talle pähe, kui ta kuulas Olav Kopvillemi plaadilt laulu "Vaikne õhtu, lehm sööb rohtu...". "Kass sööb rohtu" Vormilt on "Kass sööb rohtu" elavalt kirjutatud traditsiooniline psühholoogiline romaan. Tegelased on eesti pärisolu üliõpilased Tegevus toimub 1950. aastatel Rootsis Vaatluse all on eestluse küsimused, põlvkondade vastuolud ja noorte identiteedi küsimused Tegelased Urve Mart Üliõpilasest asendusõpetaja Õppis arstiteadust Isa küüditati Siberisse Ema suri sõites Eestist Armastas Marti, kuid Rootsi armus Tordi Mart süüdistas end ema surmas, sest soovis ema Sai Tordilt lapse surma, kui see oli ta isa Naiivne ja heatahtlik petnud Tahtis vana naist aidata, et vabastada end süütundest Tegelased
" Juku: "Ei tea." Õpetaja: "Kes olid Venemaa esimesed sõdurid?" Juku: "Ei tea." Õpetaja: "Kas Marsil on elu?" Juku: "Ei tea." Õpetaja: "Kust tulevad püssikuulid?" Juku: "Ei tea." Juku läheb koju ja küsib isa käest: "Kes oli Venemaa esimene president?" "Lenin." "Kes olid Venemaa esimesed sõdurid?" "Vingeri-Vangeri." "Kas Marsil on elu?" "Ei tea, seda veel uuritakse." "Kust tulevad püssikuulid?" "Moskvast, kümme tükki pakendis." Järgmisel päeval on koolis asendusõpetaja. Ta küsib Juku käest: "Mis su nimi on?" "Lenin." "Kes su ema-isa on?" "Vingeri-Vangeri." "Kas sa oled hull vä?" "Ei tea, seda veel uuritakse." "Kust küll sellised hullud tulevad?" "Moskvast, kümme tükki pakendis." * Kutsealune tuleb arstlikku komisjoni sildiga: "Ma ei saa rääkida." Arst virutab poisile haamriga vastu pöialt. Kutsealune röögib: "A!" Arst:"Homme õppime btähte. * Mees tahab teisele rääkida riigivastast anekdooti. "Ära räägi, ma olen miilits
Lapse haigestumine · Informeeri lapse haigestumisest tema vanemaid või hooldajat. · Koostöös vanematega lepi kokku võimalike üldtuntud ravimite kasutamises. · Koostöös vanematega lepi kokku võimalikud viisid lapse koju toimetamiseks. Õpetaja haigestumine · Informeeri õpetaja haigestumisest lasteaia juhtkonda. · Haigestunud õpetajale korraldatakse transport väljasõidult lahkumiseks. · Lasteaed saadab väljasõidule asendusõpetaja. Kerge vigastus · Anna vajalikku esmaabi. · Informeeri juhtunust lapse vanemaid või hooldajat. · Vajadusel/võimalusel korralda vigastatud lapse transport koju. Raske, üliraske vigastus · Fikseeri olukord ja jaga tegutsemisjuhised kõikidele täiskasvanud saatjatele (esmaabi andmine, abi kutsumine ja informeerimine, tegelemine ülejäänud lastega). · Alusta vajalikku esmaabi andmist. · Helista hädaabinumbril 112 ja tegutse edasi vastavalt nende poolt antud
Õpetajate päev 5. oktoober Õpetajate päeva tähistati Eestis koolides juba 1960. aastatel, kuid tänase koolilapse kalendrisse kuulub see tingimata ja on kindla kuupäevaga seotud. Tavad pole aastate jooksul kuigivõrd muutunud, ehk ainult selle poolest, et 1960. aastatel lasti õpilastel tunde anda, õpetajad ise tundi ei läinud. Õpetajaks said ikka tublimad õpilased, tunde anti ennekõike nooremates klassides ja põhikoolis. Tundides mingit naljatamist polnud, sest asendusõpetaja pani pärishindeid pärispäevikusse ja võttis ametit õpetaja igapäevase tõsidusega. 1990. aastatest on õpetajate päevad vabamad ja naljarohkemad. Vanemad õpilased mängivad õpetajaid ja kooli juhtkonda. Kas tõsiselt või naljatavas ja kiusakas toonis, see sõltub koolist. Teinekord kujuneb uuest juhtkonnast tõsine seltskond, teinekord naljatav kamp. Ka üsna paljud õpetajad elavad end tembutades välja: pilluvad paberlennukeid, segavad tundi,
õpinguid jätkata. Sel ajal oli eksamite tegemine ka väga erinev tänapäevast, näiteks maailmakirjanduse eksamit Gustav Suitsule vastas Kangro neljas voorus, kokku 17 tundi. Gustav Suitsu väljapakutud proseminaritööst koostada eesti soneti bibliograafia kasvas välja väitekiri "Eesti soneti ajalugu", millega Kangro 1938. aastal ülikooli mag. phil. kraadiga lõpetas. Vahepeal oli ta saanud ka eesti keele asendusõpetaja koha kommertskoolis (õpetas seal muide Kalju Lepikut) ning teinud kaastööd "Loomingule" ja "Eesti Kirjandusele", arvustades H. Talviku. A. Jakobsoni, K.A. Hindrey jt teoseid. Kriitikuna jättis ta endast nii hea mulje, et temalt söandati tellida ka 1937. a novelli ja jutustuse aastaülevaade, järgmisena koostas ta juba autorivalimikke (L. Koidula, E. Enno jt) ja kirjutas järelsõnu. Kangro olulist kordaminekut kirjandusloolasena tähistab Ernst Enno "Valitud värsside" järelsõnas
oktoobril Õpetajate päeva tähistati Eestis koolides juba 1960. aastatel, kuid tänase koolilapse kalendrisse kuulub see tingimata ja on kindla kuupäevaga seotud. Tavad pole aastate jooksul kuigivõrd muutunud, ehk ainult selle poolest, et 1960. aastatel lasti õpilastel tunde anda, õpetajad ise tundi ei läinud. Õpetajaks said ikka tublimad õpilased, tunde anti ennekõike nooremates klassides ja põhikoolis. Tundides mingit naljatamist polnud, sest asendusõpetaja pani pärishindeid pärispäevikusse ja võttis ametit õpetaja igapäevase tõsidusega. 1990. aastatest on õpetajate päevad vabamad ja naljarohkemad. Vanemad õpilased mängivad õpetajaid ja kooli juhtkonda. Kas tõsiselt või naljatavas ja kiusakas toonis, see sõltub koolist. Teinekord kujuneb uuest juhtkonnast tõsine seltskond, teinekord naljatav kamp. Ka üsna paljud õpetajad elavad end tembutades välja: pilluvad paberlennukeid,
Ühel hommikul olin loodusteaduste tundi Jeesuselt: „Kus on su ennetavad vahendid ja kognitiivsed eesmärgid?“ Ja Jeesus nuttis. hilinemas. Buss tuli hiljem. Ma jõudsin klassi uksele ähkides ja puhkides, ärevil, sest õpetaja (Tundmatu autor) Brown polnud just kooli kõige kaastundlikum õpetaja. Klassi sisenedes nägin ma uut õpetajat; Mõtestamine oli see asendusõpetaja? Ma polnud kindel. Ta tuli mulle naeratades uksele vastu ja ütles: „Sa paistad üsna kurnatud...“ (ma olin jooksnud). „Mina olen õpetaja Ryland. Mis sinu nimi on?“ Tema • Püüdes mõtestada omaenda koolikogemusi – milliseid omadusi ja tunnuseid meenutate hääletoon ja käitumisviis mõjusid mulle kohe rahustavalt. Ta rääkis minuga vaikselt; klassist (ja heameelega? (või ärevuse ja valuga)? teiste vahetust kuulmisulatusest) eemal
annaabi.ee 
