f t ,0, d= = =9,7 MPa γM 1,3 4. Varutegurid kande- ja kasutuspiirseisundi järgi 4.1 Kandepiirseisundi järgi Muljumisel Kc = Fc,max/Fc,d = 24,0/4,1 = 5,85 Lõikel Kv = Fv,max/Fv,d = 17,0/10,9 = 1,56 Tõmbel Kt = Ft,max/Ft,d = 17,0/52,8 = 0,32 4.2 Kasutuspiirseisundi järgi Graafikult 2.1 leitud suurused: 1. Arvutuslikule kandevõimele muljumisel Fc , d vastav muljumisdeformatsioon u F=0,46 2. Lubatavale muljumisdeformatsioonile 1,5mm vastav survejõud F1,5 =17 kN Tagavara tegurid: F Fu = F /F = 17/4,1 = 4,15 1,5 c,d K u=¿ 1,5/u = 1,5/0,46 = 3,26
1 Tõmme 2: Tooriku suhteline paksus: S 1,5 ∗100 ∗100 = 0,80 d 1t = 187 ,6 Tõmbetegur: d 2t 140 m2 = d 1t = 1 87 , 6 = 0,746 S∗100 1,5 = ∗100 ≈ 0,80 d1 1 87 , 6 Valin m2 = 0,75 kuna tooriku suhteline paksus teisel tõmbel on 0,80 ja see jääb arvutuslikule tõmbekoefitsendile lähedale. Tooriku läbimõõt peale tõmmet: d2t = d2 = 140 mm Ümardusraadiused templil ja matriitsil (määran graafiku alusel): [Loengukonspekt] S rm ∗100 Dt = 0,80 → s = 7 → rm1*s=7*1,5=10,5 mm S rt ∗100 Dt = 0,80 → s = 4,5 → rt1*s=4,5*1,5=6,75 mm
Rd − konstruktsiooni arvutuslik kandevõime − leitakse mehaaniliste oma- duste arvutuslike väärtuste Xnd alusel: Rd = f {X1d, X2d, …} või vastavate normväärtuste XnK alusel: Rd = f {X1K, X2K, …} / γM Et arvestada erinevate koormuste koosmõju, kombineeritakse püsikoor- mused G, samaaegselt esinevad muutuvkoormused Q1, Q2, jne ja asjako- hased juhukoormused A vastavalt käsitletavale arvutuslikule olukorrale. Iga arvutatava koormusjuhtumi jaoks leitakse koormustulemi arvutuslik väärtus järgnevate võrranditega a) Püsi- ja muutuvkoormustega seotud arvutuslikud olukorrad − Ed määratak- se domineeriva arvutusliku muutuvkoormuse γQ1Q1K (või Q1(T1)) (tavaliselt kas tuule- või jäitekoormus) ja teiste muutuvkoormuste kombinatsiooniväär- tuste ΨQnQnK (või Qn(Tn)) alusel: Ed = f {Σ γGGK , γQ1Q1K , Σn >1 ΨQnQnK }
lb,min on minimaalne ankurduspikkus. Kui ei ole muid piiranguid, siis - tõmbeankurduse korral lb,min > max{0,3lb,rqd; 10φ; 100 mm}, - surveankurduse korral lb,min > max{0,6lb,rqd; 10φ; 100 mm}. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 21 Joonisel 3.6 näidatud kindla kujuga tõmbeankurduse korral võib lihtsustatud alternatiivina eeltoodud arvutuslikule ankurduspikkusele kasutada joonisel määratletud ekvivalentankurduspikkust lb,eq, milleks võib võtta − α1lb,rqd joonistel 3.6 b÷d esitatud kuju korral, − α4lb,rqd joonisel 3.6 e esitatud kuju korral. a) Baasankurduspikkus lb mistahes kuju b) Ekvivalentankurduspikkus korral, mõõdetakse piki varda telge standardse põlve korral
soliidkividest müüris, õõned. Muud õõned võib põhimõte see, et plokkide puhul 1...2 rea täita soojustusmaterjaliga konstruktsiooni tegelik tagant, võrgusilm on (keramsiit, granuleeritud töötamine vastaks soovitav teha 50...70 mm vahtpolüstürool jm). võimalikult tema tavalises müüris, plokkide Horisontaalsesse vuuki arvutuslikule skeemile (või puhul ava mõõdu järgi tuleks panna 2...3 plokirea vastupidi). Sellise olukorra plokis, traadi läbimõõt võtta tagant võrgud. saavutamiseks kasutatakse 3...4 mm. Võrk tehakse Vundamenditallas ei ole vaja konstruktsiooni sõlmedes punktkeevitusega sirgetest töötavat armatuuri, kui on tihti spetsiaalseid lahendusi, varrastest. Võrgus täidetud tingimus a h
lb,min on minimaalne ankurduspikkus. Kui ei ole muid piiranguid, siis - tõmbeankurduse korral lb,min > max{0,3lb,rqd; 10 ; 100 mm}, - surveankurduse korral lb,min > max{0,6lb,rqd; 10 ; 100 mm}. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 21 Joonisel 3.6 näidatud kindla kujuga tõmbeankurduse korral võib lihtsustatud alternatiivina eeltoodud arvutuslikule ankurduspikkusele kasutada joonisel määratletud ekvivalentankurduspikkust lb,eq, milleks võib võtta 1lb,rqd joonistel 3.6 b d esitatud kuju korral, 4lb,rqd joonisel 3.6 e esitatud kuju korral. a) Baasankurduspikkus lb mistahes kuju b) Ekvivalentankurduspikkus korral, mõõdetakse piki varda telge standardse põlve korral
Välistemperatuur t e, C Köök mõõdetud Välistemperatuur t e, C Magamistuba mõõdetud Joonis 8.5 Mõõdetud ja arvutatud sisetemperatuur köögis ja magamistoas. Elamu summaarne elektrienergia tarbimine hoones tervikuna ja erinevates ruumides vt. Joonis 8.6, Tabel 8.3. Hoones tervikuna vastab mõõdetud energiatarbimine rahuldavalt arvutuslikule energiatarbimisele. Üksikute ruumide osas on vastavus väiksem. 3000 700 2500 600 Energiakulu, kWh Energiakulu, kWh
annaabi.ee 
