2. Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine Eesti alal · 1579 koostöös Poola-Leeduga Rootsi tõrjus Vene väed Liivimaalt välja · Vahepeal sai Poola-Leedu endale Zapolski vaherahuga Venemaalt Lõuna-Eesti · 1583 Pljussa vaherahu: Rootsi ja Venemaa vahel, Rootsi sai endale Põhja- ja Lääne-Eesti + Hiiumaa · 1629 Altmargi vaherahu: Poola pidi loovutama Rootsile Lõuna-Eesti alad 3. Haldusjaotus Rootsi ajal & Vene ajal kuni asehalduskorrani · 1710 suvel Rootsi väed alistusid ja Eesti alad liideti sisuliselt Venemaaga (Põhjasõda) · 1721 Uusikaupunki rahulepinguga lõppes Põhjasõda, Rootsi kaotas, kinnitati juriidiliselt Eesti minekut Vene koosseisu 4. Katariina II asehalduskorraga kaasnenud muutused haldusjaotuses · Eestimaa ja Liivimaa kubermangud nimetati ajutiselt ümber Tallinna ja Riia asehalduskondadeks eesotsas ühinse asehalduriga Riias
Kaart nr 3. Eesti muinasmaakonnad 1200-1220.a.MVV'ni. Kõige algelisemad maakonnad. Kaart nr 4. Eesti ala pärast Liivi sõda 1580.-1620. a. Liivi sõja järel jagati Eesti ala 3 riigi vahel. Kaart nr 5. Eesti pärast Katariina II asehalduskorda 1790.-1910. a. 9 maakonad, puudub Paldiski Kaart nr 6. Eesti pärast MVV kuni Jüriöö ülestõusuni 1220-1340. a. 4 feodaalriiki Kaart nr 7. Eesti ala Rootsi ja Vene ajal, kuni Katariina II asehalduskorrani 1640. 1780.a. Ajaliselt: 3, 6, 1, 4, 7, 2, 5
põgenevad Türki 1710 alistuvad Pärnu, Tallinn ja Kuressaare ning sõjategevus lõpeb Eesti aladel 29. september 1710 alistub Rootsi garnison Eestis 1710 1711 katk Eesti aladel 1721 Uusikaupunki rahu, millegi Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa liideti Vene riigiga. Tulemused: · rahvaarv vähenes umbes 120 000 inimesele · Eesti alad jäid Vene riigi mõjuvõimusesse · hävitati linnad ja külad · sisserännanud sõdurid laaberdasid ja kaklesid VENE VÕIM ASEHALDUSKORRANI Balti erikord Vene võimule oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus, sest poldud oma vallutuste püsivuses kindel · restitutsioon Rootsi ajal riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele · jäid kehtima endised seadused, maksusüsteem, saksakeelne asjaajamissüsteem, luteri usk ja tollipiir · halduskorraldus · valitsejaks sai kindralkuberner Tallinnas ja Riias, kellel oli kõrge võim, kuid allusid tsaarile
kaubateedele. · Transiit oli võõramaalaste käes (saksa ja inglise kaupmehed). · 17. saj. edenes Narva kaubandus tänu soodsale asendile Vene piiril. · Vene ajal pakkus Eesti sadamalinnadele konkurentsi Peterburi sadam. · Eksportkaubad: vili, Venemaalt lina, kanep, puit, tõrv. · Importkaubad: sool, metall, heeringas, tubakas, vürtsid, vein, klaas, paber. · Riik sai tulu tollimaksust. Ka vene ajal (kuni asehalduskorrani) oli baltikum omaette majanduspiirkonnaks, mida muust Venemaast eraldas tollipiir. · Seetõttu levis salakaubandus. b. Sisekaubandus: · Säilis keskaegne korraldus, kus sisekaubandusega tegelesid väikekaupmehed. Nendevahelse konkurentsi leevendamiseks kehtestati väikelinnades kaupmeeste ülempiir. (n. Viljandis 6 ) · 18. saj. said kohalikele kaupmeestele konkurentideks Vene kaupmehed (v.a. linnades), kes pakkusid kaupa odavamalt.
Poltaava lahingus 1709 pöördus õnn venelaste poolele. Pärast Riia kapituleerumist 1710, alistusid ka Pärnu ja Tallinn. Kaitsjaid nõrgestas ka katk, mis levis üle maa. Tallinna kapituleerumisega lõppes sõjategevus, kuigi sõda ise kestis veel edasi. 1721. aastal kirjutati alla Uusikaupunki rahule ja liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Rootsi aeg Eestis oli lõppenud. Kaheks aastasajaks jäi Eesti Vene võimu alla. 6. Vene võim Eestis asehalduskorrani Põhjasõda laastas Eestimaad korralikult. Elu kaotasid pooled eestlased, hooned olid hävinud, kirikud olid metsa kasvanud. Viletsas seisus olid ka mõisad, mis erinenud oluliselt talupoegade rehielamust. Kasin toit ja viletsad riided rääkisid vaesusest. Aga juba 18 sajandi keskpaigaks hakkab rahvastik juba taastuma. Eesti elanike piir ületab ka juba poole miljoni. Kuigi Venemaa oli sõja võitnud, polnud ta kindel kohalike usaldusväärsuses,
Jätkus dualistlik valitsemiskorraldus, mis tähendas, et seisusliku omavalitsusega körvuti oli riiklik valitsemiskorraldus/aparaat. Nende kahe erineva valitsusorgani vahelised piirid ei olnud eriti selgelt paigas. Tihti asjad kattusid teemad, samuti isikud olid tihti mölema valitsusorgani poolel tööl. Rüütelkondade omavalitsus: Eestimaa rüütelkond Liivimaa rüütelkond Saaremaa rüütelkond Kuramaa rüütelkond, Piltene rüütelkond Kuni asehalduskorrani balti erikorra hiilgeaeg. Esialgu vene pool tegeles ainult süjaväliste üksuste küsimustega balti provintsis, samuti ka maksudega veits. Küik ülejäänud küsimused maapiirkondades olid aga rüütelkondade ehk aadlikorporatsioonide kontrolli all. Täitis maapiirkondades nii valitseja kui ka kohtu positisiooni. Rüütelkonda kuulumise aluseks oli aadlimõisa omamine. Kapitulatsioonid nägid ette privileege, kuid polnud täpselt aru saada, kellele
sajandiks on nad taandunud linnalisteks keskusteks (linnadeks enamasti ei nimetata): Viljandi, Rakvere, Paide ja Lihula. Erinevatel aegadel, erinevate võimukandjate poolt on nad läänistatud eraisikutele, kes omaaegsete organite (rae) tegevuse lõpetasid. Vaatamata sellele, et nende elanikud jäävad vabaks, on nad siiski lääniomanikuga seotud. 17.-18. sajandil on neile kohtadele iseloomulik püüd taastada linnastaatus. See ei õnnestu kuni asehalduskorrani. Ka Haapsalu oli läinud erakätesse (De la Gardie'de perekonnale). Kahe grupi kõrval võiks rääkida ka alevitest, mis on küll oma kogumi saavutanud varasematel sajanditel. Põltsamaa ja Keila. 18 Linnarahvastiku dünaamika. Siinsed linnad said Põhjasõjas kannatada. Neid nö negatiivseid protsesse oli veelgi, eelkõige majanduslikke. Tallinnale 18. sajandil sai saatuslikuks Peterburi olemasolu.
annaabi.ee 
