katseliselt määratud massist ja suhteline viga. Kokkuvõte või järeldused. Katse tegemisel juhindusin 1.laboratoorse töö juhendist. Katsetulemuste põhjal tehtud arvutused andsid magneesiumitüki, mida katses kasutasin, massiks 8,25 mg, magneesiumitüki tegelik mass pidi aga olema 7,9 mg. Tulemuste vahe annab veaprotsendiks 4,43%. Selle põhjuseks võivad olla erinevad asjaolud. Kuna antud katses oli mitu arvutustehet, võib üheks põhjuseks olla kindlasti ümardamised. Teiseks põhjuseks võib olla asjaolu, et büretilt näidu võtmine silmaga mõõtes ei pruugi olla kõige täpsem. Kokkuvõttes arvan, et katse on üsnagi õnnestunud, kuna veaprotsent on suhteliselt väike.
10 6. punkt: Ülesandeks oli leida täherägastikust sõnad. Tähed, mis jäid üle tuli märkida paberile. Järgmine vihje juhatas neid söökla juurde. 7. punkt: Söökla juurest tuli üles leida täht ning suunduda järgmisesse punkti. 8. punkt: Asus vana maja ukse juures, kohas, kus on vaatamiseks välja pandud karikad. Seal tuli proovile panna oma arvutamisoskused ning lahendada paar arvutustehet. Viimaks juhatas vihje võistkonnad algusesse tagasi. 9. punkt: Asus ajaloo klassis, kus tuli ära lahendada viimane ülesanne.(Lisa) Vajadusel andsime ülesande lahendamiseks juhiseid. Võistkonnad saabusid lõpp punkti samas järjestuses, kuidas nad olid startinud. Kohapeale jõudes pidid nad teel kokku korjatud tähtedest moodustama lahendussõna. Kuna selline mäng oli meil tegemisel esimest korda, siis tuli sisse ka väikseid apsakaid, nagu näiteks see, et kolmandas
Avanevas aknas liigun samm-sammuliselt lõpptulemuseni. Esimeses aknas valin välja tabel, mille andmeid tahad selles päringus kasutada (,,Kliendid"). Ma tahan teada saada, kui palju raha sai juba arvele iga mänedzer klientidelt (s.t. nendest, kes on juba maksnud tuusiku eest) 18 Valin ridade nimi (,,Mänedzer"). Siis valin veergude nimi (,,Nimi"). Pärast seda näitan, millist arvutustehet kasutada ( ,,Sum" välis ,,Tuusiku hind"). 19 Lõpuks, kirjutan tabeli nimi (,,Tegelik tulu"). Soovitud päring näeb niimoodi välja (see on hästi pikk, sellepärast pildil on ainult selle osa): Konstruktoris näeb päring sellisena:
Jäta tühjad vahele on tehtud just selle mõttega, et kui soovid kopeerimise käigus kasutada arvutamist, siis programm tühja lahtriga seda arvutust ei tee ja sellesse lahtrisse jääb alles see number, mis seal enne kopeerimist asus. Antud näites kopeerin esimese tulba numbrid korrutamisega kolmanda veeru peale. Pane tähele, et kolmandas reas tuleks arvutustehe 0x8, mille tulemuseks oleks 0. Kuna märgitud on Skip blanks, siis programm tühja lahtriga arvutustehet ei tee ja nii jääb kaheksa ikka kaheksaks. Tabeli ümber pööramine - Transponeeri Vahel juhtub nii, teed tabeli, aga hiljem vaatad, et parem oleks, kui tabel oleks hoopis teisipidi ehk need andmed, mis olid veergudes oleksid nüüd hoopis ridades. Selleks ei pea mitte vana tabelit maha kustutama ja siis uut hakkama kirjutama, vaid saad juba olemasoleva tabeli ümber pöörata (transponeerida). Tee nii: 1. Märgi kogu tabel. 2. Klõpsa kopeeri nupule 3
Katseta. * Sorteeri massiiv ning väljasta selle keskmine element. * Koosta kahemõõtmeline massiiv ning täida korrutustabeli väärtustega. Küsi massiivist kontrollimiseks väärtusi. Käsud mitmes failis Suuremate programmide puhul on täiesti loomulik, et kood jagatakse mitme faili vahel. Nii on hea jaotuse puhul kergem orienteeruda. Samuti on mugav terviklike tegevuste plokke muudesse programmidesse ümber tõsta, kui see peaks vajalikuks osutuma. Siin näites on kaks lihtsat arvutustehet omaette abivahendite klassi välja toodud. class Abivahendid{ public static int korruta(int a, int b){ return a*b; } public static int liida(int a, int b){ return a+b; 23 } } Abivahendeid kasutav alamprogramm asub aga hoopis eraldi klassis ja failis. using System; class Abivahendiproov{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine(Abivahendid.korruta(3, 6)); } }
Katseta. * Sorteeri massiiv ning väljasta selle keskmine element. * Koosta kahemõõtmeline massiiv ning täida korrutustabeli väärtustega. Küsi massiivist kontrollimiseks väärtusi. Käsud mitmes failis Suuremate programmide puhul on täiesti loomulik, et kood jagatakse mitme faili vahel. Nii on hea jaotuse puhul kergem orienteeruda. Samuti on mugav terviklike tegevuste plokke muudesse programmidesse ümber tõsta, kui see peaks vajalikuks osutuma. Siin näites on kaks lihtsat arvutustehet omaette abivahendite klassis välja toodud. class Abivahendid{ public static int korruta(int a, int b){ return a*b; } public static int liida(int a, int b){ return a+b; } } Abivahendeid kasutav alamprogramm asub aga hoopis eraldi klassis ja failis. using System; class Abivahendiproov{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine(Abivahendid.korruta(3, 6)); } }
Katseta. * Sorteeri massiiv ning väljasta selle keskmine element. * Koosta kahemõõtmeline massiiv ning täida korrutustabeli väärtustega. Küsi massiivist kontrollimiseks väärtusi. Käsud mitmes failis Suuremate programmide puhul on täiesti loomulik, et kood jagatakse mitme faili vahel. Nii on hea jaotuse puhul kergem orienteeruda. Samuti on mugav terviklike tegevuste plokke muudesse programmidesse ümber tõsta, kui see peaks vajalikuks osutuma. Siin näites on kaks lihtsat arvutustehet omaette abivahendite klassis välja toodud. class Abivahendid{ public static int korruta(int a, int b){ return a*b; } public static int liida(int a, int b){ return a+b; } } Abivahendeid kasutav alamprogramm asub aga hoopis eraldi klassis ja failis. using System; class Abivahendiproov{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine(Abivahendid.korruta(3, 6)); } }