loodusteadustest ja geograafiast 26. koolisundus - kooliskäimisekohustus 27. estofiil - baltisakslastest eestihuvilised Peeter I - vene tsaar, restitutsioon. Baltisakslased said oma mõisad tagasi. Kehtestati Balti erikord. Katariina II - vene tsarinna, asehalduskord. Tahtis, et kõik oleks Venemaaga ühtne. Aleksander I - vene tsaar, kaotas pärisorjuse. George Browne - Riia kindralkuberner, keskne tegelane uue Balti poliitika elluviimisel. Katariina II määratud. Viis läbi asehalduskorda. Positiivsed määrused. Anton Thor Helle - Jüri kirikuõpetaja, viis lõpuni Vana Testamendi eesti keeles toimetamise. Tänu temale on meil esimene eestikeelne piibel. Filippo Paulucci - 1812-1829 kindralkuberner, viis küllalt kindlakäeliselt ellu keskvalitsuse poliitikat ning talurahvaseaduse läbisurumine oli paljuski just tema teene. Juhtis kindralkubermangu, aga ta ei tahtnud, et talurahvas vabaks saaks. Oli sõjaväelise mõtlemisega ja kindlakäeline. Talle ei meeldinud
Tõid seda ka Eestisse. 3)Tõid eestisse klassitsismi Suur osa mõisaarhitektuuri on just selles vaimus. 9.Balti kubermangude üldised sisepoliitilised olud. Talumajanduse arengule mõjusid 1816. ja 1819. aasta seadused pärssivalt. 1840. tabas maad aga ka viljaikaldus ja terav näljahäda, mis soodustas käärimist talupoegade seas. Eriti kääris Liivimaa. Põhja- Eestisse jõudis käärimine 1856 . a. Peale 1849-1856. a. seadusi hakkas olukord rahunema. 10.Võrrelge Balti erikorda ja asehalduskorda. (Maksukorraldus, aadliomavalitsus, keskvõimu piirid ja linnade valitsemine) Balti erikorraga jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus. Asehalduskorraga muudetu seda põhjalikult ja Eesti- ning Liivimaal seati sisse pearahamaks. Balti erikorra puhul teostasid aadliomavalitsust nii Eesti-, Liivi, kui ka Saaremaa rüütelkond. Asehalduskorra puhul saadeti rüütelkonnad laiali ja kõik aadlikud olid võrdsed. Balti erikorra puhul olid keskvõimu esindajad Tallinnas ja Riias ametisse
(e. 1340-1550 a.). Kaardil 3 keskaegset feodaalriiki, Taani valduste kadumine. Kaart nr 2. Eesti ala Katariina II asehalduskonna ajal 1780-1790 Maakonnakeskuste järgi nimetatud maakonnad. Kaart nr 3. Eesti muinasmaakonnad 1200-1220.a.MVV'ni. Kõige algelisemad maakonnad. Kaart nr 4. Eesti ala pärast Liivi sõda 1580.-1620. a. Liivi sõja järel jagati Eesti ala 3 riigi vahel. Kaart nr 5. Eesti pärast Katariina II asehalduskorda 1790.-1910. a. 9 maakonad, puudub Paldiski Kaart nr 6. Eesti pärast MVV kuni Jüriöö ülestõusuni 1220-1340. a. 4 feodaalriiki Kaart nr 7. Eesti ala Rootsi ja Vene ajal, kuni Katariina II asehalduskorrani 1640. 1780.a. Ajaliselt: 3, 6, 1, 4, 7, 2, 5
· Narva linn kuulus Peterburile · Setumaa Pihkvale · kõik maakonnakeskused said linnaõiguse Poliitilised ümberkorraldused: · muudeti venemaa sarnaseks · mõlema kubermangu etteotsa nimetati üks asehaldur · maanõunike kolleegium ja raad saadeti laiali · kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused · linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile · linnaduumad Maksukorraldus: · pearahamaks · hingedeloendused 5. Asehalduskorda võib pidada demokraatlikuks, kuna see piiras senist keskajast pärit struktuuri ning aadelkond kaotas oma senised õigused Negatiivne asehalduskorra puhul.: · kõigi piirimaade ühtesulamine Venemaaga 6. 1739.- Rouseni deklaratsioon : · talupojad õigusteta pärisorjad · mõisnik võis talupoega pärandada, vahetada, müüa · talupoeg ise, tema maa ja vara kuulusid mõisnikule · talupojad pidid täitma mõisakoormisi
*) Talupojal oli selle järgi õigus vallasvarale. *) Mõisakoormistele seati ülempiirid. *) Mõisniku kodukariõigust piirati kolmekümne vitsahoobini. *) Talupojal oli õigus mõisnikku kohtusse kaevata. -) Nii kergendati mõnevõrra Liivimaa kubermangu talupoegade olukorda. * Asehalduskord kestis 1783-96. -) Asehalduse ajal toimusid osad haldusmuutused *) Loodi Paldiskimaakond, mis eksisteeris vaid kolmteist aastat. *) Liivimaal tehtud muutused jäid püsima ka pärast asehalduskorda: Pärnu maakonnast eraldati Viljandi maakond; Tartu maakonnast eraldati Võru maakond; Riia maakonnast eraldati Valmiera maakond ning Võnnu maakonnast eraldati Valga maakond. -) Eesti aladele tekkis kaks uut linna: Paldiski ja Võru. -) Üritati ümber korraldada ka siinsete alate valitsemist, kaotades ära aadlike matriklid; kaotati raad ja loodi linnaduuma (sinna valiti esindajaid kõigi majaomanike poolt). *) Pärast asehalduskorda läks kõik tagasi nii nagu oli enne, v
Tartu, Narva, Pärnu) → tagas piirkonna kiire arengu Eesti-Vene kaubanduses säilisid tollipiirid Säilis luterlus, rootsiaegsed seadused Kuni 1797 aastani puudus nekrutikohustus Asjaajamiskeel saksa keel Aadlimatriklite koostamine Restitutsioon - mõisad tagasi mõisnikele → mõisnike toetus, liitlased Pärast asehalduskorda hakkas baltisaksa aadli mõjuvõim nõrgenema, kõrgemaks poliitiliseks võimuks jäi keisrivõim → aadli mõjuvõimu nõrgendas veelgi hilisem linnade omavalitsusseaduste muutmine – eestlane sai osaleda sakslaste poolt juhitud linnade omavalitsustes → Eesti ajaloos pigem positiivne, sest 1. aadlike kaudu säilisid tihedamad kontaktid Euroopaga 2. hoiti ära vene talupoegade kolonisatsiooni 3. säilis siinse piirkonna kultuuriline eripära
annaabi.ee 
