Inimesed on erinevad ning igaüks teeb oma valiku, kas ta tahab teadmisi ja kui palju ta neid vajab. On neid, kes õpivad 25 aastat jutti enne tööle asumist, ja ka neid, kellele piisab 12 aastast. Eesti on määranud selle, et meil on üheksanda klassini kooliskäimine kohustuslik. Sel ajal tuleb kindlasti tegeleda õppimisega. Ei tohi lösutada koolis mitmeid aastaid tühja, sest tarkused, mida õpitakse põhikoolis on eluks vajalikud. Kindlasti kasutame pidevalt arvutusoskust, õigekirja, hindame asju füüsika abil ning püüame aru saada ajaloost. Ehk sellepärast alustasimegi esimesest klassist lihtsamate teadmistega ning seejärel liigume edasi keerulisemate asjade mõistmiseks. Õppimata jätmine võib tihti ette tulla siis, kui võrreldakse kaht või enamat tegevust, millega saaks hetkel tegeleda. Tõenäoliselt valib laps pigem arvutis jalgpalli- või tulistamismängu, kui et õpib pähe luuletuse inglise või jutu vene keeles, mida ta ei
täitmiseks. Teadmiste ja sooritustestide eesmärgiks on mõõta omandatud teadmisi ja oskusi. Need on näiteks õpingute järgsed ainetööd või eksamid. Liikuvaks intelligentsuseks nimetatakse närvisüsteemi arengut, mis väljendub võimes analüüsida, arutleda ja tajuda erinevaud seoseid. Sellele vastandub ladestunud intelligentsus, mis areneb elu jooksul koos teadmiste omandamisega. Selle mõõtmiseks on kastutatud sõnavara ja matemaatilist arvutusoskust hindavaid teste. Tänapäeval on kõige rohkem kasutusel üldise vaimse võimekuse mõõtvad skaalad, mida on võimalik teha korraga paljude inimeste testimiseks näiteks ülikooli vastuvõtmisel. (Pullmann ja Allik, 2002, 205- 207) Howard Gardneri arvates tähendab intelligentsus võimeid, mida inimene kasutab selleks, et lahendada probleeme ja midagi luua. Raske on kontrollida, kas loogilis-matemaatilis intelligentsus on seotud suhtlemisintelligentsusega, sest pole loodud korralikku
Catelli arvates mõõdavad mitteverbaalsed küsimustikud üldist vaimset potentsiaali, mida nimetatakse liikuvaks intelligentsuseks. Liikuva intelligentsuse puhul on tegemist närvisüsteemi arenguga, mis väljendub võimes analüüsida, arutleda ja tajuda erinevaid seoseid. Ladestunud ehk kristalliseerunud intelligentsus areneb elu jooksul koos teadmiste omandamisega ja koostoimes ümbritseva keskkonnaga. Selle mõõtmiseks kasutatakse üldist informeeritust, sõnavara ja matemaatiliste arvutusoskust hindavad testid. IQ tähendab intelligentsuskvooti. 13.2. Vaimsete võimete jaotus 13.3. Üldvõimekus ja erivõimekus Vaimse võimekuse testi alatestid: 1) Diagrammid diagrammide ja jooniste lugemise oskus 2) Sõnavara sõnade tähenduse tundmine 3) Loogika loogikaülesannete lahendamine 4) Ruum ruumiline mõtlemine 5) Informeeritus informeeritus ühiskonna, poliitika ja kultuuri faktidest
tänapäevasele kirjaliku suhtlemise oskusele. Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus. Teabetekstide abil arendatakse oskust lugeda teabegraafikat või muul viisil visuaalselt esitatud infot, leida arvandmeid, lugeda ja mõista tabelite, skeemide, graafikute ning diagrammidena esitatud infot ning seda analüüsida, sõnalise teabega seostada ja tõlgendada. Vanemates tekstides kasutatud mõõtühikute teisendamise kaudu edendatakse arvutusoskust. Õpitakse eristama teaduslikku teavet ilukirjanduslikust ja populaarteaduslikust teabest ning kasutama tehnoloogilisi abivahendeid tekstide loomisel, korrigeerimisel ja esitamisel. Ettevõtlikkuspädevus. Ettevõtlikkuse ning vastutustunde kujunemist toetatakse nii meedia- ja kirjandustekstidest kui ka igapäevaelust lähtuvate eakohaste probleemide arutamisega, nende suhtes seisukoha võtmise ja neile lahenduste otsimisega nii keele- ja kirjandustundides kui ka loovtöödes
(Hulk võrdlevaid arengutabeleid on esitatud K. Pittelkowi ja A. Jakobi raamatus “Andekas laps”, vt lisas olevat soovitatava kirjanduse loetelu.) Siinkohal tuleb märkida, et sugugi kõigil andekatel pole täheldatud eba- tavaliselt varast keelekasutuse arengut, lugema õppimist või arvutusoskust, Kooliteed alustavad tüdrukud saavutavad on ka vastupidiseid näiteid, et andekad on olnud pigem nii-öelda hilised intelligentsustestides küpsejad (Stroeger, 2006/2009). Seetõttu peetakse kindlamaks markeriks paremaid tulemusi pigem huvi avaldumist, kusjuures kindlasti tuleb arvesse võtta, kas laps on verbaalset võimekust mõõtvates ülesannetes arenenud tema võimeid toetavas keskkonnas.
ning käitumine ei ole eakohane. - Häirunud tööharjumused: huvi puudumine, kodu ja kooli väärasetus, lühiajaline tähelepanu kontsentratsioon või vähene initsiatiivikus. Eeltoodud tulemusi kokku võttes on alust väita, et matemaatikaalane edutus on kompleksne ja multifaktoriline puue. Selliseid lapsi ei peaks kohtlema kui ainult düsmatemaatikuid, vaid samuti nagu kõiki teisi puudega indiviide. On täiesti selge, et oluline on kujundada arvutusoskust, seejuures peaks põhiliste teemade vahel olema seos ja tasakaal. Kuid paljud lapsed vajavad ka psühhoteraapiat, 3 mõnedel juhtudel isegi süvapsühhoteraapiat. Paljude autorite arvates on väga oluline düsmatemaatikute raviprogrammid individualiseerida. Järelikult ei ole ühest ega kerget teed raviõpetuseks või edukaks õpetamiseks. See tähendab, et matemaatika õppimisel/õpetamisel on kaks
annaabi.ee 
