viirusetõrje programmi. Tarkvara kaitse: Turvaspetsialistide poolt mitmeid aastaid parimaks hinnatud tulemüür ZoneAlarm. ZoneAlarm kaitseb arvutit häkkerite ja andmevarguste eest ZoneAlarm muudab arvuti internetis nähtamatuks ning blokeerib viirusta ja troojate sissetungi ZoneAlarm kontrollib nii sissetulevaid kui ka väljaminevaid maile ning kaitseb privaatsust. Personaalne arvutikaitse: Kindlasti saab iga arvutiomanik teha nii, et tema kodu või tööarvuti on viirustesttroojalastest puhas. Arvutis peab olema töökorras tulemüür ning jälgida, et see oleks pidevalt töökorras Eesti Küberkaitseliit: Asutatud: aastal 2007 Eesmärk: riigi ja erasektori turvalisuse analüüs Uuritakse Küberrünnakuid ja kaardistatakse küberkuritegude maastikku. Küberkaitsekeskus: Ülesanne: NATO küberkaitse standardite ning võimete arendamine ja ekspertnõu pakkumine küberkaitse alal.
Ebausaldusväärsetest allikatest saadud programme ei tasu installeerida, kuna näiliselt ohutu failinime taga võib tegelikult peituda viirus. Viiruseid võivad sisaldada tasuta jagatavad 9 programmid, mängud või ekraanisäästjad. Internetist programme tõmmates tuleks failid enne avamist viirusetõrjeprogrammiga üle vaadata. · Kustuta programmid, mida ei kasutata Arvutis võib olla arvutimüüja poolt eelinstalleeritud tarkvara, mida arvutiomanik ei plaani kunagi kasutada. Selline tarkvara tasub eos arvutist eemaldada. Esiteks võib selles tarkvaras olla mõni turvaauk, teiseks võtab kasutu programm alati enda alla veidi kõvakettapinnast. 10 Kokkuvõte Nüüd kui referaat valmis, loodan et saadakse juba rohkem aru kuidas erinevad viirused levib ning kuidas oma arvutit kaitsta nende eest. Usun et mu referaadist on nii mõnelegi
Ebausaldusväärsetest allikatest saadud programme ei tasu installeerida, kuna näiliselt ohutu failinime taga võib tegelikult peituda viirus. Viiruseid võivad sisaldada tasuta jagatavad programmid, mängud või ekraanisäästjad. Internetist programme tõmmates tuleks failid enne avamist viirusetõrjeprogrammiga üle vaadata. 1. Eemaldada programmid, mida ei kasutata Arvutis võib olla arvutimüüja poolt eelinstalleeritud tarkvara, mida arvutiomanik ei plaani kunagi kasutada. Selline tarkvara tasub eos arvutist eemaldada. Esiteks võib selles tarkvaras olla mõni turvaauk, teiseks võtab kasutu programm alati enda alla veidi kõvakettapinnast. · Mitte jätta disketti arvutisse Disketid on samuti suureks viiruseriski allikaks. Kui kasutate tööks diskette eemaldage need enne arvuti väljalõlitamist. Vastasel korral võib arvuti järgmisel sisselülitamisel püüda
üliõpilastest ning 25% teistest inimestest (juhid, spetsialistid, tavatöötajad ja töötud) oli valmis soetama omale piraattarkvara. Seega on Eesti inimene küllaltki teadlik piraatlusest ja selle eetilisusest, ent kiusatus on liiga suur mittekasutamiseks. Aeg on edasi läinud, ja kindlasti kasvanud nii arvutikasutajate arv kui ka kodus olevate arvutite hulk, ent kindlasti on samamoodi kasvanud ka piraatlus, eriti noorema põlvkonna suure mänguhimu ja mängude vahetamisega. Eesti arvutiomanik kulutab tarkvara ostuks isegi vähem raha, kui nt. sloveen. Sloveen kulutab keskmiselt 1400 krooni aastas, eestlane 350. Kui vaadata arenenud riike, siis võib näha, et saksa arvutiomanikud võivad omale lubada 11000 krooni eest programme aastas, ületades sellega eestlasi 350- kordselt. Arenenud riikides ületab tarkvara müük ka riistvara müügi või on sellega võrdne, eestlane on siiamaani eelistanud ikka millegi käegakatsutava, so. antud juhul riistvara eest maksta. 1995
jõustruktuuride juhtimiskeskused aga tõenäoliselt ka e-riigi ja ID-kaardi infrastruktuur. Põhiliseks sõjapidamise vahendiks saavad olema botnetid, mis sageli asuvad rünnatava riigi enda territooriumil, kuid mida juhitakse kusagilt mujalt. Mida saaks sellise sõja vastu ette võtta? Eelkõige on arsenalis ennetavad meetmed ja rakendada tuleb neid kodanike endi poolt. Nii näiteks saab kindlasti iga arvutiomanik teha nii, et tema kodu- või tööarvuti on viirustest puhas. Samuti saab ta paigaldada töökorras tulemüüri ning jälgida, et see oleks pidevalt töökorras. Samas eeldavad need tegevused olulist teadlikkuse kasvu. Siinjuures on loodetavasti palju abi NATO Küberkaitsekeskusest ja Küberkaitseliidust, mille üks oluline tegevus peaks olema ka tavakodanike väljaõpe. Samuti saab siin abiks olla Arvutikaitse oma infoturvet käsitlevate artiklitega
jõustruktuuride juhtimiskeskused aga tõenäoliselt ka e-riigi ja ID-kaardi infrastruktuur. Põhiliseks sõjapidamise vahendiks saavad olema botnetid, mis sageli asuvad rünnatava riigi enda territooriumil, kuid mida juhitakse kusagilt mujalt. Mida saaks sellise sõja vastu ette võtta? Eelkõige on arsenalis ennetavad meetmed ja rakendada tuleb neid kodanike endi poolt. Nii näiteks saab kindlasti iga arvutiomanik teha nii, et tema kodu- või tööarvuti on viirustest puhas. Samuti saab ta paigaldada töökorras tulemüüri ning jälgida, et see oleks pidevalt töökorras. Samas eeldavad need tegevused olulist teadlikkuse kasvu. Siinjuures on loodetavasti palju abi NATO Küberkaitsekeskusest ja Küberkaitseliidust, mille üks oluline tegevus peaks olema ka tavakodanike väljaõpe. Samuti saab siin abiks olla Arvutikaitse oma infoturvet käsitlevate artiklitega
pangad, sidesüsteemid, energiajuhtimise keskused, jõustruktuuride juhtimiskeskused aga tõenäoliselt ka e-riigi ja ID-kaardi infrastruktuur. Põhiliseks sõjapidamise vahendiks saavad olema botnetid, mis sageli asuvad rünnatava riigi enda territooriumil, kuid mida juhitakse kusagilt mujalt. Mida saaks sellise sõja vastu ette võtta? Eelkõige on arsenalis ennetavad meetmed ja rakendada tuleb neid kodanike endi poolt. Nii näiteks saab kindlasti iga arvutiomanik teha nii, et tema kodu- või tööarvuti on viirustest puhas. Samuti saab ta paigaldada töökorras tulemüüri ning jälgida, et see oleks pidevalt töökorras. Samas eeldavad need tegevused olulist teadlikkuse kasvu. Siinjuures on loodetavasti palju abi NATO Küberkaitsekeskusest ja Küberkaitseliidust, mille üks oluline tegevus peaks olema ka tavakodanike väljaõpe. Samuti saab siin abiks olla Arvutikaitse oma infoturvet käsitlevate artiklitega
annaabi.ee 
