,,The Madame Curie Complex. The Hidden History of Women in Science" Pean 20. sajandi alguse naisteadlaste raskusteks enesetõestamisel teaduses alljärgnevaid punkte: 1. Naisterahvastel oli piiratud juurdepääs kutsealasele koolitusele, erialasele (spetsialiseerunud) haridusele. Pahatihti oli põhjuseks raha või ühiskonna (perekonna) suhtumine naine on kodus ja kasvatab lapsi, ta ei vaja haridust (võib-olla vaid kirjutamis-, lugemis- ning elementaarset arvutamisoskust). Heal juhul töötab pesunaisena, teenijana, kokana vms naiselikul töökohal. 2. Töötamine ülikoolide/teadusasutuste juures teaduritena oli raskendatud. Ja kui nad sinna saidki, siis olid nad ületöötanud ning alamakstud. Et olla edukad meeste pärusmaal teaduses, ei saa naised raamatu autori sõnutsi olla nemad ise, vaid nad peavad olema ilmtingimata paremad kui mehed. 3. Puudusid vahendid oma teadustööde rahastamiseks.
· Uurida ja kirjeldada arvude rea ehitust · Luua seos arvu ja numbri vahel · Õpetada kirjutama numbreid 1 kuni 10 · Õpetada arve suuliselt ja kirjalikult võrdlema arvude rea toel · Kasutada arve ümbritseva tegelikkuse kirjeldamisel Liitmine ja lahutamine 5 piires Eesmärgid: · Tuletada liitmis- ja lahutamisülesanded värviliste pulkade abil arvude liitehituse kaudu · Osata liita ja lahutada sõrmede abil · Treenida arvutamisoskust võimalikult mitmekesise didaktilise materjali ja mängulise ainekäsitluse abil · Arvutamisega arendada laste tähelepanu ja mälu ning kasvatada tahteomadusi Peastarvutamise oskuse kujundamine Eesmärgid: · Treenida liitmis-ja lahutamisülesandeid nende meeldejätmiseks · Arendada laste mälu ja kasvatada tahteomadusi Suurused Eesmärgid: · Esemete pikkuse mõõtmise kaudu pulga või nöörijupiga kujundada õige mõõtmisoskus
SISSEJUHATUS Valisin selle teema, kuna mulle pakuvad huvi erinevad koolisüsteemid eri ajastutel ning riikides ning avastasin, et see teema oli veel vaba. Sain teada, et Ateenas oli haridus kättesaadav vaid vabadele meestele, kellel polnud igapäevase leivateenimise muret. Sain teada, et põhiliselt koosnes haridus neljast osast: sportlik, vaimne, kunstilis-muusikaline ja eetiline ning, et Ateenas tunti õpingutes kolme astet algharidust, mis hõlmas lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskust, muusikalist algõpetust ja kehalisi harjutusi. Teine aste süvendas esimest, kuid lisandus vaidluskunst ja astronoomia. Üksikud jätkasid oma haridust, õppides mõne väljapaistva filosoofi või preestri juures. Sportimas käidi gümnaasiumis, mis kujutas endast suurt spordiväljakut. Hiljem muutusid gümnaasiumid hariduskeskusteks. Ka sõna "pedagoog" on kreeka päritoluga. Algselt kutsuti pedagoogideks orje, kes saatsid poisse kooliteel. Tütarlapsi õpetati kodus
pöörama ka puhtusele. Tallinnas elas tallinlaste ja saklaste kõrval veel soomlasi, rootslasi ja taanlasi. Linnas ei pidanud makes maksma vaimulikud ja majanduslikult mitteiseseisvad isikud. Linnaelanikud olid koondatud mitmetesse ühingutesse ja vennaskondadesse. Moodustusid ka gildid. Linnas oli võimalus õpetust saada nii sakslastel kui ka mittesakslastel, kel oli võimalik sai õpinguid jätkata mõnes Lääne-Euroopa ülikoolis. Suurkaupmeheks olemine nõudis lugemis-, kirjutamis ja arvutamisoskust. Talurahvas: Põllumjandus oli orienteeritud teraviljatootmisele. Kui eestis hakati rukist kasvatama, sai sellest kõige tähtsam toit. Talude juurde rajati väikesed põllulappe, kus kasvatati köögivilja. Üks vanimaid köögivilju on naeris ning kapsas. KÕige rohkem loomadest peeti veiseid. Küttimine oli teisejärguline. Toiduks tarvitati põhiliselt jäneseid, põtru, metskitsi, metssigu. Jahipidamisõigust hakati piirama ja tekkis salaküttimine. Taludes elas tavaliselt korraga üks
Baasidel kolmikleht, vasaku talumi all lindlohe kontuur ja liilia, paremal kolmikrosett ja palmett, mida on peetud Katariina atribuutideks. Haridus Kloostris oli kool vendadele ja teine ilmalikele. Õpetajateks lektorid: konvendis 79 aastat kursusi, magistri ja doktorikraad omandati Euroopa ülikoolides. Taani kuningas Erik Menved andis 1319 toomkoolile ainuõiguse anda linnalastele kooliõpetust. Alllinna kodanikel vaja üha rohkem kirjutamis ja arvutamisoskust ja õpetust ilmalikus keeles. Toomkoolis õpetus ladina keeles ja pigem suunatud teoloogiale ja vaimulike kasvatamisele. Toomkapiitel protestis alllinna koolide või õpetajate tegutsemise vastu, sh dominiiklaste ilmikute kooli vastu. Nn koolitüli 14. s lõpust kuni u 1428, kui paavstikohtunik Montes de Camplo kinnitas paavst Martinus V 1424. a bullat, kus ta lubas rajada ühe kihelkonnakiriku juurde linnakooli. Kool oligi rajatud Oleviste kiriku juurde (rae ja
selgeks ka tuntumad saksakeelsed laulud. Nooditundmine polnud enam haruldus, noodikirja leidus nii saksa- kui eestikeelsetes raamatutes. Kirjutamiseks kasutati tahvlit ja krihvlit. Kirjutati ladina tähtedega. Kirjutamise algõpetus omandati aabitsa järgi. Forseliuse esitatud lihtsamad reeglid õpiti pähe. Kirjutamisvilumus ja õigekiri said selgeks raamatutekstide ümberkirjutamisega. Üks koolmeistri põhioskusi oli rehkendamine. Eluvajadused nõudsid arvutamisoskust nelja põhitehte piires, mõõdu- ja kaalusüsteemide ning rahaühikute tundmist, peast- ja tahvlirehkendust. Ained, milles puudusid õpikud, märgiti üles konspekteerides. Väärib märkimist, et arve loeti teisiti kui tänapäeval. Vana arvude lugemine oli tekkinud siis, kui puudusid araabia numbrid ja talupojal polnud vaja osata neid lugeda nagu tänapäeval. Vihikuid veel ei tuntud. Kirjutati paberilehtedele, mida õpilased ise köitsid käsikirjaliseks raamatuks
annaabi.ee 
