orgusteks saan: 20 d1 = 400 - 25 - 10 - = 355mm (55) 2 20 d2 = 25 + 10 + 10 + = 55mm (56) 2 Esimeses avas: Ribiplaatristl~ oike arvutuslaius: 1 bef f,1 = bw + · l0 b (57) 5 kus l0 -- esimese ava jaoks on l0 = 0, 85 · lef f,1 = 0, 85 · 6, 18 = 5, 25m (58) 8 1
R on pinnase tugevusest sõltuv vundamendi kandevõime talla normaali suunas. R tuleb arvutada pinnase parameetrite arvutussuurustega, seejuures tuleb arvesse võtta koormuse ekstsentrilisuse ja horisontaalkomponendi mõju ning talla kuju. Vajadusel tuleb arvestada talla ja maapinna kalde ning süvise mõju. Valemites on kasutatud järgmisi tähiseid. a) geomeetrilised suurused: A´ - vundamendi talla arvutuslik pindala A = L´B´; L´ - talla arvutuspikkus L´ = L - 2eL; B´ - talla arvutuslaius B´ = B - 2eB; L - talla tegelik pikkus; B - talla tegelik laius; eL ja eB - vertikaaljõu ekstsentrilisus vastavalt talla pikema ja lühema külje suunas; d - talla süvis planeeritavast maapinnast või keldri põrandast (väiksem neist). b) pinnase omadused: γ´ - tallast allapoole jääva pinnase efektiivmahukaal (keskmine talla laiuse sügavuseni); γ1´ - tallast ülespoole jääva pinnase keskmine mahukaal; φ´ - efektiivsisehõõrdenurk; c´ - efektiivnidusus;
Äärikutega elemendid. Kui armatuur mingis müüritise lõikes on koondatud eri punktidesse nii, et see müüritise osa võib töötada kui äärikuga element, näiteks T- või L kujuline, tuleks ääriku paksuseks tf võtta müütitise paksus selles kohas, kuid mitte rohkem kui 0,5d , kus d on elemendi arvutuslik kõrgus. Sein koondatud armatuuride vahel peaks töötama kohalikule koormusele ja vastama äärikuga elemendi nõuetele. Ääriku arvutuslaius tuleks võtta vähim järgnevatest: T kujulise elemendi korral: - ääriku tegelik laius; - tasku või ribi laius pluss 12 kordne ääriku paksus; - taskute või ribide vaheline kaugus (samm); - 1/3 seina kõrgusest; L - kujulise elemendi korral: - ääriku tegelik laius; - tasku või ribi laius pluss 6 kordne ääriku paksus; - pool taskute või ribide vahelisest kaugusest; - 1/6 seina kõrgusest. 6.3.2. Momendi ja/või pikijõuga koormatud armeeritud müüritise kontrollimine.
Normaalarmeerimise tunnus = x / d1 c Survetsooni kõrgus Normaalarmeerimise tingimus MEd MRd = fcdby(d1 - 0,5y) + fycdAs2(d1 - d2) 36. Normaalarmeeritud ristkülikulise ristlõike armatuuri dimensioneerimine, normaalarmeerimise tingimus (p 3.2.2 alapunkt 2). Arvutatakse suhteline moment = MEd/(fcdbd1²), kontrollitakse, kas ristlõige pole ülearmeeritud (st, c, võetakse tabelist ja leitakse As1: valemiga As1 = fcdbd1/fyd 37. Ribiplaatristlõike töötamise põhimõte, plaadi arvutuslaius (p 3.3.1). Ribiplaatristlõige koosneb ribist ja plaadist. Võrreldes ristkülikulise ristlõikega on ribiplaatristlõige ökonoomsem mittetöötava tõmbetsooni betooni arvel. Ribi töötab paljudel juhtudel kaasa eeskätt tõmbetsooni (tõmbearmatuuri) ja plaadis paiknevat survetsooni ühendava elemendina. Ribi laiuse määrab vajalik vastupanuvõime nihkele, samuti pikiarmatuuri paigutusele esitatavad konstruktiivsed nõuded (kaitsekihi paksus, nõutav varrastevaheline puhasvahe).
siis on valem pinnase kandevõime arvutamiseks dreenimata tingimuste puhul R / A = (2+)cuscicgcbcdc + q´ (4.2) ja dreenitud tingimuste puhul R / A = 0,5 B´Nysyiygybydy + q´Nqsqiqgqbqdq + c´ Ncscicgcbcdc. (4.3) Valemites on kasutatud järgmisi tähiseid. a) geomeetrilised suurused: A´ - vundamendi talla arvutuslik pindala A = L´B´; L´ - talla arvutuspikkus L´ = L - 2eL; B´ - talla arvutuslaius B´ = B - 2eB; L - talla tegelik pikkus; B - talla tegelik laius; eL ja eB - vertikaaljõu ekstsentrilisus vastavalt talla pikema ja lühema külje suunas; d - talla süvis planeeritavast maapinnast või keldri põrandast (väiksem neist). b) pinnase omadused: ´ - tallast allapoole jääva pinnase efektiivmahukaal (keskmine talla laiuse sügavuseni); 1´ - tallast ülespoole jääva pinnase keskmine mahukaal; ´ - efektiivsisehõõrdenurk; c´ - efektiivnidusus;
külgtahk jne) leida valemiga (3.4): p - 0,055 (3 + ) = 2 1,0 , p fy b/t kus: p = = ; (3.4) cr 28,4 k - plaadi servades mõjuvate pingete suhe; b - plaadi arvutuslaius [tabelis 3.1(1) laius c]; k - pingete suhtele ja ääretingimustele vastav stabiilsustegur (vt tabel 3.2): kahelt servalt toetatud plaadil, kui = 1 (tsentriline surve), siis k = 4,0, kui = 1 (paine), siis k = 23,9; t - plaadi paksuus; cr - elastsusteooria kohane plaadi kriitiline mõlkepinge; 235
betooni survepinge võib kandepiirseisundis jääda väiksemaks survetugevusest, siis piira- takse arvutustes arvesse võetavat plaadi laiust nn. arvutuslaiusega beff (joonis 3.6). Joonis 3.6 Ribiplaatristlõike plaadi arvutuslaius Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 54 T- või L-talal võib plaadi arvutuslaiuseks beff võtta: beff = 3beff,i + bw b , kus beff,i = 0,2bi + 0,1l0 0,2l0 ja l0 =
annaabi.ee 
