tuletõkketsoonid. Katusekonstruktsiooni liimpuittalade, roovlattide ja distantsliistude minimaalne distants korstna välispinnast on 100 mm isoleerituna kivivillaga. Pääs katusele on võimalik hoone majavarustuse hulka kuuluva teisaldatava redeliga. 10.Haljastus ja heakorrastus Hoonele ligipääsuteed kaetakse betoonkividega, loodusliku kiviga -6- või killustikuga. Prügikastid paigaldatakse vastavalt asendiplaanile vastavale alusele. Hoonele näha ette välisvalgustus, mis valgustaks nii jalgteed kui ka autode parklat. Teeäärsed ja kruntidevahelised piirded rajada metallvõrgust või looduslikust materjalist 11.Energiasäästlikkus ja tarindite soojajuhtivus Ventilatsioon on sisse- ja väljatõmbega. Hoone ehitusel tuleb kasutada dokumentidega tõestatavaid looduslikke materjale. Välisseinte soojajuhtivustegur U=0,22 W/m2K. 12.Erinõuded
Abimaterjal: 1. Abiks korterelamu projekteerijale (paberkandjal TTÜ 6.korpuse koopiakeskuses) 2. Hoonete konstruktsioonide loengud 3. Arhitektuuriajakirja SELETUSKIRI Tegemist on korterelamuga, millega võiks hoonestada Koplis 3.liini ja Sepa tänava vahelise ala. Asendiplaani lahendus Asendiplaanil on näidatud projekteeritav elamu koos kõrvalolevate hoonetega. Asendiplaanile on lisatud parkla, mis on juba lahendatud detailplaneringul. Elamu taha õuele on projekteeritud laste mänguväljak ning sellele viiv kõnnitee. Plaanil on ka ära näidatud võimalikud istutatavate puude asukohad. Arhitektuurilahendus Antud korterelamu arhitektuurilahendus on sobilik mere lähedusse. Esimesel korrusel on suur terass ja teisel korrusel on rõdud. Terrass ja rõdud tehtud puidust. Terrassi laius võimaldab suvel
minimaalne distants korstna välispinnast 100 mm isoleerituna kivivillaga. -5- Hoones on ette nähtud kasutada A1, A2-S1 d0 ning välisseinte katteks D-s2 d0 tuletundlikkusega materjale. Pääs katusele on võimalik hoone majavarustuse hulka kuuluva teisaldatava redeliga. 10.Haljastus ja heakorrastus Hoonele ligipääsuteed kaetakse betoonkividega, loodusliku kiviga või killustikuga. Prügikastid paigaldatakse vastavalt asendiplaanile vastavale alusele. Hoonele näha ette välisvalgustus, mis valgustaks nii jalgteed kui ka autode parklat. Teeäärsed ja kruntidevahelised piirded rajada metallvõrgust või looduslikust materjalist 11.Energiasäästlikkus ja tarindite soojajuhtivus Ventilatsioon on sisse- ja väljatõmbega. Hoone ehitusel tuleb kasutada dokumentidega tõestatavaid looduslikke materjale. Välisseinte soojajuhtivustegur U=0,21 W/m 2K, katuse 2
Projekt on koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimis- ja ehitusnormidele, paiklikule ülevaatusele ning tellija poolt saadud andmetele. Elamu on projekteeritud keldrita ehitusena Elu- ja abiruumid on põhikorrusel ning magamistoad katusekorrusel.. Elamuga ühendatult on projekteeritud garaaz . Juurdepääs krundile on planeeritud krundi põhjapoolselt küljelt Kuperjanovi tänava kaudu planeeritud juurdesõiduteelt (vastavalt asendiplaanile). Krundil asuvad teed ja platsid on kaetud betoonkiviga. Autode parkimiseks on planeeritud 2 kohta maja ees. Krunt on tasase reljeefiga Kinnistule on täidetud nõuded heakorrastuse (prügikonteinerid) osas, on sõlmitud leping prügi äraveoks. Pügikonteineri asukoht on määratud asendiplaanil. 2. ARHITEKTUURNE LAHENDUS Individuaalelamu on projekteeritud 1,5-korruselise kellerdamata ehitusena, katusekorrusega, katusekaldega 40º
1. Farmi asendiplaani koostamine. Hoonete asetus, kujad, kaitsevööndid, tingmärgid. Asendiplaani koostamisel tuleb tähelepanu pöörata: · Tsoneerimine · Teed · Inimeste liikumine · Sööda liikumine · Tuleohutus · Keskkonnaohutusnõuded · Valitsevad tuuled · Reljeef · Edasine laienemisvõimalus Asendiplaanile tuleb märkida: · Krundi mõõtmed, planeeritavad ja olemasolevad ehitised, kõrgusmärgid, teede piirid · Kinnistute ja neid ümbritsevate alade tunnused · Maa-ala tingmärgid · Lammutatavad ehitised · Kaugused piirist · Kõrgusjooned · Pääsud krundile, tarad · Säilitatavad puud, puhkealad · Põhja-lõuna suund, tingmärgid 2. Veisefarmide planeerimine (soojustatud laut, soojustamata laut). Külm laut ehk soojustamata .
tootmise kommete, põllumajandushariduse ning maa omandisuhete säilitamisel ja eksponeerimisel. Esmalt oli huvitav tutvuda paiga ajalooga. Tegemist on Ülenurme mõisaga, kus vanasti oli peamiseks sissetulekuallikaks piimakarja kasvatus ning teravilja- ja kartulikasvatus. Hiljem rajati mõisa kompleksi Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Vahepeal anti hooned üle aga Eesti Põllumajandusmuueumile. Heites pilgu asendiplaanile sain hea ülevaate, kus majas milline näitus asub. Hooneid on kokku 11. Kohapeal olid nii püsi kui ka ajutised näitused. Külastada sai teravilja- ja loomakasvatusnäitust peamajas, talurahva veovahendite näitust tõllakuuris, mesilastega tutvuda mesindusmajas ning linamajas oli kodulinnu ja linanäitus. Näituseväljakul sai oma silmaga näha talurahva veovahendeid. Lisaks näitustele on nii lastel kui ka täiskasvanutel võimalus osaleda erinevates töötubades
korruse kõrguselt säilinud. Ka Faehlmanni joonisel võin sama hoone kontuure selgelt märgata, kusjuures isegi gabariidid (st laius) on samad. Väravatorni suhtes asub tsentraalset hoonet läbiva diagonaali vastandtipus tornitaoline nelinurkne hoone umbkaudsete mõõtmetega 6 x 8 m. Sellest on võimalik flankeerivalt kaitsta oletatava elutorni ida- ja lõunakülge. Toenäoliselt kuulub see kogu kompleksi ümbritsenud välismüüriga ühte. Kandes Faehlmanni joonis põhiplaani tänapäevasele asendiplaanile, selgub, et see vastab üldjoontes rusuhunnikule, mida Hermann nimetab linnuse asemeks. Mõnevorra jääb sellest välja ainult kagutorn, kuid see oli põhiplaani tegemise ajaks juba sisuliselt hävinud kuni vundamendini. Toenäoliselt oli see läinud mõisa majandushoonete ehituseks. Rusuhunnik moodustus seal, kus hooned aja jooksul ise lagunesid ning varisesid vormituks kuhelikuks. Need kompleksi osad, mida kasutati ehitusmaterjalina, kadusid aga sedavõrd täielikult, et maapinnal
Valikulised lisapeatükid: Vastavalt koolitusel osalejate soovile on võimalik läbida ka lisateemasid, seda juhul kui see teema on nö aktuaalne koolitusel osalejate jaoks. Väliste andmebaaside kasutamine. • Maa-ameti WMS- teenuse kasutamine Andmete jagamine - datashortcuts. • Civil 3D objektide jagamine meeskonnatöös või suuremahulistes projektides. Torustiku projekteerimine: • Torustiku projekteerimise põhitõed Civil 3D-s; • Torude ja kaevude lisamine asendiplaanile ja pikiprofiile. Hind ja maht Kursuse maksumus osaleja kohta: 480 EUR Kursuse maht: 18 akadeemilist tundi (s.o. 3 päeva või vastavalt kokkulepitud ajale). Koolituste hinnale lisandub käibemaks 20% 86 LISA 13. PÄÄSTEMEESKONNA TUTVUMISÕPPUSE HINDAMINE Tabel 10. Tutvumisõppuse hindamine Keda hinnatakse Tegevused Mida hinnatakse
annaabi.ee 
