225; The Business of ... 2006: 288; Harrill 2005: 116). Atraktsioone võib olla väga mitmesuguseid. Philip Kotler, Christer 15 Asplund, Irving Rein ja Donald Haider toovad välja turismisihtkoha atraktsioonide kümme põhitüüpi: · naturaalne ilu ja tunnused (loodus); · ajalugu ja kuulsad inimesed; · ostukeskused; · kultuuriga seotud vaatamisväärsused; · rekreatsioon ja lõbustus; · spordiväljakud; · festivalid ja üritused; · ehitised, monumendid ja skulptuurid; · muuseumid; · muud vaatamisväärsused (Kotler et al 1999: 140).
aasta New Yorgi maailmanäitusel. Tema tuntumad hooned on Villa Mairea, Finlandia-talo Helsingis ja Helsingi Tehnikaülikooli (Teknillinen korkeakoulu) hoone. Hugo Alvar Henrik Aalto (3.02. 189811.05.1976) lõpetas 1921 Helsingi Tehnikaülikooli, juhatas seejärel kümme aastat arhitektuurikontorit Jyväskyläs ja Turus ning hiljem, kuni surmani, Helsingis. 20. aastatel oli soome arhitektidele suureks eeskujuks rootsi arhitekt Gunnar Asplund, kelle mõjutusel on oma varasemad projektid loonud Alvar Aalto. Nende aastate lõpul hakkasid Soomes juurduma "Bauhausi" ja Le Corbusier' ideed ning kasvavad majandusraskused sundisid noort riiki täie tähelepanuga suhtuma ratsionalistide lootustandvatesse lubadustesse saavutada minimaalsete vahenditega maksimaalseid tulemusi. Funktsionalistliku perioodi arengut soome arhitektuuris seostatakse näitusega, mis oli pühendatud Turu linna 700
linnaplaneerimises. Rohelust ja lilli on vaja kõigile. Aed peab olema kohandatud meie igapäevasele elule, pakkuma puhkust, värskendust, meeldivaid elamusi, tihedat kontakti loodusega, ilu. Vorm peab olema allutatud kasutusele ning moodustama sellega terviku. Linn kui terviklik maastik. Tähelepanu all olid nii eramuaiad, üürimajade õued, tööstusettevõtete ümbrus, üldsusele mõeldud pargid ja surnuaiad. Gunnar Asplund, Woodland Cemetery, Stockholm. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 169 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Stockholmi parkide üks kujundajatest, Holger Blom, kirjutab nii (Trädgårdskonst, Stockholm 1948):
annaabi.ee 
