Kriitiliste intsidentide uurimisel keskendutakse igapäevatööst erinevatele, väga head või väga halba sooritust esile toovatele olukordadele vaadeldavas töös. Eeldatakse, et just kriitilistes olukordades avalduvad ka need ülesanded, mida pole võimalik määratleda igapäevase töö vaatlust sooritades. Selle meetodi kitsaskohaks on asjaolu, et kriitilised juhtumid ei pruugi töötajatele meenuda ning nende asetleidmist tuleb täiendavate allikate toel kontrollida. Eksperthinnanguna käsitletakse töö analüüsis standardiseeritud töökirjelduste kasutamist ja võrdlemist konkreetse organisatsiooni töödega. Eestis on sellisteks kirjeldusteks kutsestandardites esitatud tööde loetelud ning ametikoha täitjale esitatavad nõudmised. Kutsestandardist on abi vaid siis, kui see on asjakohane ning selle on koostanud valdkonna professionaalid.
ju argumentide tõesus garanteeritud.15 Selline vastuväide on aga puudulik vähemalt kahel põhjusel. Esiteks, ainult faktidele võib tugineda induktiivne arutlus, kuid induktiivne argumentatsioon ei garanteeri tõest järeldust. Mitte ükski demonstratiivne argumentatsioon ei saa tugineda ainult faktidel! Teiseks, sageli on raske eristada fakti selle interpretatsioonist, inimesed võivad olla tunnistajaks ühele ja samale sündmusele, kuidas nad tõdevad erinevate faktide asetleidmist. Demonstratiivne argumentatsioon ei saa tugineda ainult faktidel. Illusioon, et faktidest võib midagi vahetult tuleneda, tekib sellest, et inimesed tuginevad arutlustes teatud eeldustele, mida nad ei sõnasta ning mis tunduvad neile olevat enesestmõistetavad.16 Nimetatud asjaolusid arvesse võttes saab millegi tõestamisest rääkida vaid matemaatikas ja loogikas. Seal tuginetakse aksioomidele ja varem tõestatud teoreemidele ning kasutatakse täpselt määratletud mõisteid
korrasolek) ja juhuslik ehk valikuline(inventuurid, tegutsemise jälgimine). Vastavalt kontrolli objektile: eelnev kontroll- kontrollitakse sisendit, et ennetada probleeme. Jooksev ehk rääpkontroll- toimub samaaegselt tööprotsessiga, et korrigeerida probleemid nende tekkimisel, sageli on see alluvate otsene järelvalve. Järelkontroll- tagasiside toimunust, kontrollib väljundit, selleks et kõrvaldada probleemid pärast nende asetleidmist. 31. Muutused. Muutusele vastuseisu põhjused. Vastuseisu vähendamise võtted.154 Muutused võivad olla planeerimata (riikli reguleerimine) või planeeritavad (organisatsiooni strateegia, tooted, teenused), muudatuste juhtimiseks vajalik muudatuste hing, juht ise , juht koos selleks moodustatud staabiga, staabistruktuuri kuuluv spetsialist, väliskonsultant. Muudatustele vastuseisu põhjused: isiklikud huvid- kartus kaotada midagi, mis on
) Õigluse vastuväide Avalikkuse vastuväide 42. Millised on utilitaristide üldised strateegiad kriitikale vastamiseks? Palun selgita. FLFI.02.003 Eetika alused Lahendus tagajärgede teadmise probleemile on tegelike ja oodatavate tagajärgede eristamine. Esimesi saab alles tagantjärele hinnata, aga teised on sellised, mille asetleidmist on mõistlik oodata. Tuleks maksimeerida oodatavaid tagajärgi, teha selline tegu, mille tagajärjed on tõenäoliselt parimad. Kui meie intuitsioon õige või vale kohta läheb vastuollu utilitarismiga, siis on intuitsioon ekslik. Nt õigluse vastuväitele: kui ühiskond saab kasu süütu inimese hukkamisest, siis ta tulebki hukata. Teoutilitarismilt tuleb liikuda reegliutalitarismile. 43. Mismoodi tuleb utilitaristide arvates loomi kohelda ja kuidas nad seda põhjendavad?
keskastme juht., operatiivne kontroll- tegeleb otsene juht · kasutussageduse järgi- pidev kontoll (iga päev), perioodiline(eelarves püsimine, audit), juhuslik ehk valikuline (inventuur; tegutsemise jälgimine) · vastavalt kontrolli objektile- eelnev kontroll (tooraine kontroll), jooksev kontoll- toimub samaaegselt tööprotsessiga, järelkontroll- selleks et kõrvaldada probleemid pärast nende asetleidmist 31. Muutused. Muutusele vastuseisu põhjused. Vastuseisu vähendamise võtted muutused võivad olla planeerimata (riiklikult reguleeritavad) või planeeritud (org strateegia, tooted, teenused). Muudatuste juhtimiseks on vajalik eestvedaja kes neid ellu viib. Selleks võib olla juht ise, juht koos moodustatud meeskonnaga, meeskonda kuuluv spetsialist või vliskonsultant.juhid kasutavad muutsui selleks et aidata org väliskeskkonnaga sammu pidadada muutustele vastuseisu põhjused:
) Õigluse vastuväide Avalikkuse vastuväide 42. Millised on utilitaristide üldised strateegiad kriitikale vastamiseks? Palun selgita. FLFI.02.003 Eetika alused Lahendus tagajärgede teadmise probleemile on tegelike ja oodatavate tagajärgede eristamine. Esimesi saab alles tagantjärele hinnata, aga teised on sellised, mille asetleidmist on mõistlik oodata. Tuleks maksimeerida oodatavaid tagajärgi, teha selline tegu, mille tagajärjed on tõenäoliselt parimad. Kui meie intuitsioon õige või vale kohta läheb vastuollu utilitarismiga, siis on intuitsioon ekslik. Nt õigluse vastuväitele: kui ühiskond saab kasu süütu inimese hukkamisest, siis ta tulebki hukata. Teoutilitarismilt tuleb liikuda reegliutalitarismile. 43. Mismoodi tuleb utilitaristide arvates loomi kohelda ja kuidas nad seda põhjendavad?
· Ei ole võimalik teada, keda kõiki meie teod mõjutavad. · Ei ole võimalik teada, kui kaugele ulatuvad meie tegude tagajärjed kõigile asjaosalistele. · Ei ole võimalik kõike eelnevat teada alternatiivsete tegude kohta, et erinevaid alternatiive siis omavahel hüve-toomise aspektist võrrelda. Võimalik lahendus Tuleb eristada: · Tegelikke tagajärgi neid saab alles tagantjärele hinnata · Oodatavaid tagajärgi tagajärjed, mille asetleidmist on mõistlik oodata. · Utilitaristi tegevusjuhiseks on, et tuleks maksimeerida oodatavaid tagajärgi (mitte tegelikke tagajärgi). Tuleb teha selline tegu, millised tagajärjed on tõenäoliselt parimad. (Nt Hitleri vanaema) b) Utilitarism lubab liiga paljut · S.t utilitarism lubab põhimõtet, et eesmärk pühendab alati abinõu. · Üks lahendusviis: "Ja-mis-siis"-vastuväide. · Teine lahendusviis: Kui asja pikemas perspektiivis vaadata, siis võib esialgu
annaabi.ee 
