Arvutiterminid: 1) Andmed- Kõige üldisemas mõttes mõistetakse infotehnoloogias andmete all informatsiooni esitust kujul, mis võimaldab edastamist, tõlgendamist ja töötlemist. 2) E-mail- E-mail on lühend ingliskeelsest sõnast electronic mail, millega tähistatakse: E-kirja ehk elektroonilisel teel arvutivõrkudes ülekantavat kirjalaadset teadet. E-posti ehk e-kirjade koostamise, saatmise, salvestamise ja vastuvõtmise meetodit. 3) Hiir- hiir on arvuti riistvaraline osutusseade. 4) Informatsioon- Teave 5) Monitor- Monitoriks on nimetatud kuvarit, kuna see võimaldab saada tagasisidet arvuti tegevusest, seega kui kuvarit kasutatakse arvuti monitoorimiseks võib selle kohta öelda "monitor" 6) Mälu- Mälu on arvuti komponent, ajutine koht, kuhu arvuti salvestab andmeid. 7) Modem- Modem on seade, mis moduleerib analoogsignaali, et edastada kodeeritud digitaalset sõnumit üle sidekanali ning demoduleerib sellise analoogsignaali, et dekodeerida saadud...
kasutamise asemel on üle pingutatud väidetava täpsusega – näiteks twisted pair cable bifilaarkaabel. Kui 1996. aastal oli arvutikasutus Eesti inimeste hulgas alles lapsekingades, siis võis seda olla ka vastavaalane terminoloogia. 2008. aasta arvutikasutaja sõnaraamatu väljaanne on oma kujunduselt võrreldes esimesega märgatavalt parem, kuid sisu poolest erilist muutust ei ole märgata. Kõnekeeles olid paljud eestikeelsed arvutiterminid juba 2008. aastal harjumuspäraseks saanud, kuid sõnastikus on sees ikka imeelukaid. Edaspidi võiks arvutisõnastikke avaldadagi ainult veebis ja luua neile sobilik funktsionaalses ja kasutajaliides, et leida oleks võimalik otsitavat igast suunast ja igalt väljalt ja see sõnastik võiks olla koostatud korpuseuuringu alusel, et sõnastikus oleksid sõnad, mida inimesed kasutavad.
Släng - Släng on mingile sotsiaalsele rühmale, klassile, ühe ja sama eriala inimestele, sõpruskondadele jne omane mitteametlik kõnekeelne sõnavara (Tender 1994). · Antikeel (= släng) on allkeel, mida kõnelevad ühiskonnas marginaalsetel positsioonidel olevad ja tihti seadusest väljapoole jäävad rühmad (vt Montgomery 1995: 96104). · Eripärane sõnavara · sotsiaalne släng (nt kooliõpilaste keel: esta, mata jms) · mitteametlik erialaterminoloogia (nt arvutiterminid) · Seostub pigem situatsiooni ja registriga · Algus 1920. aastatel · sõnavara kogumine üksiksõnade kaupa · õpilaste, üliõpilaste, kurjategijate släng · Mai Loog: slängisõnade kasutus Tallinna kooliõpilaste kõnes · Tõnu Tender: slängiuurimise ajalugu, slängisõnade saamise viisid, slängi püsivus · Tõnu Tender. Eesti släng: olemus ja uurimislugu 1994. · Rait Maruste. Kuritegelik subkultuur tätoveeringutes, zestides, slängis
kõnekeelne sõnavara (Tender 1994). · Antikeel (= släng) on allkeel, mida kõnelevad ühiskonnas marginaalsetel positsioonidel olevad ja tihti seadusest väljapoole jäävad rühmad (vt Montgomery 1995: 96104). · Eripärane sõnavara · sotsiaalne släng (nt kooliõpilaste keel: esta, mata jms) · mitteametlik erialaterminoloogia (nt arvutiterminid) · Seostub pigem situatsiooni ja registriga Valdkonnad · asjad, kohad, teemad jms, mis on kasutajarühma elus olulised · koolis kesksed teemad Loogi järgi: · tüdruk, poiss, rumal inimene, eri stiili noored · alkohol, joomine, purjusolek, õlu, joodik, toit, raha · seks, suguelundid · kool/õppeained · suhtlusfraasid: mine ära, tervitus, hüvastijätt · hinnangud: vahva, vilets
annavad teatud rõhuasetused, sarnaselt näiteks hääletoonile ja zestidele Suuline kultuur/rahvakultuur > keele kõlalised, rütmilised, muusikalised omadused olulised Keele areng funktsionaalne > selgus, informatsiooni edastamine poeetiline/viipeline > kujundid ja kõlamustrid Luule ei ole eristatud keelekasutuse tsoon, vaid keel ongi oma olemuselt poeetiline/viipeline. Kujundiline keelekasutus ka igapäevaelus, nt. arvutiterminid: hiir, töölaud, Windows. Keele rituaalne aspekt: tähtpäevad, rituaalid, väljaspool igapäevaelu kogemust > suurem vajadus mittehariliku, poeetilise keele järele. Luule > omaette ruum, kus keele viipelist ja loovat mõõdet praktiseerida, arendada ja nautida. Keele läbipaistmatus: mitmekihiline tähendus, mitmetimõistetavus (ambiguity), sõnamängud Keele loov paindlikkus > keel võimaldab lõputuid assotsiatsioone objektide, sündmuste, isikute jne. vahel.
annavad teatud rõhuasetused, sarnaselt näiteks hääletoonile ja žestidele Suuline kultuur/rahvakultuur > keele kõlalised, rütmilised, muusikalised omadused olulised Keele areng funktsionaalne > selgus, informatsiooni edastamine poeetiline/viipeline > kujundid ja kõlamustrid Luule ei ole eristatud keelekasutuse tsoon, vaid keel ongi oma olemuselt poeetiline/viipeline. Kujundiline keelekasutus ka igapäevaelus, nt. arvutiterminid: hiir, töölaud, Windows. Keele rituaalne aspekt: tähtpäevad, rituaalid, väljaspool igapäevaelu kogemust > suurem vajadus mittehariliku, poeetilise keele järele. Luule > omaette ruum, kus keele viipelist ja loovat mõõdet praktiseerida, arendada ja nautida. Keele läbipaistmatus: mitmekihiline tähendus, mitmetimõistetavus (ambiguity), sõnamängud Keele loov paindlikkus > keel võimaldab lõputuid assotsiatsioone objektide, sündmuste, isikute jne. vahel
annaabi.ee 
