nägid ja kuidas nad vastavalt sellele püüdsid oma elu kujundada. Usk teispoolsusesse on suur osa nende elust ning nad pidid elama elu nii, et see kindlasti viiks nad ikka paremasse ellu peale elu ja mitte saada karistada viimasel kohtupäeval. Seksuaalsus oli neile täielikult keelatud, naine oli nende arvates maailma suurim patt, neil ei olnud lubatud naistega rääkida veel vähem siis neid puudutada, sest naine pidi askeedi viima halvale teele. Sama asi oli ka noorte poistga. Naised ja noored poisid olid seksuaalselt liiga ahvatlevad ja seovad inimest liialt maailma külge. Suureks probleemiks oli askeetide jaoks ka pollutsioon. Seda üritati igati vältida, näiteks peale öist jumalateenistust ei lubatud munkadel enam magama minna. Kui see siiski juhtus oli ka karistus vastav. Väga levinud oli näiteks 50 pattukahetsus tegu. Asteegid pidid loobuma täielikult igasugusest varandusest, mis neil on
koostati Gautamale vastavalt hinduistlikule kombele sünnihoroskoop, mis ennustas, et poiss hakkab maailma kannatusi nähes mungaks. Et ennustus ei täituks, pidi Gautama veetma oma noorusaastad isa luksusliku palee kaitsvate müüride vahel. Kord väljaspool aeda jalutades nägi ta rauka, haiget surijat ja askeeti. Nii sai Gautama teada, et elu on kannatus, sest vanadus, haigus ja surm on igaühe, ka tema enda saatus. Pärast selle mõistmist tundus endine hiilgav elu tühine. Ta otsustas askeedi eeskujul otsida kannatuse põhjusi ja teed, mis viiks kannatustest vabanemisele. Budistlike vanemate poeg omandab religioosse täisealisuse piduliku toiminguga. Esmalt riietatakse ta kaunitesse kuningapoja rõivastesse. Seejärel vahetatakse see munga kollase rüü vastu ja juuksed aetakse maha. Seejärel jääb poiss mõneks nädalaks või terveks aastaks kloostrisse, et munkade juhendamisel õppida. Ka tütarlastele korraldatakse samalaadne tseremoonia. Selle abil
Tõenäoliselt elas ta aastail 566-486 eKr. Vastavalt hinduistlikule kombele koostati talle sünnihoroskoop, mis ennustas, et poiss hakkab maailma kannatusi nähes mungaks. Kord väljaspool aeda jalutades nägi ta rauka, haiget, surijat ja askeeti. Nii sai Gautama teada, et elu on kannatus, sest vanadus, haigus ja surm on igaühe, ka tema enda saatus. Gautama oli 29-aastane, kui ta hülgas oma pere ja läks viie lihasuretaja askeedi juurde. Kuigi ta paastus kuus aastat, ei jõudnud ta leida teed otsitava tõeni. Siis taipas ta, et kumbki neist äärmuslikest teedest, ei nauding ega ka askees vii õigele teadmisele. Kui ta lõpetas paasutmise, pöördusid askeedid temast ära. Oma otsinguid jätkas ta üksinda. Kord bodhi- puu all istudes otsustas ta mediteerida niikaua, kuni talle antakse valgustus ja tunnetus kannatuse ja kaduvuse mõistuse kohta. Siis nägi ta oma esimese nägemuse, milles
Raseduse ajal loeb ema hindusistlikke pühakirju, et nende positiivne mõju last kaitseks. Budism Ajalugu Budism tekkis VI sajandil eKr kirde-Indias vastukaaluks brahmanismi polüteismile ja ohverdamisreligioonile. Budismi rajaja on ajalooline isik, Kirde-india valitseja poeg Siddharta Gautama ehk Buddha. Talle ennustati et hakkab maailma kannatusi nähes mungaks ning et seda vältida hoiti teda kaitsvate müüride vahel. Otsustab askeedi eeskujul otsida kannatuse põhjusi ja teed, mis viiks kannatustest vabanemisele. Ta paastus kuus aastat, siis andis alla ning otsustas mediteerida niikaua, kuni talle antakse valgustus ja tunnetus kannatuse ja kalduvuse mõistatuse kohta. Lõpuks jõudis selleni, mida otsis: ta leidis kesktee, teadmise, millega saavutatud võit elujanu ja uuestisündide lõputu ringkäigu üle. Alguses otsustas oma leitud õpetust mitte kuulutada, kuid hiljem muutis meelt ning tegi seda siiski. Buddha suri 80
tegema vähem, saak oli parem jne. · Hauakambris kujutati surnu lemiktegevusi ja nende piltide sees elas surnu edasi. Kaasa pandi Surnute raamat, kus kirjas pahategude nimekiri. India budism · Ühiskonda hakati muutma iseenda muutmise teel. Nn. 1000 filosoofi ajastu. Kuni 4-5 saj. eKr. Sel ajal tekkis ka budism. · Buddha oma poja sünniööl lahkus kodust ning hakkas askeediks. Õppis kahe askeedi käe all, ei pesnud ennast ja ei söönud. Ühel päeval pesi end puhtaks, sõi kõhu täis ja istus Bothagaja's, mediteeris 40 päeva ja siis kirgastus. Sarnathis kohtus endiste õpilastega, kellele pidas esimese jutluse. Esimest korda lasti liikvele Buddha dharma. Lõi mungakoguduse. Talle tehti 3 atendaadikatset, mille elas üle, siis aga sai vanaks läinud söögist düsenteeria ja suri 2 nädalat hiljem. · Dharma 4 ülllast tõde : 1
targaks). Pärimuse järgi elas ta 6. – 5.saj eKr Põhja-Indias ning pärines valitsejasoost. Pärast seda, kui ta oli 29 aastaselt näinud esimest korda elus rauka, haiget, surnut ja rändavat askeeti, olevat ta hakanud sügavalt mõtlema haiguse, vanaduse ja surma üle. Leidmaks kannatuse põhjuseid ja sellest vabanemise mooduseid, lahkus ta isakodu luksusest ning valis rändava askeedi elu. Siddharta Gautama püüdis selleks nõu küsida vaimsetelt õpetajatelt ning järgis kindlalt askeetlikku eluviisi. Ta jõudis mõne aasta pärast arusaamiseni, et vastus tema küsimustele ei peitu mitte luksuslikus elus ega ranges lihtsuses, vaid nende kesktees. Hoidudes äärmustest ja mediteerides olevat Siddharta Gautama umbes 35 aastaselt mõistnud asjade tõelist olemust (dharma`t) ja virgunud (e saanud buddhaks)
teistes elusfäärides. Võimule orienteeritud isikud ihaldavad sageli ka isiklikku mõjujõudu ja kuulsust. 6. Religioossed väärtused. Siia tüüpi kuuluvad inimesed näevad maailmas ühtset tervikut. Mõned religioosse suundusega isikud on Allporfi järgi „immanentsed müstikud", kes püüavad mõista elu sisimat tähendust ja sellega aktiivselt kaasa elada. „Transtsendentsed müstikud" püüavad inimese argielu ühendada mingi kõrgema reaalsusega, valides elus askeedi või loobuja tee (nt mungaks hakates). Põhimõisted: iseloomujooned, dispositsioonid, prooprium, küps isikus, väärtused. 5 Abraham Maslow´ humanistlik isiksuseteooria Eksistentsialistlik eluvaade Eksistentsialistlike filosoofia kesksed postulaadid: Iga inimene on konkreetses ajas ja ruumis unikaalne, Kõik inimesed on oma keskkonna saadused, kannab igaüks oma elukäigu eest isiklikku vastutust,
tähelepanu, äärmuste vältimine ja selliste pahede vältimine nagu laiskus, pahatahtlikus, kahtlus ning muretsemine; ja õige keskendumine, mis puudutab meditatsiooni. 3.4. Peamised põhimõtted Õilis kaheksaosaline tee sisaldab mitmeid olulisi põhimõtteid. Üks asi, millele Buddha tähelepanu juhtis, oli see, et tuleks hoiduda äärmustest ja järgida keskteed. Mis temasse endasse puutub, siis tahtis ta loobuda nii talle sünniga kaasa antud luksusest kui ka askeedi vaesusest ja leida tasakaal nende vahel. Teine põhimõte oli, et inimesed peaksid loobuma egost, et jõuda anatman´i (isetuse) seisundisse, et tulemuslikumalt tegeleda teiste inimeste vajaduste rahuldamisega ja paremini järgida õilsa kaheksaosalise tee teatud aspekte, nagu õige kavatsus või õige tegu. Pole mingit muud põhjust anatman´i saavutamiseks. Budism tunnistab sansaarat, igavest surma - ja taassünnitsüklit ja karma
annaabi.ee 
