Voltri 7 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ E -- koormustulem (konstruktsiooni sisemine reageering koormusele), elastsusmoodul, Ed -- arvutuslik koormustulem, Ed,dst -- destabiliseeriva koormuse arvutuslik tulem, Ed,stb -- stabiliseeriva koormuse arvutuslik tulem, F -- koormus; jõud, Fd -- arvutuskoormus, Fk -- normkoormus, G -- alaline koormus, Gd -- alaline arvutuskoormus, Gd,inf -- alalise koormuse alumine arvutussuurus, Gd,sup -- alalise koormuse ülemine arvutussuurus, Gk -- alaline normkoormus, Gk,inf -- alalise koormuse alumine normsuurus, Gk,sup -- alalise koormuse ülemine normsuurus, P -- eelpingestusjõud, Pd -- arvutuslik eelpingestusjõud, Pk -- normatiivne eelpingestusjõud, Q -- muutuvkoormus, Qd -- arvutuslik muutuvkoormus, Qk -- normatiivne muutuvkoormus, Rd -- arvutuslik kandevõime, vastupanu (tugevus), Sd -- arvutuslik sisejõud,
(3) Kõik võimalikud arvutusolukorrad tuleb võtta arvesse ja selgitada kriitilised koormusjuhtumid. (4) Koormusjuhtum hõlmab omavahel sobivaid koormusvariante, deformatsioone, hälbeid ja ebatäpsusi, mida tuleb arvestada konstruktsiooni kontrollimisel. (5) Koormusvariant määratleb liikuva koormuse asukoha, suuruse ja suuna. (6) Võimalikud hälbed koormuste oletatud asukohtadest ja suundadest tuleb võtta arvesse. Arvutussuurused (arvutuslikud suurused) Arvutuskoormused (1) Koormuse arvutussuurus Fd väljendatakse üldkujul avaldisega , kus F on koormuse osavarutegur, mille abil võetakse arvesse koormuse võimalikke ebasoodsaid kõrvalekaldeid, (2) Erinevate koormusliikide arvutussuurused väljendatakse järgmiselt: (3) Juhul, kui tuleb teha vahet alaliste koormuste soodsate ja ebasoodsate mõjude vahel, kasutatakse kahte erinevat osavarutegurit. Koormustulemite arvutussuurused (1) Koormustulem E on konstruktsiooni reageering koormustele - näiteks sisejõud, pinged,
arvutustega või piirduda ainult kasutuspiirseisundiga; · mõningate lihtsate konstruktsioonide puhul võib nende sobivust tuvastada ilma arvutusteta, kasutades vastavaid konstruktiivseid reegleid või küllaldastele kogemustele tuginevad ettekirjutusi. (st. "lahtisest uksest" ei ole vaja sisse murda!) Projekteerimise alused 25 9.3 Arvutussuurused (arvutuslikud suurused) 9.3.1 Arvutuskoormused (1) Koormuse arvutussuurus Fd väljendatakse üldkujul avaldisega Rd=R(ad1,ad2,...,Xd1,Xd2,..), (1) kus F - koormuse osavarutegur, mille abil võetakse arvesse koormuse võimalikke ebasoodsaid kõrvalekaldeid, koormuse ebatäpse modelleerimise võimalusi, koormustulemite hindamise ebatäpsusi, samuti uuritava piirseisundi hindamise ebatäpsusi.
ehituskonstruktsioonide tulemite arvutuslikud otsustav, võib projekteerimisnormides EPN suurused (s.o arvutuslikud konstruktsiooni 21 dimensioneerida lihtsustatud deformatsioonid ja antakse prnormides EPN 2.. kande- ja/või paigutused. Koormustulemi 7 Geomeetriliste mõõtmete kasutuspiirseisundi arvutussuurus Ed leitakse arvutussuurused arvutustega või piirduda arvutuskoormuste, mõõtmete Geomeetriliste mõõtmete ainult kasutuspiirseisundiga: ja materjalide omaduste arvutussuurustena - mõningate lihtsate arvutussuuruste põhjal: Ed = käsitatakse tavaliselt konstruktsioonide puhul võib E(adl, ad2... Fd1, Fd2...) vastavaid nimimõõtmeid ad nende sobivust tuvastada Mõningail juhtudel, eriti = anom Juhul kui
poorbetoon 5 0,4 0,001 Müürimört, 250…2000 kõik 0,001 <0,25 4 krohvisegu Pinnasega kontaktis oleva soojustuse ja soklisoojustuse niiskussisalduse arvutussuurused Materjal Veeimavus Niiskussisalduse arvutussuurus , m3/m3 (uputus 28 Hoone ümber, Sokli ja Sokli sees või sokli päeva EN pinnases olev keldriseina sisepinnas olev 12087) rõhtne soojustus välispinnas, soojustus mahuprotsent pinnases olev püstne soojustus
--------------------------------------------------------------- Armatuurteras 1,15 1,15 - --------------------------------------------------------------- Koormustulemite arvutussuurused. Koormustulem E on konstruktsiooni reageering koormustele näiteks sisejõud, pinged, deformatsioonid ja paigutused. Koormustulemi arvutussuurus E d leitakse arvutuskoor- muste ja materjalide omaduste arvutussuuruste põhjal. Konstruktsiooni projekteerimise põhinõuded kandepiirseisundis. 1) Konstruktsiooni üldtasakaalu, asendipüsivuse või deformatsioonide kontrollimisel peab olema rahuldatud tingimus Ed,dst < Ed,stb., kus Ed,dst ja Ed,stb on vastavalt destabiliseeriv ja stabiliseeriv arvutuslik koormustulem. 2) Mingi lõike, elemendi või liite purunemisega ( va. väsimuspurunemine) seotud
Kuna ruumis, kus mõõtmised toimusid, otsest kütteseadet ei olnud, oli temperatuur talvel mõnevõrra madalam (vt. Joonis 5.7 vasakul) kui teistes uuritud puitkorterelamutes: keskmine sisetemperatuur talvekuudel oli +17,4 °C (min. +13,5 °C, maks. +24,5 °C). Kuna tegemist oli magamistoaga, võis madal ruumitemperatuur olla põhjustatud ka elanike soojusliku mugavuse harjumustest. Siseruumide niiskuskoormus uuritud korterelamutes oli suur: külmal perioodil (te <+5 C) oli niiskuslisa arvutussuurus (90 % tasemel) 7,3 g/m3 ja keskmine niiskuslisa 6,4 g/m3 (vt. Joonis 5.7 paremal). Niiskuslisa oli talvel ühtlaselt suur, niiskuslisa standardhälve külmal perioodil oli 0,6 g/m3. Suur niiskuskoormus võib olla põhjustatud puudulikust õhuvahetusest (loomulik ventilatsioon), suuremast elamistihedusest (23 m2 / inimene) ja ehitusniiskuse väljakuivamisest (eluruumidesse avatud kelder). Madal temperatuur ja suur niiskuskoormus põhjustasid kõrge suhtelise niiskuse: keskmine
2.4 Normaallõike tugevustingimus üldkujul Vaatleme surutud, tõmmatud või painutatud elemendi ristlõike tasakaalu kandepiirseisundis (vt joonis 2.7) E Joonis 2.7 Ristlõike deformatsiooni ja pingejaotus kandepiirseisundis Antud on ristlõike mõõtmed; tõmbe- ja survearmatuuri pindala As1 ja As2, nende asukohad ning pikijõu (normaaljõu) arvutussuurus NEd. Teha on vaja ristlõike tugevuskontroll. Vastavalt jaotise 2.2 eeldustele on kandepiirseisundis rakendatav ristlõike tasapindsuse hüpo- tees, teada on betooni ja armatuuri deformatsiooni ja pinge vaheline seos (betoonil dia- gramm joonisel 2.1, 2.2 või 2.3, terasel joonisel 2.4). Kõigi joonisel 2.5 toodud olukordade jaoks on ristlõike iga punkti deformatsiooni suurus avaldatav survetsooni kõrguse x kaudu, seega on x kaudu avaldatavad ka kõik betooni ja armatuuri pinged.
annaabi.ee 
