Primaarse ja sekundaarse erinevuseks on info kätte saamise kiirus. Primaarsest saab kätte väga kiiresti, sekundaarsest kätte saamine võtab aega. TERTSIAALNE Tertsiaarsesse mällu läheb info, kui toimub väga sage harjutamine ja selle puhul pole unustamist. Selle alla lähevad rääkimine, lugemine, kirjutamine, mida aastate jooksul ei unustata, isegi kui on mingi mäluhäire. Selle maht on väga suur. Mälumaht Arvestatakse arvutikeeles 1013 1015 baitile. Arvestades info hulka, mida aju peab töötlema, peaks tema töökiirus võrreldes arvutitega olema 100 miljonit käsku sekundis. Näiteks PIII protsessoriga lauaarvuteid läheb 10000, et olla sama suutlikud kui inimaju. Deep Blue moodustab 1/30 inimaju suutlikkusest. Kuigi Deep Blue võitis malemängu, ei suutnud ta inimese kombel mõelda. Tema võit
Sellisel moel , vasakklahvi all hoides ja ridade eest läbi lohistades saab märkida ükskõik kui suure osa tekstist. Märkimist kergendavad veel mõningad trikid-nipid: · Ühe sõna märkimiseks tuleb sel teha topeltklõps · Terve lõigu märkimiseks kolm kiiret klõpsu. 2 2.2 Teksti vormindamine Ütleme nii, et hetkel ei meeldi mulle üldse teksti kirjastiil ehk arvutikeeles öelduna font. Selle muutmiseks tuleks esmalt kogu tekst ära märkida ja otsida tööriistaribalt üles fontide valikukast ja avada valik: Nagu näha, võimaldab arvuti valida päris paljude fontide hulgast. WordPad ei näita meile kahjuks kohe, kuidas mingi kirjastiil välja näeb - nagu teeb näiteks WordPadi suur vend Word: 3 NB! Fontide valimisel tuleks olla ettevaatlik: kui fail jääb oma arvuti piiresse, ei
puud Eksam- Eksam pointer Eksam– Eksamobjekt Eksammis Eksamhoiab Eksammäluaadressi 5 Eksamiks: kompileerimine Eksam– EksamC, FORTRAN, Go interpreteerimine Eksam– programmi kood jooksutatakse otse masinkoodina ilma kompileerimata Py, php, Perl parsimine Eksam– Eksamsüntaksianalüüs – analüüsitakse arvutikeeles/andmestrukrtuurides (ehitatake süntaksipuu) esinevaid stringe vastavalt grammatikareeglitele jit Eksam– Eksaminterpretaator interpreerib vahekoodi Y, kuid kompileerib töö ajal osa Y-st masinkoodiks, mida seejärel täidab (nt Java, C#, Firefoxi JS) – Just-In-Time Eksamcompilation vahekood – nö pseudo-assembler, milleks teisendatakse interpreteerimisel kood, et rida-realt täita programmeerimiskeeled
saadetakse laeng vajalikule tulbale. Kuna kõik teised tulbad on välja lülitatud, siis jõuab laeng ainult õige pikselini. Kui soovime värvilist pilti, siis kasutatakse punast, rohelist ja sinist filtrit alampikselite värvimiseks. LCD-kuvari miinusteks võib pidada kehva kontrastsust ja probleeme tumedate toonide kuvamisega, liikumise jälgimine kehvem, väiksem ekraani suurus (kuni ca 40"), kallim hind ning üksikud pikselid võivad nn. ,,rikneda". Arvutikeeles kutsutakse sellist pikselit vigaseks pikseliks ehk dead pixel selline piksel, kus punane, roheline või sinine alampiksel on pidevalt sisse või väljalülitatud olekus. Sisselülitatud pikselid paistavad hästi silma tumedal taustal. Väljalülitatud pikselid paistavad seevastu hästi silma heledal taustal. Teatud hulk vigaseid pikseleid on tootja poolt aktsepteeritav (NB! Sellist monitori ei vahetata garantiikorras välja). Mõni tootja (näiteks Philips) pakub oma monitoridele
Näiteks kontoriarvuti jaoks ei ole reeglina vaja võimsa protsessoriga, eriti suure muutmäluga ja graafikatööks mõeldud spetsiaalsete omadustega arvutit. Samas on loetletud omadused hädavajalikud graafikadisaineri arvutil. Ainult riistvarakomponentidest ei piisa, et panna arvuti teostama mingit ülesannet. Riistvarakomponendid paneb koos funktsioneerima programm ehk käskude jada, mis ütleb arvutile kuidas mingit ülesannet täita. Programm, mille käske arvuti protsessor mõistab, on arvutikeeles ühtede ja nullide jada ja selle abil toimub ka suhtlus erinevate arvutikomponentide vahel. Iga üksik element selles nullide või ühtede ahelas on väikseim infoühik ehk bitt. Bittide jada moodustab binaarkoodi ehk kahendkoodi, mis on kogu arvutiteooria aluseks ja mille unepealt tundmine on igale IT spetsialistile oluline kirjaoskus. Konkreetsete sõnumite moodustamiseks on kahendkoodis kasutusel infoühik bait, mis omakorda koosneb kaheksast bitist. Baidi väärtus kümnendkoodis on
Gammaaminovõihape Universaalne pidurdusvirgatsaine Endopiodid Valu mahasurumine, sotsiaalne lähedustaju Neuropeptiid Y Söögiisu suurendamine, ärevuse mahasurumine Kesknärvisüsteemi (KNS) moodustavad selja- ja peaaju. KNS juhib kogu organismi tegevust. Inimese aju kaalub 1,5 kg, koosneb põhiliselt veest ja meenutab sültjat massi. Tegemist on kõige keerukama bioloogilise struktuuriga. Arvutikeeles hinnatakse aju mahtu 1013-1015 baidile. Seljaaju – asub selgrookanalis ja koosneb närvirakkude kogumikest (hallainest) ja ümbritsevate närvikiudude (valgeaine) poolt moodustatud juhteteedest. Hallaine keskel on vedelikuga täidetud kanal. Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve. Seljaaju täidab kahesuguseid ülesandeid: 1) talitleb reflektoorsete reaktsioonide keskusena - seljaajurefleksid
Katkestusevektor näitab, millist seadet teenindav katkestuse programm käivitatakse. Tegelikult näitab katkestuse vektor, kuidas määratakse PC uus väärtus. 28. Võrdlusskeem Võrdluskeem ehk komparaator, näitab operantide suuruse suhte. Lihtsalt võrdleb kahte arvu, kumb on suurem, või on hoopis võrdsed arv A on a1a0, arv B on b1b0, ,kui A < B, siis L=1 ,kui A > B, siis G=1 ,kui L=G=0, siis A=B Kompilaator ehk translaator on programm, mis tõlgib (kompileerib) ühes arvutikeeles (lähtekeel) kirjutatud lähtekoodi teise arvutikeelde (sihtkeel, tihti binaarne objektikood). Sagedasim põhjus lähtekoodi selliseks transformeerimiseks on käivitatava programmi loomine. 29. Spetsiaalse riistvara realiseerimine Programne realisatsioon: Olgu meil vaja realiseeerida spetsiaalne digitaalne seade või protsessor mingiks spetsiaalseks ülesandeks. Näiteks juhtida tööpinki, analüüsida mingi keemilise protsessi kulgu, juhtida auto
annaabi.ee 
