1. Mis reguleerib isikuandmete töötlemist EV-s? Isikuandmete töötlemisvaldkonda reguleerivad peamised üldseadused (IKS ja AvTS). Regulatsiooni kohaldamine Isikuandmete kaitse seadus (edaspidi IKS) Avaliku teabe seadus (edaspidi AvTS) Valdkondade eriseadused (nt rahvastikuregistri seadus, reklaamiseadus, infoühiskonna teenuse seadus, elektroonilise side seadus jne) 24.oktoobri 1995 Direktiiv 95/46/EC isikuandmete töötlemise kohta EN 1981. a Üksikisikute kaitse konventsioon, mis puudutab isikuandmete automatiseeritud töötlemist. Regulatsiooni põhimõte on tagada isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõiguste ja põhivabaduste kaitsmine kooskõlas avalike huvidega. St millistel juhtudel peab ja millistel juhtudel ei pea isikuandmete töötlemise nõudeid kohaldama? Isikuandmete kaitse seadust ei kohaldata: Füüsilise isiku poolt isikuandmete töötlemisele isiklikul otstarbel; Kui isikuandmeid üksnes edastatakse läbi Eesti territooriumi, ilma...
1. Autovedude klassifikatsioon Territoriaalse tunnuse järgi: a. Riigisisesed autoveod - sõitjate või veose kohaletoimetamine Eesti piires. i. Linnasisesed veod ii. Linnadevahelised veod b. Rahvusvahelised autoveod - sõitjate või veose kohaletoimetamine riigipiiri ületades: i. Balti riigid ii. Skandinaavia riigid iii. Lääne-Euroopa riigid iv. Ida-Euroopa riigid v. SRÜ riigid Kauba koguse järgi: c. Täis- ja osakoormad d. Grupikaup (ka tükikaup, väikesaadetised) – erinevate klientide saadetised, mida veetakse koos samas veovahendis. Arvestuslik kogukaal on alla 2500 kg ja vedu teostatakse ümberlaadimisega e. Pakisaadetised – käsitsilaaditavad saadetised kuni 100 kg f. Pisipakid – vedu toimub lihtsustatud tehnoloogia alusel, tavaliselt ei koostata saatedokumente, vaid ...
nH2O = = 13,8 mol Cx = = 0,00579 NaCl % sisalduse liiva-soola segus: %==*100%=87,6% Lahuse normaalsus: CnNaCl = mNaCl = 4,64g = 0,00464 kg Vlahus = 250 dm3 = 0,250 dm3 = 0,00025 m3 CnNaCl = = 0,317 g*ekv/dm3 Leian NaCl % sisalduse liiva-soola segus : %NaCl =100%*=83% Lahuses oli 90% soola Veaarvutus: 90%-83%=7% Kokkuvõte ja järeldused: Katse käigus peaks arvestada kui palju soola sisaldas liiva-soola segu. Tegelikult valmistati 90% soola sisaldusega segu. Aga arvetuse järgi mina sain 83%. Saadud katsetulemuse erinevus tegelikust protsendilisest sisaldusest võib olla tingitud ligikaudsetest arvutdest ja ebatäpsetest mõõtmistulemustest.
kulude juhtimiseks. Nüüdisaegne kulude juhtimine keskendub küsimusele: kuidas suurendada, lähtuvalt omaniku poolt püstitatud eesmärkidest, lisandväärtust kliendile, maksimeerides kasumit, kasutades efektiivsemalt ressursse ja hoides kulutused võimalikult madalad? Üks küsimusi, mida kliendid sageli küsivad nii koolitustel kui ka erinevate finantsjuhtimise projektide juurutamisel, on: Kuidas hindad meie ettevõtte/asutuse kulude arvetuse taset ehk on see tänapäeva nõuetele vastav? Kuigi kulude juhtimise ja arvestuse süsteemid muutuvad järjest rohkem organisatsiooni (ettevõtte, asutuse) spetsiifilisemaks ja kuluarvestuse süsteemide taseme hindamiseks on hulk erinevaid kriteeriume, on minu jaoks kuluarvestuse süsteemide arengutasemele hinnangu andmisel olulised kaks märksõna: väljund ehk väljundiks olevad kuluobjektid (kulukandjad) strateegia Mis on väljund
fikseerima sobiva varude arvestussüsteemi ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjas. Varude perioodiline arvestussüsteem Varude perioodilise arvestussüsteemi kasutamise korral ei kajastata pearaamatu kontodel kauba soetus- (sissetuleku) ja realiseermistehinguid. Pearaamatu kontodel tehakse sissekandeid alles arvestusperioodi lõpul (kantakse maha aruandeperioodi varude algjääk ja võetakse arvele aruandeperioodi lõppjääk) [26: 68]. Varude arvetuse perioodilise süsteemi puhul ei peeta arvestust varude lõppjäägi ega müüdud kaupade omamaksumuse kohta. Arvet peetakse ainult varude sissetuleku kohta, väljamineku kohta erali arvestust ei ole. Varude lõppjääk ning müüdud kaupade omamaksumus tehakse kindlaks perioodiliselt: kuu, kvartali või aasta lõpus [2: 213]. Varude soetamise jooksvat arvestust peetakse ajutisel kontol Ostukulud, mitte põhikontol Kaubad/Toore/Materjal. Varude jääk aruandeperioodi lõpul fikseeritakse
väheneda kolmel põhjusel: 1. ettevõte müüb põhivara 2. kannab põhivara maha selle täieliku kulumise tõttu 3. kannab põhivara maha enne selle täielikku kulumist olles eelnevalt selgitanud põhivara objekti ettevõtluse tarbeks kasutamise ebaefektiivsuse Põhivara ümberpaigutamine: ettevõtte siseselt võib olla vajadus põhivara ümberpaigutamiseks ühest üksusest teise. Vajalikud märkused põhivarade ümberpaigutamiste kohta tehakse põhivarade analüütilise arvetuse registrites, bilansis sünteetilistel kontodel ümberpaigutus ei peegeldu. Põhivara arvestust peetakse põhivara kaardil mis sisaldab järgmisi andmeid: need on kaardil kirjas. Põhivara jääkväärtus: selle leidmiseks lahutatakse soetusmaksumusest arvestatud kulumi summa. Amortisatsioon: vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasulikku eluea jooksul. Amortiseeritav osa : vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus.
makstakse kohe, kui kaup kätte saadakse, kajastatakse tehing kohe. Kui kaup saadakse kätte esimesel nädalal, kuid selle eest makstakse teisel nädalal, siis kajastatakse tehing teisel nädalal. Seega kassapõhise arvestuse puhul kajastatakse tehing siis, kui raha on reaalaselt liikunud. Tekkepõhise arvestuse puhul registreeritakse tulu või kulu selle tekkimise hetkel. Kui raha makstakse kauba üleandmisega samal ajal, kajastatakse tehing, nagu kassapõhisega arvetuse puhul kohe. Kui kaup antakse ostjale esimesel nädalal, siis kajastatakse tehing erinevalt kassapõhisest arvestusest esimesel nädalal, kui kaup vastu võetakse. Mõlemad arvestusmeetodid on raamatupidamises lubatud. FIE võib oma aruandluseks kasutada kassapõhist arvestust ja tekkepõhist arvestust. Ettevõtted võivad kasutada ainult tekkepõhist arvestust. Mõlemat arvestusmeetodit on vaja kasutada äriplaani finantsprognoose tehes, esitades need kolme tabeli näol:
kolmel põhjusel: 1. ettevõte müüb põhivara 2. kannab põhivara maha selle täieliku kulumise tõttu 3. kannab põhivara maha enne selle täielikku kulumist olles eelnevalt selgitanud põhivara objekti ettevõtluse tarbeks kasutamise ebaefektiivsuse Põhivara ümberpaigutamine: ettevõtte siseselt võib olla vajadus põhivara ümberpaigutamiseks ühest üksusest teise. Vajalikud märkused põhivarade ümberpaigutamiste kohta tehakse põhivarade analüütilise arvetuse registrites, bilansis sünteetilistel kontodel ümberpaigutus ei peegeldu. Põhivara arvestust peetakse põhivara kaardil mis sisaldab järgmisi andmeid: need on kaardil kirjas. Põhivara jääkväärtus: selle leidmiseks lahutatakse soetusmaksumusest arvestatud kulumi summa. Amortisatsioon: vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasulikku eluea jooksul. Amortiseeritav osa : vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus.
annaabi.ee 
