niivõrd idealiseeritud mudelpealtvaatajas. Uurija peamine eesmärk on teada saada kes on publik ja mida ta kogeb teatrisündmuse ajal. Autor toob siinkohal näiteks Maria Shevtsova ning Viveka Hagnelli uuringud. Sauter tõdeb, et retseptsiooniuuringute makroaspektide puhul võib tihedamini kohata olemasolevate teooriate laiendamist ja viimistlemist kui uute arendamist. Ka enda artiklis ei paku Sauter välja ühtegi uut metodoloogilist lahendust, vaid esitab lugejale hoopiski kõige asjakohasemad küsimused, millest ei saa mööda vaadata ükski uurija, kes tahab retseptsiooniuuringu metodologoogia arendamisega tegeleda. Retseptsiooniuuringute mikroaspektid keskenduvad pealtvaatajale või piiratud arvuga sarnase taustaga pealtvaatajatele, kes esindaksid "normaalset" või "ideaalset" peatvaatajat. Sauter toob välja, et kuigi mikroaspektide teoreetiline areng on toimunud kiirelt, on alles jäänud siiski mitmeid metodoloogilisi probleeme nagu näiteks kuidas ja millal peaks uurima
Kokkuvõte Nõustutakse selles, et biofilmid on looduslikes keskkondades üldlevinud, kuid arutletakse alles nende tähtsuse üle nakkushaiguste põhjustajatena. Samuti on raske biofilmi põhjustatud haiguste vastu võidelda, sest tihtilugu on biofilmid antibiootikumidele resistentsed (seda tänu oma heterogeensusele ning määramata kasvuparameetritele). Biofilmid esitavad väljakutse mikrobioloogidele välja mõelda asjakohasemad testimise protokollid, et tegeleda tähelepanuväärsete probleemidega tööstuses ja meditsiinis. 12 Kasutatud kirjandus Hall-Stoodley, L.,Costerton, J.W., Stoodley, P. Bacterial biofilms: from the natural environment to infectious diseases. Nature Reviews. Microbiol. 2, 95-108 (2004). [2009]. http://www.biofilm.montana.edu/CBEssentials-SW/bf-basics-99/bbasics- 01.htm [2008]. http://inimene.ee/
tagasisedemetest. Uuringuid ning koosolekuid tuleb teha regulaarselt vastavalt situastioonile. Teada olevalt peavad strateegilistel eesmärkidel olema indikaatorid (üks või mitu), mis aitavad mõõta eesmärkide saavutamist kvantitatiivselt ja/või kvalitatiivselt, ka ajaliselt (kas eesmärgid saavutati õigeaegselt). Indikaator väljendab eesmärki mõõdetaval viisil. Indikaatorite määratlemisel pidas autor silmas põhitõdemust: mida lühem on indikaatorite nimekiri ja mida asjakohasemad on indikaatorid, seda parem.3 Välja on toodud iga eesmärgi juures vastav indikaator, mille kaudu on võimalik jälgida strateegia elluviimist. 5.2 Strateegia auditeerimine, strateegia dünaamiline muutmine Strateegia kontrollimise ning hindamise käigus tuleb tihti ette tõdemus, et teatud aja möödudes on vaja strateegia kohandada ajaga ning teha vastavaid muudatusi. Üheks suureks plussiks on juhi võime näha ette majanduslikku olukorda ning vastavalt sellele hinnata
töötada praktiseerija uuringu jaoks sobivat keelt. Kokkuvõtteks on vajalik olemasoleva uuringu kirjeldus ja kriitiline hindamine, mis demonstreerib tasakaalu ,,mõistliku" vastuse ja isikliku, loomingulise, alternatiivse vaate vahel, mis viib tugeva ja veenva argumendi väljatöötamiseni. Kontekstuaalse arvustuse koostamine maa-ala kaardistamine: on oluline, et valid oma bibliograafiast või andmete kogust kõige asjakohasemad viited / allikad. Antud informatsiooni saab organiseerida ja klassifitseerida erinevatel viisidel, kasutades erinevaid kaardistamismeetodeid. Selleks, et näha, mis sul on ja kuhu sellega edasi liikuda, on otstarbekas kasutada erinevaid kaardistamistehnikaid, et ,,maa-ala" mõista. Kolm kaardistamistehnika näidet: · Meelekaart: selle loomise käigus peaksid su võtmesõnad aitama sul viiteid tähtsuse
inimestevaheline suhtlemine. Mõisted on objektide, sündmuste või inimeste paigutamine katergooriatesse vastavalt nende omadustele (maailma kategooriatesse paigutamine). Jagunevad kunstlikeks (omaduste kogumi kaudu selgesti defineeritavad, mida kategooriasse mittekuuluvatel näidetel pole. Teatud omadustega on „see“, kui pole siis pole – nt võrdkülgne kolmnurk) ja loomulikeks mõiteteks (asjakohasemad igapäevaelu seisukohalt, udusemad ja raskemini defineeritavad. Esindavad tuttavaid objekte, lihtsamad ja omandavad kogumi iseloomulikke tunnseid. Puuduvad püsivad ja universaalsed defineerimisomadused. Nt laud, lind vms. koosnevad prototüüpibest). Mõisted jaotatakse kolme tasemesse: üldmõiste (mööbel), baastase (tool), spetsiifilisus (tugitool) Keele omandamise teooriad. Õppimisteooria (Skinner – kognitiivne käsitlus) väidab,
menetlusõigusliku võrdsuse ja nende tõendava jõu vahel on võimalik lahendada tõendite hindamise kaudu. HMS kohaselt kehtib tõendite vabahindamise põhimõte – HMS-is ei ole kirja pandud (võib olla eriseaduses sätestatud), et füüsilised tõendid omavad oluliselt suuremat tõendamisjõudu. Tõendeid hinnatakse nende asjakohasuse ja usaldusväärsuse alusel. Siinkohal on oluline, et haldusorgan peab argumenteerima, miks on mõned tõendid asjakohasemad, usaldusväärsemad ja objektiivselt suurema tõendamishulgaga kui teised. o Kui puuduvad asjasse tähtsust omavad tõendid, siis koormava haldusakti puhul ei saa haldusakti välja anda. o Soodustava haldusakti puhul on HMS andnud haldusorganile õiguse nõuda menetlusosaliselt täiendavaid tõendeid, kui ta peab seda vajalikuks. Kui nüüd
annaabi.ee 
