27. Mida kujutab endast solera süsteem? Solera süsteem on serri küpsemisel kasutatav süsteem. Koosneb tavaliselt kolmest kuni üheksast üksteise peale asetatud vaadist. Kõige ülemises vaadis on kõige värskem ja alumistes vanem serri. Kui alumisest vaadist mingi osa ära võetakse, lisatakse sinna aste nooremast veinist samapalju juurde. Kõige ülemisele lisatakse aga uut veini. Minimaalselt küpseb serri solera süsteemis 3 aastat, aga tavaliselt üle kümne. 28. Tooge näiteid Aspergilluse liikide majanduslikust tähtsusest! 1. toiduainete vamistamine (sojaubade fermenteerimine, sake valmistamine) 2. ensüümide tootmine (lüsosoom, glükoosi oksüdaas, pektinaas, glükoamülaas) 3. toidu lõhna, värvi, struktuuri jm parendamine 29. Mis on aflatoksiin? Kus leidub? Mida tekitab? Aspergillus flavus ja Aspergillus parasiticus on letaalse aflatoksiini produtseerijad. Toiduainetest on Aspergilluse aflatoksiinide poolt enim ohustatud pähklid (eriti maapähkel),
Bacillus cereus on endeemiline , pinnase-elamu, Gram-positiivsed, rod-kujuline,beeta hemolüütiline bakter. Mõned tüved on ohtlikud inimestele ja põhjustavad toidust haigust, samal ajal kui teised tüved võivad olla kasulikud näiteks probiootikumide loomadele. Clostridium botulinum Clostridium botulinum on Gram-positiivsed,varraste kujuline bakter , mis toodab Neurotoksiinide tuntud botulinum. Neurotoksiinide tüübid AG, mis põhjustab lõtv lihaste halvatuse. HALLITUSSEENED Aspergillus Aspergilluse liigid on väga aeroobsed ja leidub peaaegu kõigis hapnikurikkas keskkonnas, kus tavaliselt kasvavad hallitusseened pinnal, mis on tingitud kõrge hapniku pingest. Aspergillus'eliigid on olulised meditsiiniliselt kui ka kaubanduslikult.Mõned liigid võivad põhjustada infektsiooni inimestele ja teistele loomadel. Penicillium Perekonda Penicillium on mitmeid liike. Enim levinud sisaldavad Penicillium chrysogenum,
Viimane koosneb tihedast hüüfide võrgustikust, milles hüüfid jagunevad 35-45-kraadise nurga all. Elusad on ainult mütsetoomi välimise kihi hüüfid, seesmiste kihtide hüüfid on surnud, moodustades koos lagunenud koega pruunika massi. Aspergilloomi ümbritseb ringjalt eosinofiilne mass, mida omakorda piirab kroonilisele põletikule iseloomulik granulatsioonikude eosinofiilidega. Aspergillus Aspergillushallitust esineb tavaliselt tolmus ja siseõhus, kuid ka toiduainetes. Tähtis aspergilluse allikas on hein. Aspergillushallitus mõjutab peamiselt allergiliseks reaktsiooniks peetava pneumomükoosi teket, kuid sellel võib olla mingi osa ka teist tüüpi allergiliste reaktsioonide vallandumises. Olulisim invasiivne haigusetekitaja on Aspergillus Fumigatus, mis põhjustab tähtsaimat infektsiooni aspergilloosi. Nakatutakse sissehingava õhu kaudu. Hallitusseen koloniseerub tavaliselt nende patsientide kopsudesse, kel on mingi soodustav põhihaigus või immuunpuudulikkus
Clostridium botulinum Botulism on väga raske, lihashalvatusega kulgev haigus, mida põhjustab anaeroobse bakteri Clostridium botulinum eritatav mürkaine - botuliin. Botuliin blokeerib taaspöördumatult atsetüülkoliini vabanemise närvisünapsites. Selle tagajärjel tekib lihaste paralüüs. Surm saabub hingamis- ja südamelihaste halvatuse tagajärjel. Hallitused Aspergillus Anamorf-perekond kerahallik (Aspergillus). Aspergilluse liikidest võib sagedamini leida õhu- ja pinnaproovidelt Eestis A. fumigatus, A. versicolor ja A. flavus. Neist esimene ja viimane vajavad kasvuks soojemat kliimat. Mitmed kerahalliku Aspergillus teisliigid on tuntud ohtliku mükoosi - aspergilloosi tekitajatena. Kui hallitusseente eosed satuvad hinga- misteedesse ja kopsu, võib areneda ka mükootiline bronhiit, mõnikord kopsupõletik. Kollane kerahallik Aspergillus flavus, vohades maapähklitel,
moodusta makroskoopilisi viljakehasid. Jaotuselt kuuluvad mikroseened enamasti kottseente ja teisseente hõimkonda. Mikroseente kolooniaid nimetatakse kõnekeeles ka hallituseks . Enne kui alustate alljärgneva tekstiga tutvumist, peab rõhutama, et hallitusseened pole enamasti terve immuunsussüsteemiga inimesele ohtlikud. Probleeme võib tekkida vaid seeneeoste väga suure kontsentratsiooni korral õhus või nõrga immuunsussüsteemi puhul. ENIMLEVINUD MIKROSEENED JA NENDE MÕJU TERVISELE Aspergilluse liikidest võib sagedamini leida õhu- ja pinnaproovidelt Eestis A. fumigatus, A. versicolor ja A. flavus. Neist esimene ja viimane vajavad kasvuks soojemat kliimat. Mitmed kerahalliku Aspergillus teisliigid on tuntud ohtliku mükoosi - aspergilloosi tekitajatena. Kui hallitusseente eosed satuvad hinga-misteedesse ja kopsu, võib areneda ka mükootiline bronhiit, mõnikord kopsupõletik. Kollane kerahallik Aspergillus flavus, vohades
säilivuse pikendamisel, kuid ainete kontsentratsioon ei tohiks alandada nende kvaliteeti. 0.98 - 0.995 enamus toidud 0.85 - 0.995 patogeenid 0.60 - 0.995 toidu riknemisega seotud mikroobid. -Lahustunud ainete kontsentratsioon e osmootne rõhk: Rakusisene osmootne rõhk erinevatel mikroorganismidel kõigub samuti suurtes piirides. Paljudel toiduainete riknemist põhjustavatel bakteritel on see 515 atm., paljudel mullabakteritel 5080 atm, kuid Aspergilluse perekonna liikidel võib see ulatuda koguni 200 atm. Harilikult on rakusisene osmootne rõhk kõrgem kui toitekeskkonnal. Mikroobide sattumisel tühiselt väikese lahustunud aine sisaldusega keskkonda (näit. destilleeritud vette), täitub tsütoplasma kiiresti veega, millele võib järgneda rakuseina purunemine ja rakk hukkub. Toimub plasmoptüüs. Lahustunud ainete kontsentratsiooni tõusul keskkonnas üle teatud piiri tekib raku dehüdratiseerumine ja toitainete vastuvõtt rakku lakkab
toksiine ehk mürke. Mükotoksiinid on seente ainevahetusproduktid, millede hulka kuuluvad: Aflatoksiin Ohratoksiin (OTA) Zearalenoon (ZON või ZEN) Patuliin Vomitoksiin (DON) Fumonisiinid Aflatoksiinid Aflatoksiinid on mükotoksiinid, mida toodavad teatavad kõrgel temperatuuri ja niiskustasemel arenevad Aspergillus-e liigid. Aflatoksiinid on genotoksilised kantserogeensed ained, mida võib esineda paljudes toiduainetes. Toiduainetest on Aspergilluse poolt enim ohustatud pähklid (eriti maapähkel), teraviljad, puuviljad ja kakaooad. · Neli põhilist aflatoksiini on B1, B2, G1 ja G2. · Aflatoksiin M1 on aflatoksiini B1 ainevahetusprodukt, mida esineb saastunud sööta söönud loomadelt saadud piimas ja piimatoodetes. Aflatoksiin B1 on kõige toksilisem ühend. · Ohutuse eesmärgil piiratakse nii toidu üldist aflatoksiinide sisaldust (aflatoksiinide summa B1+B2 +G1 +G2) kui ka aflatoksiini B1 sisaldust.
annaabi.ee 
