1. Mis on münt? Münt on rahana kasutatav metallitükk, millel on seadusega määratud mass, koostis, vorm ja nimiväärtus. 2. Millised on raha põhifunktsioonid? 5tk. Vahetuse vahend- vahendab kauba, teenuse, tööjõu liikumist. Väärtuse mõõt ja arvestuse ühik. Rikkuse akumulatsiooni vahend. Maksevahend- raha liikumine on ajas ja/või ruumis eraldatud kauba liikumisest. Väärtuse ülekandmise vahend- pärandus, kingitus. 3. Milline alljärgnevaist on seaduslik maksevahend: -asendusraha -sularaha- on seaduslik maksevahend! ( Riigi poolt või riigi nimel emiteeritud rahamärgid on seaduslikeks maksevahenditeks, mis on kohustuslikud vastuvõtmiseks kõikidele majanduse subjektidele! -kaupraha -pangaraha. 4. Millised on keskpanga rahapoliitilised instrumendid? Refinancing Policy -The Purchase of Bill of Exchange -The Extension of Loans against Collaterial (Lombard Policy)- keskpank annab laenu väärtpaberite tagatisel- laen(tähtajaline)tagasiostmisel on hind kõrgem.
valitsusväline organisatsioon, hoiu-laenuühistu või siis loob raha iga inimene ise. 1.2 Alternatiivraha tekkimise põhjused ja pidama jäämine Alternatiivraha hakatakse sageli kasutama, kui piirkonda või riiki tabab mingi suurem vapustus – majanduskriis, hüperinflatsioon või poliitiline peataolek -, segastel aegadel, mil riiklik valuuta napib või on oma usaldusväärsuse kaotanud. See tingibki ühest küljest selle, et inimesed võtavad kasutusele asendusraha, sest oma elu on vaja korraldada ning kaupu- teenuseid vaja vahetada. Teisest küljest võib alternatiivraha kasutamise põhjuseks olla inimeste soov teatud ringkonnas või piirkonnas, kus nad elavad, majanduselu turgutada või sotsiaalseid probleeme lahendada. Tänu asendusrahale on seda võimalik teha kiiremini kui kogu riigis. Nii nagu riikliku valuuta, paneb ka alternatiivraha saatuse paika usaldus, mida välja teenida ja hoida on raske
kasutada rahana, väikese väärtusega või väärtusetu. Kindlustunne, mille enne andis võimalus kasutada raha edukalt ka mõnel teisel otstarbel, tuleb nüüd tagada teisiti. Kindlustunne annab tavaliselt riik, kes võtab endale kohustuse vahetada kaupa esindav raha, näiteks kuldmüntide vastu. 8. Näivraha Näivraha on mitmesugused finantsvarad, mis täidavad paljusid rahafunktsioone. Näivraha saab vahetada rahaks. Näivraha on asendusraha, millel on: · Tähtajalised hoiused- hoius (ingl k deposit) panka hoiule antud eraisiku rahasumma, mille kohta tehakse sissekandeid hoiuraamatusse. · Võlakirjad- obligatsioon ( ingl k bond, obligation)- võlakohustust tõendav väärtpaber, kindlat tulu taotlev väärtpaber,mille emitent kohustab maksma investorile kindla summa või perioodiliselt selle nimiväärtusest intressi ja ostab
kasutada rahana, väikese väärtusega või väärtusetu. Kindlustunne, mille enne andis võimalus kasutada raha edukalt ka mõnel teisel otstarbel, tuleb nüüd tagada teisiti. Kindlustunne annab tavaliselt riik, kes võtab endale kohustuse vahetada kaupa esindav raha, näiteks kuldmüntide vastu. 8. Näivraha Näivraha on mitmesugused finantsvarad, mis täidavad paljusid rahafunktsioone. Näivraha saab vahetada rahaks. Näivraha on asendusraha, millel on: · Tähtajalised hoiused- hoius (ingl k deposit) panka hoiule antud eraisiku rahasumma, mille kohta tehakse sissekandeid hoiuraamatusse. · Võlakirjad- obligatsioon ( ingl k bond, obligation)- võlakohustust tõendav väärtpaber, kindlat tulu taotlev väärtpaber,mille emitent kohustab maksma investorile kindla summa või perioodiliselt selle nimiväärtusest intressi ja ostab
tehingluskiirus 13. Arvutustehe, M / P, kus M on raha hulk jooksvas vääringus ning P hinnaindeks (deflaator) väljendab reaalraha kogust ehk teisisõnu seda, milline on raha ostuvõimet (ostujõudu) 14. Rahanõudluse funktsioon väljendab reaalraha koguse, mida inimesed soovivad enda käes hoida, mõjureid ning sätestab, et reaalraha nõutav kogus on proportsionaalne reaaltuluga 15. Krediitkaart on näide finantsvarast, mida nimetataksen asendusraha ehk surrogaatraha 16. Monopoolne õigus trükkida paberraha ja vermida münte annab täiendavat tulu mida nimetatakse emisioonitulu ehk müntimismaks 17. Reaalne intressimäär on nominaalse intressimäära ja inflatsiooni määra vahe. 18. Avaldist i = r + p nimetatakse Fisheri võrrandiks ja see näitab, et nominaalne intressimäär võib muutuda kahel põhjusel: kui muutub reaalne intressimäär või kui muutub inflatsiooni määr. 19
või odav metall, mis on kuulutatud täitma raha funktsiooni, seaduslik maksevahend, dekreetraha e sümbolraha? , deposiitraha pankadesse hoiustele paigutatud raha, raha hoidmise alternatiivkulu saamatajäänud tulu võimaliku teenitava intressi näol, rahaagregaat raha pakkumine: sularaha ja nõudehoiused, rahabaas keskpanga poolt emiteeritud ning valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib asuda kas keskpangas, kommertspankades või inimeste käes, asendusraha ehk surrogaatraha saab pärisrahaks muuta teatavat protseduuri läbides, äraarvatud inflatsioon majandussubjektide poolt õigeaegselt ja täies ulatuses prognoositud ja seetõttu ka tehingutes kajastatud hinnatõus , ootamatu inflatsioon majandussubjektid ei oska või ei jõua enam ennast kaitsta, menüükulud inflatsiooni korral on pidevalt vaja ümber teha hinnasilte, menüüsid jm pudi- padi, rahanõudlus -, reaalse raha nõudlus, reaalne rahatasakaal, finantsvara, raha
või odav metall, mis on kuulutatud täitma raha funktsiooni, seaduslik maksevahend, dekreetraha – e sümbolraha? , deposiitraha – pankadesse hoiustele paigutatud raha, raha hoidmise alternatiivkulu – saamatajäänud tulu võimaliku teenitava intressi näol, rahaagregaat – raha pakkumine: sularaha ja nõudehoiused, rahabaas – keskpanga poolt emiteeritud ning valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib asuda kas keskpangas, kommertspankades või inimeste käes, asendusraha ehk surrogaatraha – saab pärisrahaks muuta teatavat protseduuri läbides, äraarvatud inflatsioon – majandussubjektide poolt õigeaegselt ja täies ulatuses prognoositud ja seetõttu ka tehingutes kajastatud hinnatõus , ootamatu inflatsioon – majandussubjektid ei oska või ei jõua enam ennast kaitsta, menüükulud – inflatsiooni korral on pidevalt vaja ümber teha hinnasilte, menüüsid jm pudi- padi, rahanõudlus -, reaalse raha nõudlus, reaalne rahatasakaal, finantsvara, raha
kõrgem intressimäär, seda suurem on raha hoidmise kulu ning seda vähem hoiavad inimesed raha likviidses vormis(sularahana) Rahaagregaat M1 raha tähendus kitsamas tähenduses ehk raha pakkumine. Sularha ringluses + nõudehoiused Rahabaas M0 tähistatakse keskpanga emiteeritud ja valitsuse garanteeritud sularaha, mis võib asuda keskpangas kommertspankade reservidena, kommertspankade kassades või inimeste käes. Kontroll on enamikes riikides usaldatud keskpangale. Asendusraha ehk surrogaatraha M2 raha laiemas tähenduses. Vahendid, mida saab pärisrahaks muuta teatavat protseduuri läbides (väärtpaberid, tähtajalised ja säästuhoiused, valuutahoiused, avatud investeerimisfondid) Äraarvatud inflatsion täielikult prognoositud inflatsioon. Majandussubjektide poolt õigel ajal ja täies ulatuses prognoositud, seetõttu ka tehingutes kajastatud hinnatõus. Ka siis kui korrektuurid tehakse kõikidesse lepingutesse, toob see kaasa lisakuluseid raha hoidmise