ARVUTITE PÕLVKONNAD NING TÄHTSAMAD MEHED · John Napier - arvutuspulgad, 1617,Logaritmide arvutamiseks · Wilhelm Schickard - 1623, väitis olevat,leiutanud mehaanilise hammasratastega arvutusmasin · Jean Falcon- 1728, kangastelgede mehaaniline juhtimine ; leiutas perfokaardi juhtimise põhimõtte · Joseph-Marie Jacquard - 1805 konstrueeris täisautomaatsed kangasteljed · Blaise Pascal- 1642 leiutas mehaanilise arvutusmasina paskaliini, mis oskas + - · Gottfried Wilhem Leibniz -1671 leiutas arvutusmasina, mis oskas + - / * ; · Leibniz pakkus välja kahendarvutuse
... Moonika istus nüüd Aarega. ... tuli uus matemaatika õpetaja, kes sundis arvutama. 7. Enne koju minekut põikas ema koduteel tihti läbi oma ... ... salapoest. ... salatsirkusest. ... salalossist. 8. Siimu ja Sirli perekonnanimi oli ... ... Jalakas. ... Majakas. ... Kajakas. 9. Miks sai Sirli koolis märkuse? Vaidles õpetajaga. Lõi kaaslast. Tal oli kaasas arvutusmasin. 10. Mida Moonika valetas oma vanaisa kohta? Vanaisa haugub koera moodi. Vanaisa oskab lennata. Vanaisa käib jalgpalli mängimas. 11. Kuidas lõppes Siimul isaga esimene kalalkäik? Autol sai bensiin otsa. Leidsid palju seeni. Said ämbritäis kalu. 12. Mida Sirli kirjutas härra Lambale? Trollibussi juhib vanakurat! Loomaaiast on põgenenud ninasarvik. Ettevaatust, vihmaveetorus on lohe! 13. Miks läks kardin põlema?
lugemiseks Eukleidese "elemendid". Blaise luges selle läbi raskusteta, Eukleidese arutlusi isegi täiendades. Hariduse lõpp ja leiutamise · algus Kuna Blaise Pascali isa oli maksunõunik oli tal vaja abi pikkade arvutulpade kokkulöömisel. Blaise otsis abi arvutuste automatiseerimisest ja leiutas 1642 esimese mehaanilise arvutusmasina. · Pascal koolis ei käinudki, sai ainult koduõpet. Pascali arvutusmasin Füüsika · Blaise Pascal on üks hüdrostaatika rajajaid. · Sõnastas Pascali seaduse ehk hüdrostaatika põhiseaduse, mille kohaselt kandub rõhk vedelikus edasi igas suunas ühtlaselt. · Pascal arvutas esimesena välja atmosfääri ligikaudse massi. · SI-süsteemi rõhu- ja pingeühik on Blaise Pascali auks nimetatud paskaliks. Katsed füüsikas Torricelli hüpoteesi tõestamiseks lasi Pascal oma sugulasel Florin Périer'l
tehti arvutusi: kas maakerale on tõepoolest võimalik sellise tempoga tiir peale teha? Loo suur võlu seisneb pidevas võidujooksus ajaga. Kihutatakse üle tervetest mandritest, kiiruga ületatakse mered, mitmeid eksootilisi kohti külastatakse ainult riivamisi. Tähelepanu keskmes on vaid ajanäit ja kohalike liiklusvahendite efektiivsus. See vastab täielikult peategelase loomusele. Phileas Fogg on jäiga, ülipedantse inglase prototüüp, täpsuse hull ja kõndiv arvutusmasin. Reisi huviväärsused jätavad ta külmaks, ta jääb parem oma kabiini. Seevastu tohib tema kaaslane ja vastand vilgas ja elurõõmus prantsuse teener Passepartout teekonnal pisut ringi vaadata. Otsekohe tekkivad raskused, ja viivitused peab tema isand tasa tegema, see ei vii teda aga põrmugi tasakaalust välja. Ta lahendab asjalikult iga probleemi. Phileas Fogg mõjub sageli ratsionalistlik-positivistliku maailmavaate karikatuurina, aga lugejad on siiski tema poolel.
Dublini arveametnik Percy Ludgate alustas 1903 a. "analüütilise masina" konstrueerimist. Täiendas Babbage ideed. Võttis kasutusele perfolindi süsteemi. II maailmasõda Sakslaste legendaarne Enigma IV 1936 aasta. Inglased leiutasid mehaanilise arvuti BOMBE 1939 aasta, Enigma murdmiseks. 1943 loodi kiirem arvuti Colussus, elektronlampide põhimõttel. Colussus esimene kaasaegne arvuti, tänapäeva mõistes. Zuse 1936 a. releedel töötav arvutusmasin Z3 Z3 esimene programmjuhtimisega universaalarvuti. Programmeerimiskeel PLANKAKÜL Leitused kadusid ja jäid seisma II ms. tõttu. Saksa valitsus ei rahastanud projekte ja kõik hääbus. Mark I 1944 a. Harvardi Ülikool Howard Aiken Perfolintide põhimõttel Töö kümnendsüsteemis, seega ei peeta arvutiks. Turing Alan Mathison Turing (1912 1954) Tuntud kõigile küberneetika tõsisematele huvilistele. Turingi masin (1936 a.)
Arvutite ajalugu Abacus · Ladnakeelne sõna, tuletatud kreeka sõnast abax või abacon (tähendab tabel) · 300 aastat ekr Babüloonias John Napier · Arvutuspulgad, 1617 · Logaritmide arvutamiseks John Napier · leiutas lükati · Ehitati valmis Inglismaal 1632 Wilhelm Schickard · 1623, väitis olevat leiutanud mehaanilise hammasratastega arvutusmasina · Vähetuntud, leiutaja suri varsti katku Jean Falcon · 1728, kangastelgede mehaaniline juhtimine · Kangastelgede täiustaja puitliistudes olevate aukudest jooksid läbi kangastelgede juhtnõelad (50 cm pikkused ja 20 cm laiused puitliistud, kindlates kohtades 1 cm suurused augud) · Enda teadmata leiutas perfokaartjuhtimise põhimõtte info salvestamine mulgukombinatsioonide näol Joseph-Marie Jacquard · 1805 võttis kasutusele Falcon'i idee, asendas puitliistud kartonglehtedega ja konstrueeris täisautomaatsed kangasteljed Blaise Pascal · 1642 leiutas mehhaaniline arvutusmasina paskaliini, m...
1642 leiutas Pascal mehaanilise ratasarvutusmasina, millel oli kaheksa liikuvat ketast. Selle abil oli võimalik arvutada kuni 8-kohalisi summasid kümnendsüsteemis. Kui üheliste ketas liikus kümne sälgu võrra, liikus kümneliste oma edasi ühe võrra jne. Esimese eksperimentaalse arvutusmasina oli loonud Tübingeni ülikooli professor Schickard Pascali sünniaastal, see aga hävis tulekahjus. Enne rahuldava variandini jõudmist ehitas Pascal meistrite abiga üle viiekümne mudeli. Arvutusmasin olevat ära teinud kuue arvepidaja töö, kuid edukaks müügiartikliks see ei kujunenud. Pascali "küberneetilisi" teeneid hinnanud hinnanud Nicklaus Wirth nimetas tema auks programmeerimiskeele Pascal. Pascal täiustas Torricelli baromeeter|baromeetrit, esitas kõrgusemõõtja altimeetri idee, leiutas hüdraulilise pressi ja esimese primitiivse ruletimasina. Lisaks olevat Pascal olnud esimene käekella kandja, kinnitades oma taskukella nööriga randme külge. 8 Lisa
1642. aastal leiutas Pascal mehaanilise ratasarvutusmasina, millel oli kaheksa liikuvat ketast. Selle abil oli võimalik arvutada kuni 8-kohalisi summasid kümnendsüsteemis. Kui üheliste ketas liikus kümne sälgu võrra, liikus kümneliste oma edasi ühe võrra jne. Esimese eksperimentaalse arvutusmasina oli loonud Tübingeni ülikooli professor Schickard Pascali sünniaastal, see aga hävis tulekahjus. Enne rahuldava variandini jõudmist ehitas Pascal meistrite abiga üle viiekümne mudeli. Arvutusmasin olevat ära teinud kuue arvepidaja töö, kuid edukaks müügiartikliks see ei kujunenud. Arvutusmasina leiutamine kestis kokku viis aastat. Pascal täiustas Torricelli baromeetrit, esitas kõrgusemõõtja (altimeetri) idee, leiutas hüdraulilise pressi ja esimese primitiivse ruletimasina. Lisaks olevat Pascal olnud esimene käekella kandja, kinnitades oma taskukella nööriga randme külge. KOKKUVÕTE
kui ka telefoni funktsioonidega. 6. Küsitluse analüüs Kuusteist klassikaaslast (vanuses 15-17) vastasid küsitlusele, kus uuriti, kui palju nad teavad arvuti ajaloost ning kui tähtis on see leiutis neile igapäevaelus. Esimeseks leiutiseks, mis vääriks arvuti nime kandma, pidasid enamus taskuarvutit ehk kalkulaatorit, mitmel korral mainiti ka sõjaaegseid või peale seda ehitatud arvutimudeleid. Korra mainiti ära ka abaskus 30.sajandist eKr ning Babbage mehaaniline arvutusmasin 19.sajandist niisiis on inimeste arvamused, millist ja mis ajast pärit leiutist arvutiks lugeda, väga erinevad. Kui küsiti suurimate muutuste kohta, mis arvuteiga on viimase 50 aasta jooksul toimunud, sain väga palju sarnaseid vastuseid muutunud on enam-vähem kõik, eraldi võiks välja tuua arvuti mõõtmete vähenemise, kiiruse kasvu, andmemahtude suurenemise, levik ja üldse kasutamise mugavus. Huvitaval kombel mainiti interneti tulek ära vaid ühel korral.
mis oli ilmselt mõeldud ühiskondlikuks kasutamiseks. Väljakaevamistel leitud esemed olid valmistatud enamasti ränikivist või vulkaanilisest kivimist ning nende juures oli kasutatud ka vasest teravikke - see on ka varaseim tõend metalli kasutusest. Keraamika sisaldas ka kivinõusid. Samuti on leitud mõned väikesed savist maketid, mis kujutavad endast hooneid. On leitud ka õõnestatud ning kraabitud luu tükke, mis võivad olla lihtsalt kunstilise tähendusega, numeeritud arvutusmasin(loendur) või varajased katsed kirjutamisest. Uurimused on tõestanud, et Cayonus tunti juba vara loomade kodustamise ja taimede kasvatamise kunsti. Olid religioossed uskumused. Varajased Sumeri linnad Uruk ja Eridu Uruk oli omaaja suurim linn Mesopotaamias ning ilmselt ka kogu maailmas. Ta paiknes Lõuna Mesopotaamias. Linn tekkis kahe väiksema küla E Anna ja Kullaba ühinemisel. Linna suurus oli 70 hektarit ning elanikke oli 10 000- de ringis.
tegevusele ajukoorde sama tugeva mõttemustri loomiseks 4,5 kuud. 5 Kas aju peab tuunima? Aju on aukartustäratav masinavärk - kümned tuhanded nutikad teadlased, insenerid ja leiutajad on üritanud luua tehisintellekti algoritme, mis suudaksid maailmaga hakkama saada nagu meie aju; krutitud on tuhandeid roboteid, kuid need jäävad ikka inimesele alla. Aju on imeline, parim arvutusmasin teadaolevas universumis, kuid inimesest ajukasutajat see ei rahulda. Ikka sooviksime osata rohkem ja paremini. Aju töömehhanismide tundmine viitab võimalusele, et saame seda kuidagi muuta. Kui teame biokeemilisi protsesse, mis on aju töö aluseks, siis miks ei saaks neisse sekkuda? Tõepoolest saab – kohvi juues, ajusse elektrivoolu lastes, neuroneid optiliste meetodite abil aktiveerides. Aga see viib mõttele, et ehk on võimalik protsessi ka
Emaplaadil paiknevad komponendid Emaplaat on mitmekihiline mikroelektroonika seadeldis, mille eesmärgiks on võimaldada andmeedastuskanalite kaudu liigutada andmeid erinevate emaplaadil paiknevate komponentide vahel, samas varustades neid sobiva toitepingega, mis saadakse toiteplokist. Protsessor Protsessor (CPU Central Processing Unit) on kesktöötlusseade, arvuti "aju", mis juhib kõiki arvutis toimuvaid protsesse. Protsessor on väike komplektne arvutusmasin, mis on mahutatud ühte kiipi (Chip) ehk mikroskeemi, siit ka sageli kasutatav nimetus: mikroprotsessor (microprocessor). Igal protsessoril on kaks põhikomponenti: · ALU (Arithmetic/Logic Unit), aritmeetika-loogikaseade, mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid · Juhtplokk, mis võtab mälust käske, dekodeerib ja täidab neid, pöördudes vajadusel ALU poole Erinevad emaplaadid toetavad erinevate tootjate protsessoreid ja erinevaid protsessori kiiruseid
arvutuste tulemustele. See masin oli ka mõeldud töötamaks ka sellistel detailidel, mida kasutatakse moodsates arvutites, näiteks järjestikune kontroll ja hargnevus ning see oleks olnud esimene mehaaniline seade, mis oleks olnud Turingi masinale vastavate võimalustega. Ada Lovelace, imetlusväärne matemaatik ja üks väheseid inimesi, kes täismahus mõistis Babbage'i ideesid, lõi täisautomaatse arvutusmasina jaoks programmi. Oleks täisautomaatne arvutusmasin valmis ehitatud, siis tema programm oleks oleks olnud võimeline arvutama Bernoulli numbrite järjestust/jada. Tänu sellele tööle on Lovelace'le kingitud esimese arvutiprogrammeerija tiitel. 1979ndal aastal anti kaasaegsele programmkeelele tema auks nimi Ada. Morse 1837: elektritelegraaf, Wheatstone 1857: perfolint George Boole, de Morgan Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Matemaatilise algebra ideede kasutamine loogika jaoks: Loogika algebra:1*A = A, 0*A = 0, A+0 = A,
Leibnizi (1646-1716) veendumusi, määrates tema metodoloogilised seisukohas ja loogika alused. Esimese töötava arvutusmasina ehitas Tübingeni ülikooli matemaatika ja astronoomia professor Wilhelm Schickard (1592-1635). Ühendanud selles teravmeelselt hammasratastest koosneva summaatori John Napieri arvutuspulkade komplektiga, suutis Schickard täielikult mehhaniseerida liitmise ja lahutamise. Ülejäänud tehted vaid osaliselt. Ka Blaise Pascali (1623-1662) arvutusmasin oli summeeriv. Kolm aastakümmet pärast Pascali leiutist ehitas Leibniz esimese aparaadi arvude korrutamiseks. Oma töid rahastas ta ise, kulutades ühtekokku terve varanduse, 24 000 taalrit. Tema arvutitest on säilinud ainult üks Hannoveri muuseumis. Tekstiilitööstus Voki lõngajuht on esmakordselt kujutatud ühel 1480 pärineval joonisel. Leonardo tegi täiustase, kuid seda ei võetud kasutusele. Ketraja võis istuda.
annaabi.ee 
