Materjalidest, mille asbestisisaldus ei ole teada ja mille puhul pole võimalik seda ka visuaalselt kindlaks teha, tuleb võtta proovid. Materjaliproovid tuleb võtta erinevatest kasutuskohtadest ja materjali kõigist kihtidest (nt. mitmekihiline toruisolatsioon). Tolmu tekkimise ning sealhulgas ka kiudude õhkusattumise vältimiseks tuleb materjali enne proovi võtmistniisutada. Materjaliproov (kuni 50 g) tuleb panna korralikult suletavasse konteinerisse või kilekotti ja markeerida. Asbestikiude materjalis saab identifitseerida neile iseloomuliku kuju, optiliste omaduste ja keemilise koostise põhjal. Laboratooriumis stereomikroskoobi abil eraldatakse materjalist kiud, mis seejärel analüüsitakse. Kui stereomikroskoobi abil materjalis kiude ei leitud, tuleb tulemuse kinnitamiseks materjalist teha ja analüüsida täiendavalt veel 5 preparaati. Asbestiliigi määramiseks kasutatakse tavaliselt polarisatsioonimikroskoopi,
Asbest on looduses esinevate kiuliste silikaatmineraalide üldnimetus. Asbestikiud on tugevad, elastsed, kuumus- ja niiskuskindlad, vastupidavad paljude kemikaalide toimele ning seetõttu on neid laialdaselt kasutatud juba peaaegu terve sajand. Asbesti võivad sisaldada näiteks vanad eterniitkatused, soojus-, elektri- ja hüdroisolatsioonimaterjalid ning mitmesugused tuletõkke-, hõõrde- ja tihendusmaterjalid. Asbesti sisaldavate materjalide käsitsemisel võib eralduda õhku peenikesi asbestikiude, mis sissehingatuna võivad põhjustada asbestoosi, kopsuvähki või mesotelioomi (kopsukelme vähk) ja teisi kopsukelme haigusi. Tuntumad asbesti sisaldavad tooted on Asbesttsementplaat, Eterniit, Asbesttsement paneel, Asbesttsementtorud, Muhvid Asbestbrikett, Asbestkangas, Isoleerlint, Asbestnöör, Asbestvill, Asbestpaber, Asbestkartong, Asbest-tselluloosplaat. Käesoleval ajal on Euroopa Liidu riikides asbesti kasutamine keelatud, kuid selle
piirnormidega. Asbest Arvatakse, et maailmas on üks olulisemaid kutsekasvajate tekitajaid asbest. Asbesti ohtlikkus seisneb: -peenikesed nähtamatud erikujulised kiud; -stabiilne keskkonnas ei aurustu, ega lahustu, on vastupidav keemilisele töötlusele ja kuumusele. Asbestiga kokkupuutuvail inimestel kahjustuvad eelkõige kopsud. Haigusprotsessi, kus asbesti tagajärjel kannatavad kopsuallveoolid, kutsutakse asbestoosiks. Kopsukoest ei ole võimalik enam eemaldada asbestikiude. Bioloogilised ohutegurid Bioloogiliste ohutegurite hulka loetakse: - mikroorganismid, viirused, seened, rakukultuurid, endoparasiidid Jaotus 4 ohuklassi I ohuklass - väheohtlik ei põhjusta nakkushaigusi. Võivad põhjustada allergiat. II ohuklass - vähe ohtlik, risk on väike, võivad põhjustada haigestumist. Kuuluvad sellised bakterid nagu difteeriatekitaja, salmonella, streptokokid, stafülokokk. III ohuklass - ohtlik. Põhjustavad inimesel tõsiseid haigusi.
peaaegu alati kokkupuude asbestiga. Sagedasem on mesotelioomi teke pleural, kõhukelme mesotelioom (peritoneaalmesotelioom) esineb üliharva. Sissehingatud asbestikiud võivad sattuda seedesüsteemi kahel viisil: 1) trahhea ja bronhide limakihile sattunult köhatatakse need kurku ja neelatakse alla, 2) kopsukoest liiguvad kiud lümfisüsteemi kaudu kõhukelmele. Organismi sattunud asbestikiud põhjustavad ümbritsevas koes põletiku ning organismi kaitsemehhanismid püüavad asbestikiude lammutada, mille tulemusena rakkude 9 omadused muutuvad. Haigus areneb aeglaselt, periood asbestiga kokkupuutest kliiniliselt selgelt diagnoositava haiguseni on tavaliselt 20-35 aastat. Mesotelioomi avastamiseks tehakse röntgen- või kompuutertomograafilised uuringud, vajadusel ka bronhoskoopia. Diagnoos kinnitatakse pleura- või kõhukelmebiopsiaga. Ravi on
laeplaadid) -Soojusisolatsioonimaterjalides (katlad, torud, anumad) -Hõõrdematerjalides (pidurid, sidurid) -Põrandakattematerjalides (vinüülasbestplaadid) -Pihustus- ja puistematerjalides (metallkonstruktsioonid, laed, seinad) Mis on asbest? Asbest on kiuline mineraal, mida on kaevandatud ning kaevandatakse siiani riikides nagu Venemaa, Hiina, Kanada, Brasiilia ja Kasahstan. Asbestitolm tapab! Asbesti sisaldavad materjalid on ohtlikud kui neist vabaneb ja lendab õhku tolmu, mis sisaldab asbestikiude. Uuringute kohaselt sureb tänases Euroopas 15 000 inimest aastas asbesti põhjustatud haigustesse. Seda olukorras, kus asbesti kasutamine uutes toodetes on juba aastaid keelatud. Lihtsaim viis end kaitsta, on olla teadlik probleemi olemusest. Mis on asbest? Soomes sureb igal aastal ligi 100 töötajat asbestist põhjustatud haigustesse, kuigi asbesti kasutamine on keelatud rohkem kui 20 aastat. Ühendkuningriigis 500 Eestis on asbesti kasutamine keelatud rohkem kui 15 aastat,
*limaskesta põletik (trahheiit, bronhiit) Silmade kahjustused: *põletik *mehaaniline vigastus Nahakahjustused: *dermatiit, ekseem, põletikud Seedetrakti limaskesta põletik *gastriit 44. Miks on asbest ohtlik ja tema toime inimorganismile? Asbest on looduses esinevate kiuliste silikaatmineraalide üldnimetus. Asbesti sisaldavate materjalide käsitsemisel võib eralduda õhku peenikesi asbestikiude, mis sissehingatuna võivad põhjustada asbeestoosi, kopsuvähki või mesotelioomi (kopsukelme vähk) ja teisi kopsukelme haigusi. Käesoleval ajal on EL riikides asbesti kasutamine keelatud, kuid selle mineraaliga võidakse jätkuvalt kokku puutuda ja seda peamiselt vanade hoonete hooldamise, renoveerimise või lammutamise käigus. Asbestil on mitu vormi ja nimetust: krüsotiil, krokidoliit, amosiit, amfibool, antofüliit ja tremoliit.
Asbesti ohtlikkus seisneb: -peenikesed nähtamatud erikujulised kiud; -stabiilne keskkonnas ei aurustu, ega lahustu, on vastupidav keemilisele töötlusele ja kuumusele. September 2008 Tartu Kutsehariduskeskus Asbestiga kokkupuutuvail inimestel kahjustuvad eelkõige kopsud. Haigusprotsessi, kus asbesti tagajärjel kannatavad kopsuallveoolid, kutsutakse asbestoosiks. Kopsukoest ei ole võimalik enam eemaldada asbestikiude. Bioloogilised ohutegurid Bioloogiliste ohutegurite hulka loetakse: - mikroorganismid, viirused, seened, rakukultuurid, endoparasiidid Jaotus 4 ohuklassi I ohuklass - väheohtlik ei põhjusta nakkushaigusi. Võivad põhjustada allergiat. II ohuklass - vähe ohtlik, risk on väike, võivad põhjustada haigestumist. Kuuluvad sellised bakterid nagu difteeriatekitaja, salmonella, streptokokid, stafülokokk. III ohuklass - ohtlik. Põhjustavad inimesel tõsiseid haigusi.
annaabi.ee 
