Sissejuhatus suhtekorraldusse Kordamine eksamiks 1. Suhtekorralduse professionaalsus ja eetika. Suhtekorralduse professionaalsus seisneb: Suhtekorralduse eetika seisneb: Iseseisvusel Usaldusel Vastutustundel (ühiskonna & avalike huvide ees) Aususel Asjatundlikkusel Lojaalsusel Austusel (eriala vastu) Sotsiaalsel vastutusel Ühistunde loomisel Konfliktide lahendamisel Võimul Erialastel oskustel • Teoreetiline eetika võib olla hea / halb; õige / vale. • Eetilised konfliktid:
Nendeks on asjatundlikkus, loominguline mõtlemine, motivatsioon (Joonis 1). Nende kolmele teguri avaldumine inimestes aitab arendada organisatsioonis loovust. (Lepisk 2009) Asjatundlikkus on loomingulise töö aluseks, sisaldades faktilist mälu, tehnilisi oskusi, erilisi andeid teatud valdkonna kohta. Seda loovuse komponenti võib vaadata kui tunnetuslike radade komplekti, mida tuleb järgida selleks, et lahendada tekkinud probleemi või täita mingit konkreetset ülesannet. (Amabile 1996) Asjatundlikkusel aitavad avalduda töönõustamine, informatiivne ja õppimisele suunatud tagasiside, info kättesaadavus, mitmekesised meeskonnad, täiendkoolitused (Lepisk 2009). Loov mõtlemine annab loomingulisele sooritamisele midagi lisaks. Eeldades, et inimesel on mingi töö tegemist ergutav motiiv, sooritus võib olla tehniliselt hea või aktsepteeritud juhul kui vajalik asjatundlikkus on olemas. Selleks, et teha midagi loovat ei piisa ainult nendest
teemade, nalja, segavate tegurite lkasutamisega.) 19. Reklaamiteate argumentidega nõustumise sõltuvus teabe edastaja asjatundlikkusest või kuulsusest, argumentide tugevusest ning osalusmäärast: teabe edastaja asjatundlikkus (kuulsus) mõjub soodsalt sõltumata argumentide kvaliteedist juhul, kui on tegemist madala osalusmääraga; kõrge osalusmäära korral mõjub oluliselt just argumentide kvaliteet, asjatundlikkusel või kuulsusel on minimaalne mõju. 20. Reklaamiteate argumentidega nõustumise sõltuvus argumentide tugevusest, argumentide arvust ning osalusmäärast: kõrge osalusmäära korral on nõustumine suurem argumentide suurema hulga korral siis, kui tegemist on tugevate argumentidega ja väiksem argumentide suurema hulga korral siis, kui on tegemist nõrkade argumentidega (nt 3 või 9 argumenti); madala osalusmäära korral suureneb nõustumine seda
teise arvel. Leitakse, et võimu saab anda ainult ülevalt alla; demokraadid peavad võimu muutuvaks suuruseks, mis võib suureneda ilma, et seda kelleltki teiselt ära võetakse. Nende arvates tuleb see teistelt inimestelt nii ametlikke kui mitteametlikke kanaleid pidi ja saadakse tänu oma ideedele ja tegevusele. Ebavõrdselt jaotunud võimu mõju Grupiefektiivsus paraneb kui: a) võim põhineb asjatundlikkusel ja kompetentsusel b) võim on suhteliselt võrdne grupiliikmete vahel Grupiliikmetele on oluline tunda, et nad võtavad osa otsuste tegemisest. Kui grupis domineerivad mõned tugevad liikmed, kes otsustavad tegevuste üle, ei tunne grupi nõrgemad liikmed erilist kohustust viia tehtud otsuseid ellu. Kui liikmete vaheline võim on suhteliselt võrdne on liikmed rohkem valmis omavaheliseks koostööks. Ebavõrdne võim viib sageli tugevama ja nõrgema võimuga liikmete vahelisele usaldamatusele
tööalaste kohustuste täitmise. French-Raven'i mõjuvõimu tüübid: · Ametlik võim (tulemus: nõustumine v. vastuseis); · Sunnivõim põhineb karistamisel, s.h. füüsilisel ja psühholoogilisel ähvardamisel (tulemus: vastuseis ja harv nõustumine); · Kompenseeriv mõjuvõim põhineb töötajate hüvitamisel (tulemus: nõustumine ja sageli ka kohustumus); · Kompetentsuse mõjuvõim põhineb juhi teadmistel ,asjatundlikkusel ja kogemustel (tulemus: kohustumus ja/või nõustumine). · Meeldivuse mõjuvõim põhineb isiklikul võlul, prestiizil ja karismaatilisusel (tulemus: kohustumus ja/või nõustumine). Kõik mõjuvõimu tüübid sõltuvad järgijate veendumusest ja usust, mida mõjutavad omakorda juhi omadused ja käitumine. Mõjuvõimu tüüpide tõhus kasutamine ja nende omavaheline kombineerimine oleneb olukorrast ja on juhi poolt rakendatava juhtimise ja eestvedamise stiili aluseks. 19
French-Raven'i mõjuvõimu tüübid: Ametlik võim (tulemus: nõustumine v. vastuseis); Sunnivõim põhineb karistamisel, s.h. füüsilisel ja psühholoogilisel ähvardamisel (tulemus: vastuseis ja harv nõustumine); Kompenseeriv mõjuvõim põhineb töötajate hüvitamisel (tulemus: nõustumine ja sageli ka kohustumus); 13 Kompetentsuse mõjuvõim põhineb juhi teadmistel ,asjatundlikkusel ja kogemustel (tulemus: kohustumus ja/või nõustumine). Meeldivuse mõjuvõim põhineb isiklikul võlul, prestiiil ja karismaatilisusel (tulemus: kohustumus ja/või nõustumine). Kõik mõjuvõimu tüübid sõltuvad järgijate veendumusest ja usust, mida mõjutavad omakorda juhi omadused ja käitumine. Mõjuvõimu tüüpide tõhus kasutamine ja nende omavaheline kombineerimine oleneb olukorrast ja on juhi poolt rakendatava juhtimise ja eestvedamise stiili aluseks. 19
French-Raveni järgi saab mõjuvõimu tüüpe tuua välja järgmiselt (Türk 2001:145): · Ametlik võim (tulemus: nõustumine v. vastuseis); · Sunnivõim põhineb karistamisel, s.h. füüsilisel ja psühholoogilisel ähvardamisel (tulemus: vastuseis ja harv nõustumine); · Kompenseeriv mõjuvõim põhineb töötajate hüvitamisel (tulemus: nõustumine ja sageli ka kohustumus); · Kompetentsuse mõjuvõim põhineb juhi teadmistel ,asjatundlikkusel ja kogemustel (tulemus: kohustumus ja/või nõustumine). · Meeldivuse mõjuvõim põhineb isiklikul võlul, prestiizil ja karismaatilisusel (tulemus: kohustumus ja/või nõustumine). Kõik mõjuvõimu tüübid sõltuvad järgijate veendumusest ja usust, mida mõjutavad omakorda juhi omadused ja käitumine. Mõjuvõimu tüüpide tõhus kasutamine ja nende omavaheline kombineerimine oleneb olukorrast ja on juhi poolt rakendatava juhtimise ja eestvedamise stiili aluseks
annaabi.ee 
