alguses. Täna on Rootsi üks juhtivaid riike investeeringute mahult kõrgtehnoloogiasektoritesse ning nendega seotud teadusuuringutesse. Oleme tunnistajateks uue nn "võrgustikumajanduse" tekkele, mille tingimustes traditsioonilised tööstusettevõtted ühenduvad uute teenuste sektoritega, et pidada sammu karmis maailmakonkurentsis ning luua kõrgemat tarbijaväärtust. Ligi 65% Rootsi tööstustoodangust eksporditakse. Rootsi peamised ekspordiartiklid: paberikaubad, elektrilised- ja arvutiseadmed, mootorsõidukid, masinad ja seadmed, keemiatooted, farmaatsiatooted, raua- ja terasetooted, toiduained. Rootsi peamised impordiartiklid: naftatooted, mootorsõidukid ja nende osad, masinad ja seadmed, elektrilised- ja arvutiseadmed, toiduained, tekstiilitooted, jalanõud. Väliskaubanduse maht aastatel 1998-2004 (miljardites SEKides): 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004
Saan leida asjade äraviskamise asemel neile uus otstarve. • Anna uus nägu: anna vanale diivanile uue ostmise asemel uus moekas välimus. • Paranda: lase oma kingadele panna uued kontsaplekid, nii peavad nad kauem vastu. • Leia uus otstarve: kasuta vanu dokumente mustandipaberina ja kilekotte asjade hoidmiseks. • Anna asi ära või müü edasi. Võta ringlusse Ma saan sorteerida eraldi paberi, papi, puidu, alumiiniumpurgid, plastpudelid, klaaspudelid ja -purgid, elektriseadmed, arvutiseadmed, patareid. Alati on olemas selliseid pakendeid, mida ma ei saa ostmata jätta ning mida ei saa ka korduvalt kasutada. Seepärast katsun valida ringlusse võetavad pakendid ning sorteerin need eraldi. Minu vanu papist pakendeid kasutatakse ajalehtede tegemiseks, klaaspudeleid uute klaasist pudelite valmistamiseks ning plastpudelid saavad uue elu uute pakendite, ehitusmaterjali või isegi riietena! Ütlen ei ühekordselt kasutatavatele pühkimislappidele!
6. USA 15,7 19,2 7. Soome 21,2 19,2 8. Prantsusmaa 20,5 21,1 9. Belgia 16,4 14,1 10. Itaalia 13,7 13,0 20. Eesti 3,9 3,4 Kokku 382,1 370,8 Allikas: Rootsi Statistikaamet Rootsi peamised ekspordiartiklid: paberikaubad, elektrilised- ja arvutiseadmed, mootorsõidukid, masinad ja seadmed, keemiatooted, farmaatsiatooted, raua- ja terasetooted, toiduained. Rootsi peamised impordiartiklid: naftatooted, mootorsõidukid ja nende osad, masinad ja seadmed, elektrilised- ja arvutiseadmed, toiduained, tekstiilitooted, jalanõud. 8 2003.a. juuni lõpuks ulatusid Rootsi välisotseinvesteeringud teistesse riikidesse 1179 miljardi
Keemia tööstus on koondunud samuti Stockholmi ja Helsingborgi. Tekstiili tööstus on Boråses, Norrkäpingus, Malmös ja Karlskogas. Rauamaaki kaevandatakse põhiliselt Kiruna ümbruses, töödeldakse aga Luleas, Bomlängs ja Sandvikenis. Põhjuseks on tarbijate lähedus linnades, tööjõu olemasolu ja samas ka hea transpordi võimalus, sest suurtes linnades on kõigis sadamad ja lennujaamad. Rootsi ekspordib: ravimeid, paberikaubad, elektrilised ja arvutiseadmed, mootorsõidukid, masinad ja seadmed, keemiatooted, farmaatsiatooted, raua ja terasetooted, toiduained. Rootsi impordib: naftatooted, mootorsõidukid ja nende osad, masinad ja seadmed, elektrilised ja arvutiseadmed, toiduained, tekstiilitooted, jalanõud. Masinatööstus Rootsis on masinatööstus väga hästi arenenud, toodetakse sõiduautosid, busse, veoautosid, traktoreid, lennukeid,lisaseadmeid mootorsõidukitele Kõrgtehnoloogia arengueeldused
suuremat lisaväärtust. Kolm suurimat terasetööstust ühinesid ning moodustasid Svenskt Stål AB (SSAB), mis täna annab 60% Rootsi terasetoodangust. Värviliste metallide osas opereerivad mitmed väikesed ning keskmise suurusega ettevõtted. 2002. aastal hinnati sektori lisaväärtuseks 60 miljardit SEKi ning töötajaskonnaks 85 000 inimest. Rootsi peamised ekspordiartiklid: paberikaubad, elektrilised ja arvutiseadmed, mootorsõidukid, masinad ja seadmed, keemiatooted, farmaatsiatooted, raua ja terasetooted, toiduained. Rootsi peamised impordiartiklid: naftatooted, mootorsõidukid ja nende osad, masinad ja seadmed, elektrilised ja arvutiseadmed, toiduained, tekstiilitooted, jalanõud. 2003.a. juuni lõpuks ulatusid Rootsi välisotseinvesteeringud teistesse riikidesse 1179 miljardi SEK ini, peamisteks valdkondadeks tööstus, pangandus ja kindlustussektor. Samal perioodil moodustasid
muudatused, et anda suuremat lisaväärtust. Kolm suurimat terasetööstust ühinesid ning moodustasid Svenskt Stål AB (SSAB), mis täna annab 60% Rootsi terasetoodangust. Värviliste metallide osas opereerivad mitmed väikesed ning keskmise suurusega ettevõtted. 2002. aastal hinnati sektori lisaväärtuseks 60 miljardit SEK-i ning töötajaskonnaks 85 000 inimest. Rootsi peamised ekspordiartiklid: paberikaubad, elektrilised- ja arvutiseadmed, mootorsõidukid, masinad ja seadmed, keemiatooted, farmaatsiatooted, raua- ja terasetooted, toiduained. Rootsi peamised impordiartiklid: naftatooted, mootorsõidukid ja nende osad, masinad ja seadmed, elektrilised- ja arvutiseadmed, toiduained, tekstiilitooted, jalanõud. 2003.a. juuni lõpuks ulatusid Rootsi välisotseinvesteeringud teistesse riikidesse 1179 miljardi SEK-ini, peamisteks valdkondadeks tööstus, pangandus ja kindlustussektor. Samal perioodil
Enamlevinud ekspordi tootangud on põllimajandustooted ja toiduained, õli, keemiatooted, kork materjalid, paber, tekstiil, riided, jalatsid, mineraalained, metallid, masinad ja seadmed, transpordivahendid ja optika. Tooted eksporditakse enamalt Hispaaniasse (27,1%), Saksamaale (12,9%), Prantsusmaa (12, 3%), Suurbritannia (5, 9%) , USA (4, 8%), Angola (4,5 %) ja Itaalia (4%). Import on aga 87, 92 miljardit USD (2008a). Eman imporditavad tooted on: põllumajandustooted ja toiduained, arvutiseadmed, vein. Suurimad riigid importijad on Hispaania (29,5%), Saksamaa (12,9%), Prantsusmaa (8, 4%), Itaalia (5, 2%) ja Holland (4, 6%). Riigi välisvõlg on 461,2 miljardit USD. Portugal on EL-i, EN-i, ÜRO, OECD ja OSCE liige. Samuti on ta üks NATO asutajaliige. Kuna Hispaania kuulub nüüd samuti NATO-sse on Portugali tähtsus seal veidi vähenenud. 5.1. Energeetika 7 2007a
Levinud soodustusteks on ka 233 Türk K. Inimressursside juhtimine. TÜ Kirjastus, Tartu 2005, lk. 262 - 267 234 Raidve, H. Rask, M. Töölepinguseadus. II raamat. Tallinn. Äripäev, lk. 78-79 toitlustamine, reisikulude hüvita-mine, tervishoiu- ja spordisoodustused, oma toodangu soodus-müük, lastetoetused, eluasemelaen ja tasuliste puhkepäevade and-mine. Suurenenud on juhtidele osutatavate soodustuste maht ja struktuur, sh eelkõige ametiauto kasutamine, mobiiltelefonikulude katmine, arvutiseadmed, mitmesugused koolitus- ja arengupaketid, mugav töökeskkond (kabinet) ja -vahendid. Lisahüvede (soodustuste) võimaldamine näitab tööandja hoolit-sust oma töötajate eest ning vähendab ka töötaja maksukoormust. Lääneriikides tehakse soodustuste rakendamisel ettevõtetele ja asutustele suuri maksusoodustusi. Eestis on enamus soodustusi riigi poolt maksustatud tulu- ja sotsiaalmaksuga analoogselt töö-tasuga ning neid nimetatakse erisoodustusteks
annaabi.ee 
