ohverdasid ühe enda seast ja nii võis säilitada rahu maailmas. Arvati ka, et osa loomalihast läks jumalatele pidusöögiks. Hindudel kujunes usk, et inimese hing ei sure koos kehaga, vaid sünnib kellegi teisena uuesti. Kui sa olid olnud oma elus hea ja asutasid jumalaid võisid sa isegi jumalaks saada. Kõige parem oli saada uuestisündimisest vabaks. Siis pidi inimene loobuma sellest millest vähegi saab. Oma perekonnast kodus ja isegi söögist. Sellist eluviisi nimetatakse askeesiks ja selle jägijaid askeetideks. Veedades räägitakse ja lauldakse palju jumalatest. Tähtsaim jumal neist oli vihma-, tormi- ja sõjajumal Indra. Relvadeks olid tal piksenooled. Indra oli võidelnud India muistsete põliselanike vastu. Hiljem muutisd tähtsamaks jumalad Siva ja Vinsu. Siva võis ola küll julma ja julge aga samal ajal võis ta ka olla sõbralik. Vinsu kaitses ja hoidis maailmas korda. Ta tegutses erineval kujul loomana või jumalana. Neid jumalaid kujutati neljakäelistena
nii võis säilitada rahu maailmas. Arvati ka, et osa loomalihast läks jumalatele pidusöögiks. Hindudel kujunes usk, et inimese hing ei sure koos kehaga, vaid sünnib kellegi teisena uuesti. Kui sa olid olnud oma elus hea ja asutasid jumalaid võisid sa isegi jumalaks saada. Kõige parem oli saada uuestisündimisest vabaks. Siis pidi inimene loobuma sellest millest vähegi saab. Oma perekonnast kodus ja isegi söögist. Sellist eluviisi nimetatakse askeesiks ja selle jägijaid askeetideks. Veedades räägitakse ja lauldakse palju jumalatest. Tähtsaim jumal neist oli vihma-, tormi- ja sõjajumal Indra. Relvadeks olid tal piksenooled. Indra oli võidelnud India muistsete põliselanike vastu. Hiljem muutisd tähtsamaks jumalad Siva ja Vinsu. Siva võis ola küll julma ja julge aga samal ajal võis ta ka olla sõbralik. Vinsu kaitses ja hoidis maailmas korda. Ta tegutses erineval kujul loomana või jumalana. Neid jumalaid kujutati neljakäelistena
Kristlastele oli see vastuvõetamatu, sest nende arvates sai ainult jumalik olend avada neile tee taevariiki. Ariaanlus kuulutati ketserlikuks, kuid see levis siiski germaanlaste seas. Kloostrite teke Ristiusu õpetuse järgi oli hing igavene ja keha ajutine. Hinge eest tuli hoolt kanda, kui tahtsid pääseda taevariiki. Inimesed hakkasid sellele aina rohkem tähelepanu pöörama, lõpetasid ära keha eest hoolitsemise, tegeled enesetreeninguga ja pühendusid Jumalale. Seda nimetatakse askeesiks. Inimesed eraldusid tsivilisatsioonist, neid nimetati eremiitideks või munkadeks. Nende ühendamiseks rajati kloostreid, kus nad tegelesid enda harimisega ja tuntud kristilike autorite tööde ümberkirjutamisega. Peatükk 29 Peale hiilgeperioodi I-II sajandil toimusid riigid kodusõjad ja sisesegadused. Keiser Diocletianus taastas mõneks ajaks rahu ja suutis riiki korralikult valitseda kärpides senati õigusi ja tugevdades bürokraatiat
Kristlastele oli see vastuvõetamatu, sest nende arvates sai ainult jumalik olend avada neile tee taevariiki. Ariaanlus kuulutati ketserlikuks, kuid see levis siiski germaanlaste seas. Kloostrite teke Ristiusu õpetuse järgi oli hing igavene ja keha ajutine. Hinge eest tuli hoolt kanda, kui tahtsid pääseda taevariiki. Inimesed hakkasid sellele aina rohkem tähelepanu pöörama, lõpetasid ära keha eest hoolitsemise, tegeled enesetreeninguga ja pühendusid Jumalale. Seda nimetatakse askeesiks. Inimesed eraldusid tsivilisatsioonist, neid nimetati eremiitideks või munkadeks. Nende ühendamiseks rajati kloostreid, kus nad tegelesid enda harimisega ja tuntud kristilike autorite tööde ümberkirjutamisega. Peatükk 29 Peale hiilgeperioodi I-II sajandil toimusid riigid kodusõjad ja sisesegadused. Keiser Diocletianus taastas mõneks ajaks rahu ja suutis riiki korralikult valitseda kärpides senati õigusi ja tugevdades bürokraatiat
Apoteoosiks on hiljem nimetatud mõne idee, sündmuse või isiku avalikku ülistamist või erakordset austamist. Seega on ka Hitleri ülistamine natsi-Saksamaal ja Lenini, Marxi, Stalini jt. austamine pooljumalustena Nõukogude Liidus käsitletavad apoteoosina. Askees (kr. askesis- harjutus) on usulis-müstiline õpetus, mis keskendub eriti praktilistele harjutustele. Askees on eriti levinud müstikasse kalduvates usundites või usundivooludes. Askees jaguneb positiivseks ja negatiivseks askeesiks. Positiivne askees on askeesi vorm, kus surutakse maha kehalisi tunge ja võideldakse ebapuhaste mõtetega, püüeldes niimoodi Jumalaga ühinemise või suhtlemise, vabanemise, nirvaana vms. poole. Positiivne askees on eriti levinud Lääne müstikute seas, eriti varakristluses, katoliiklaste ja õigeusklike seas paljuski ka tänini (näiteks opus Dei, jesuiidid). Järgitakse mitmeid erinevaid eelkõike füüsilisi harjutusi, näiteks paast, jõhvsärgi
liha söömine on võrdne inimese liha söömisega. Usutakse, et inimese elu koosneb neljast etapist õppimise aeg kodu ja pere loomise aeg erakuna elamise aeg rändava askeedina elamise aeg. -) Askeet inimene, kes usub, et keha kurnamise kaudu jõuab ta valgustatud seisundini ja askees on selle kaudu õpetus, et keha kurnamise kaudu jõutakse valgustatud seisundini. Askees jaotatakse kaheks positiivseks ja negatiivseks. Negatiivseks askeesiks loetakse seda, kus keha piiratakse läbi loobumiste, näiteks toidust, varandusest, seksist, perest, suhtlusest. Selle eesmärk on keha vajadusi vähendada ja seeläbi jõuda lähemale kiiremale valgustumisele. Positiivne askees ei esine küll Indias, kuid seda on mujal see on keha kurnamine läbi liialduste liigsöömine, ohjeldamatu seksuaalelu. * Indias on kasti süsteem. Kast tuleb hispaania keelsest sõnast castas, mis tähendab klanni, mis sankskripti keeles on varna
vahetamise inimeste vahel. Valitseja hakkas nõudma oma osa. Algselt oli andam mingi osa saagist, millele võis lisanduda ka töökohustus valitseja heaks. Askeet – kõigist elu rõõmudest loobunud isik, lihasuretaja, kes püüdleb sel teel Jumalaga ühinemise, nirvaana poole. Askeedile on omane eluviis, kus surutakse alla meelelisi soove ja kirgi. Keeldutakse keha loomulike tungide rahuldamisest. Ida usundites peetakse kõrgemaks askeesiks mediteerimiste tulemusel saavutatud hingamispeetust. Askeedile on omane uskumus, et säärase eluviisiga lunastab ta oma patud ning vabaneb neist. Vene Õigeusu Kiriku patriarh Kirill on öelnud: Askees pole üldsegi mitte "elu koopas ja pidev paast", vaid oskus oma instinkte valitseda.“ Ahing ehk västar on hargikujuline kalapüügiriist. Ahing ilmus vanema kiviaja lõpul ja levis laialdaselt keskmisel kiviajal. Kivi-, pronksi- ja varasel rauaajal oli ahingul luust, hiljem oli
annaabi.ee 
