Maavarade, nagu põlevkivi, nafta ja maagaasi kujunemine võtab enda alla miljoneid aastaid, kuid siiski priiskame loodusvarade kasutamisega. Alternatiiviks oleks rohkem kasutada lõputut vee-, päikese- ja tuuleenergiat, mille töötlemisel ei paisku keskkonda heitgaase, mis omakorda tekitaks uusi probleeme. Raiskamine kui tarbeasjade liigtarvitamine püstitab järgmise probleemi keskkonna saastatuse. Inimesed kui reklaamiohvrid ei mõtle ostlemise ajal poekorvi asetatu vajalikkuse üle vaid tulevad selle peale alles siis, kui neil tõesti ostetut vaja ei lähe. Likvideerimise tulemusel jõuavad need aga loodusesse ning mõjuvad reostavalt. Ka suured tehased, mis paiskavad oma heitveed merevette, mõjuvad keskkonnale halvasti, tekitades reostusst ning samal ajal hävitades puhtas vees elavaid elusorganisme. Õnneks on tegusaid inimesi, kes seisavad meie tuleviku eest. Loodud on mitmeidki
1. Dolus malus – pettus 2. Metus – ähvardus 3. Vis – vägivald 4. Fraus creditorum – kahju tekitamine kreeditorile 5. Actiones noxales – kahju tekitajaks on võimualune isik 6. Rapina – röövimine Nagu deliktist tulenevad obligatsioonid: 1. Iudex qui ligem suam facit – kohtunik mõistab kohut valesti või hooletult 2. Actio de effusis vel deiectis – hagi, millegi väljaviskamise või valamise eest 3. Vastutus välja asetatu või riputatu eest 4. Laeva, võõrastemaja, sissesõiduhoovi peremehe vastutus Rooma pärimisõigus Pärimisõigus Pärimine on ühe isiku (pärija) astumine teise isiku (pärandaja) õigustesse ja kohustustesse viimase surma puhul Isiklikud õigused-kohustused pärijale üle ei lähe Successio (õigusjärglus) – õigused lähevad ühelt isikult teisele üle Pärimisõigus – normide kogum, mis reguleerib pärimisega seotut.
Ius honorariumi järgi: 1. Dolus malus - pettus 2. Metus - ähvardus 3. Vis - vägivald 4. Fraus creditorum - kahju tekitamine kreeditorile 5. Actiones noxales - kahju tekitajaks on võimualune isik 6. Rapina - röövimine Nagu deliktist tulenevad obligatsioonid 1. Iudex qui litem suam facit - kohtunik mõistab kohut valesti või hooletult 2. Actio de effusis vel deiectis - hagi millegi väljaviskamise või valamise eest 3. Vasutus välja asetatu või riputatu eest 4. Laeva, võõrastemaja, sissesõiduhoovi peremehe vastutus ROOMA PÄRIMISÕIGUS Pärimine on ühe isiku - pärija - astumine teise isiku - pärandaja õigustesse ja kohutustesse viimase surma puhul Isiklikud õigused - kohustused pärijale üle ei lähe Successio - õigusjärglus - õigused lähevad ühelt isikult teisele üle Successio universalis - üldõigusjärglus
MORA see on obligatsiooni süüline mittetäitmine õigel ajal või õiges kohal, samuti süüline täitmise mittevastuvõtmine õigel ajal ja kohal. Lisaks neile on veel rida obligatsiooni lõppemise viise Novatio, Compensatio, Loobumine kreeditor loobub nõudest võlgniku vastu, aegumine, surm-Kustuvad obligatsioonid, mida kaitstakse kõrgelt isiklikkude hagidega (volitusleping) 38.obligatsioonid nagu õigusrikkumistest Kui kohtunik mõistab kohut hooletult või valesti, Vastutus välja asetatu või välja riputatu eest, Kui hoonest on midagi välja heidetud või välja valatud, Laeva, võõraste maja, sissesõidu hoovi peremehe vastutus. 39.Obligatsioonid õigusrikkumistest Kuriteod (delicta publica), Õiguserikkumised (delicta privata): Vargus, Röövimine, Vägivald ähvardus, Pettus, Kahju tekkimine võimaluse isiku poolt, Isikuvastased ründed (kehavigastused ja solvamised), Võõra vara õigusvastane rikkumine või hävitamine, Kahju tekitamine krediitorile. 40
13 Obligatsioonid nagu õiguserikkumisest Obligatsioonid, mille aluseks on kahju tekitamine. Kvaasideliktide puhul puudub süü moment, tahe teisele kahju tekitada. Kvaasideliktid: o Kui kohtunik mõistab kohut hooletult või valesti, vastutab ta kahjukannataja ees kogu protsessi väärtuses o Vastutus välja asetatu või välja riputatu eest o Juhtum, kus mõnest hoonest on midagi välja heidetud või välja valatud avalikule platsile ja sellest tekib kahju. o Laeva, võõrastemaja, sissesõiduhoovi peremees vastutab kahekordses ulatuses reisijate asjade eest, mis on varastatud või rikutud nende teenijate poolt. PÄRIMISÕIGUS Õigusjärglus- õiguste üleminek Testamendiga pärimisel ilmne, et pärija on see, kes võtab perekonnas võimu üle. Et
Teiseks tunnuseks, mis eristab arupärast ja mõistuspärast mõtlemist, on nende erinev suhe sellesse, mida Platon nimetab hypotheseis. Siit tuleneb meie poolt tänapäeval kasutatav sõna “hüpotees”, kuid Platon peab silmas midagi muud kui kaasaegne hüpoteesi mõiste. Kui see sõna tähttähelt ära tõlkida, siis hypo- tähendab all, thesis aga tähendab seadma, asetama; hypothesis on seega “alla-asetatu”. Jutt on nendest eeldustest, millele mõtlemine toetub. Platon on arusaamisel, et igasugune mõtlemine lähtub alati teatud eeldustest, lähtekohtadest. Arupärast ja mõistuspärast mõtlemist eristab see, kuidas kumbki neist endale “aluseks-asetatusse” suhtub. Arupärane mõtlemine käsitleb oma hypothesis`eid enesestmõistetavalt selgete ja mitteproblemaatilistena. Jällegi on näiteks matemaatika. Matemaatika aluseks on arvu, geomeetriliste objektide jne. mõisted
tõsikindel antus tunnetuse jaoks, on ühine mõlemale. Teadmine teadvuse olemasolust ja omadustest tuleb absoluutselt tõsikindla teadmisena asetada aluseks kogu teadmistesüsteemile, teadvus saab subjektiks (ladina keeles all-olev, aluseks-olev). Keskajal ja veel varem võis subjekt tähendada ükskõik millist asja kui oma omaduste kandjat. Uusajal kitseneb selle sõna tähendus mõtlevale hingele. Asjad seevastu saavad objektideks (ladina keeles vastu-asetatu) teadvuse jaoks. Selles mõttes on siin juttu uusaja subjektiiv-filosoofilisest lähtekohast. Subjektiiv-filosoofiline filosoofia ei tähenda aga sugugi tingimata "subjektivismi" selles tähenduses nagu viimati nimetatud terminit sai defineeritud loengus sofistide kohta. Metoodilise kahtlusega saavutatud alustunnetust cogito, ergo sum mõistab Descartes kõigi mõistuslike olendite jaoks üldkehtiva tunnetusena igalühel on võimalik
annaabi.ee 
