Jaanuseks.(Mustlaste üleüldine tagakiusamine.) IV tants- Kolhoosikeskuseks on Käo, esimeheks Arvo Saaremägi. Viljapeks algab see aasta hiljem. Katlale tehakse tuli alla. I viljapeksja Vilma jõuab kohale. Hakati lõpuks tööle, siis jäeti vihma tõttu töö pooleli. Masinistile meenus, et Aadam palus oma väikese viljakoguse ka ära teha(lubatud oli ainult kolhoosi tarbeks vilja peksta). Arvo on selle vastu, tema vastutab. Ikkagi hakatakse tööd tegema. Arvole meeldib Vilma. Vilma kutsub mehe kinni. Arvo ütleb ära ning mainib, et peab sõjaväkke minema. Vilmale meenub Jaanus, kes läks ja enam ei naasnud. Saabub varumisvolinik Eesner. Tehakse koosolek. Põhjus- nõutud kogus vilja peab kolhoosi saama, miks pole? Vihastab, kui kuuleb, et erainimese vilja peksti selle asemel. Käsib masina tööle panna(vihma sajab, pole tööpäev). Läheb ise seda käima panema, kutsub Arvo ka. Masinist vihastab, et keegi
Elu keerles sel ajal talu korras hoidmise ümber. Aeg oli juba nii palju edasi läinud, et sõda oli lõppenud ja NSVL hakkas rajama kolhoose. Ühega neist liideti Aniluige talu, mis tähendas veel suuremat mõõna. Alguses oli see väga konarlik, tööd hilinesid ja juhtimine ei õnnestunud. Hilisemas perioodis sai see küll korralikumalt tööle, kuid inimestel puudus eraomandina maa ja vili. Seegi kord juhtus viljapeksuaeg õnnetus. Masinist lõi Arvole labidaga lapiti pähe, niiet too vajus otseti pikali. ( Arvo oli julgenud masinisti aurukatelt puutuda ja selle iseseisvalt tööle panna.) V tants. Talu peremehe aeg asumisel oli lõppenud, ta naasis koju. Kõik oli muutunud, põllud uued ja huvitavad, kuid talu veel vanemaks jäänud. Terves külas oli alles vaid mõni üksik maja. Taavetit tabas mälestuste tulv ja mõte, et enam ei olegi millegi nimel elada, sest poeg on ammu ilmasõjas hukkunud ja naine lamab mullasängis
Aastal, kolis Arvo elama korterisse Laada tänaval[LISA 6], Kuhlbergide peresse. Arvo elas tänava nurgal olevas korteris.[LISA 5] Seal oli kaks tuba ja köök. Arvo magas ahju taga olevas nurgas, millel oli kardin ees. Seal majas oli ka suur tiibklaver ,,Sankt Peterburg". See ei olnud hea klaver, kuid Pärt tegi sellega oma esimesed katsetused muusikas. Majas elasid kolm venda, kellest üks oli andekas muusik. Tal oli väga hea muusikaalane raamatukogu, millest oli ,Arvole, tulevasele suurele heliloojale, palju abi. Kui Rakveres avati muusikakool, otsustas Arvo ema teda sellesse kooli õppima panna.[9, lk20-21] Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Õppejõuks oli tal temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. Aastal lõpetas ta Tallinna Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. 1958-1967 töötas ta helirezissöörina Eesti Raadios
Partorg on väga pahane, et viljakoristustööd viibivad. Arvo saab kõvasti pragada, et on lubanud üksikmajapidaja vilja pekstakui kolhoosi varumisplaan veel täitmata. Partorg käsib masina käivitada vaatamata kehvale ilmale. Masinist on aga purjus Martinsoni pakutud viinast ja ei kuula käsku. Seepeale kavatseb Eesnek ise masina käivitada ja kutsub Saaremäe endaga kaasa. Masinist Lusiksepp vihastub, et keegi teine läheb masinat puutuma. Ta haarab labida ja virutab sellega Arvole vastu pead.Peale seda ta ehmub kainestudes. Õnneks ei ole Arvo surnud. Saaremägi aidatakse partorgi autosse ja hirnunud Lusiksepp kamandtakse kaasa. Karistuseta see mehejuhtum temale ei lõpe. Eedi Eesnik aga mõtleb, et imelik koht on see Aiaste kus viljapeksu ajal alati midagi imelikku juhtub mis töörütmi sassi ajab. Katel aga suitseb omasoodu ja peksumasin undab. Te eintants Sügiseste põldude vahel kruusatatud teel sõidab takso. Sellega saabub
Varumisvolinik ei oska vastata ning pudistab mingi jutu kokku, millest midagi järeldadagi ei oska. Eesner sai teada, et Arvo lasknud oma vilja Elmaril ära teha ja saab selle peale kurjaks. Eesner käsib tal masin uuesti käivitada, aga Elmar ei liigu sealt kuskile. Eesner läheb siis seda koos esimehega ise tegema. Masinist pole mitte kellelgi lasknud ise seda masinat puutuda ja jookseb labidaga vehkides nende poole. Eesnerile mõeldud hoop läks hoopis Arvole pihta. Kui Arvo toibunud oli suurest ehmatusest, kanti ta autosse. Vilma nutab ja mõtleb omaette, miks kõigi meestega midagi halba juhtub, kes talle natukenegi meeldivad. Kokkuvõte Mats Traat on öelnud, et ta ei kujutaks ennast ette tegemas midagi muud, kui kirjutamas. Tema on üks nendest inimestest, kes sulepea käes sündinud. Ja ka ta anne ei ole märkamata jäänud, sest ta on oma tunnustuse hulgas saanud ka näiteks Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna ja ka Jaan Krossi preemia.
NELJAS TANTS Perpetuum mobile igimasin, mis liigub või teeb tööd igavesti. Lusiksepa Elmar kühmuvajunud mõtlik vanamees , ajal käekõrval jalgratast, sõjas surmasaanud poja pärandust. Leiab katlakoldest revolvri. Ainuke mees, kes tunneb aurukatelt. Vilma on Elmari meelest ninakas. On teda endale miniaks kujutlenud, kuid leidnud ta liiga räpaka. Rohkem oleks meele järgi vaiksem ja leplikum, muidugi, kui pojad oleks sõjast tagasi tulnud.. Lööb Arvole labidaga pähe, löök on mõeldud Eesnerile. Lk 140 Arvo Saaremägi kolhoosi esimeheks valitud tugev maapoiss, harjumus käia pea maas. Tal on piinlik juhtida asja, millest keegi midagi ei tea ja millest paljud õiget nahka ei loodagi. Palju parema meelega teeks ta ise tööd ja vaataks pealt, kuidas see päris kolhoosijuhtimine käib, kuid pole midagi parata. Talle ei meeldi kaastundeavaldused. Asjaajamises on ta küllaltki
St esitusviis peab olema erinev, sest siis need lapsed ei harju ühe esitusviisiga. Vastasel juhul ei pruugi need lapsed teise inimese loetud tekstist aru saada. Vaja on kujundada järgmisi oskusi: - Eristada antut otsitavast Kuidas õpetada eraldama antud otsitavast? Selleks jagab õpetaja teksti osadeks. Kõige pealt korraldus KUULA ÜLESANNET! Arvol oli 8 kommi. Ta andis 4 kommi Kallele. Korraldus: KORDA ÜLESANDE TINGIMUSI. Lapsed kordavad Õpetaja: mitu kommi jäi Arvole? Lastele korraldus: KORDA KÜSIMUST. Lapsed kordavad. Korraldus: KORDA KOGU ÜLESANNET. Õpetaja: Mis meil oli ülesandes antud? (See suunab last mõtlema) Mida Arvo kommidega tegi? Mis on ülesande küsimus (või mida tuleb leida)? Vastused täislausega selles perioodis, sest nii omandavad lapsed lausemallid. - Eristada olulist ebaolulisest Olulise ja ebaolulise leidmine tehakse läbi praktiliselt. Selle tegevuse põhjal jõuavad lapsed selleni, et mis on oluline ja mis mitte
annaabi.ee 
