peamise osa maapinnal müoonid, neutronid, elektronid positronid ja footonid. Valdav osa maapinnal saadavast doosist tuleb müoonidest ja elektronidest. [3] 4. DOSIMEETRIA ALUSED Radiatsiooni dosimeetria on teadusharu, mis tegeleb kiirguse registreerimise ja kiiritusdoosi mõõtmisega materjalides ning kudedes, mis on ioniseeriva kiirguse mõju all. Inimese dosimeetria on üheks tervishoiufüüsika ja meditsiinifüüsika allharuks, mis on keskendunud sisemise ja välise doosi arvestustele, mis tulenevad ioniseerivast kiirgusest. Doosi ennast ehk annust defineeritakse kui neeldunud energia hulka keskkonna ühe massiühiku kohta. Doosi mõõtühikuks materjalides on grey (Gy), kuid bioloogilistes kudedes on selleks siivert (Sv), kus siis 1 Gy ja 1 Sv on võrdsed 1J (dzauliga) kilogrammi kohta [4]. On mitmeid meetodeid kuidas mõõta ioniseeriva kiirguse mõjul neeldunud doosi. Tavaliselt
Industriaalühiskonna põhitunnusteks on: a. Eraomand majandusliku kasvu, isikuvabaduse ja sotsiaalse korra alus; b. Äritegevus sotsiaalse protsessi käima panev mootor c. Mänedzerism põhitegevus on juhtimine, määrajateks juhid d. Pluralistlik demokraatia poliitiline konsensus, mitmeparteilisus, pole parteisid, kes sooviks kehtestada diktatuuri e. Ühiskonnaelu avalik deideologiseerimine tuginetakse arvestustele, konstitutsioonilisele õigusele jne f. Korporatiivsed ühendused kui rahvusriikide ,,väline" arenguvorm poliitilised, sõjalised, majanduslikud liidud, blokid jms Postindustriaalühiskond valdavaks teenindus ja esikohal on teadus. Kaubatootmiselt üleminek teenindusele, muutusid inimeste vahelised sotsiaalsed suhted ning töökorraldus. Infotehnoloogia rakendamine ühiskonna põhivaldkondades tööstuses,
c. Eraomand majandusliku kasvu, isikuvabaduse ja sotsiaalse korra alus; d. Äritegevus sotsiaalse protsessi käima panev mootor e. Mänedzerism põhitegevus on juhtimine, määrajateks juhid f. Pluralistlik demokraatia poliitiline konsensus, mitmeparteilisus, pole parteisid, kes sooviks kehtestada diktatuuri g. Ühiskonnaelu avalik deideologiseerimine tuginetakse arvestustele, konstitutsioonilisele õigusele jne h. Korporatiivsed ühendused kui rahvusriikide ,,väline" arenguvorm poliitilised, sõjalised, majanduslikud liidud, blokid jms Moodsat industriaalühiskonda iseloomustab ,,korporatiivsete tegutsejate" (riigi, äri, tootmis jt suured organisatsioon id) domineerimine väikeettevõtjate üle.
Industriaalühiskonna põhitunnusteks on: Eraomand majandusliku kasvu, isikuvabaduse ja sotsiaalse korra alus; Äritegevus sotsiaalse protsessi käima panev mootor Mänedzerism põhitegevus on juhtimine, määrajateks juhid Pluralistlik demokraatia poliitiline konsensus, mitmeparteilisus, pole parteisid, kes sooviks kehtestada diktatuuri Ühiskonnaelu avalik deideologiseerimine tuginetakse arvestustele, konstitutsioonilisele õigusele jne Korporatiivsed ühendused kui rahvusriikide ,,väline" arenguvorm poliitilised, sõjalised, majanduslikud liidud, blokid jms Moodsat industriaalühiskonda iseloomustab ,,korporatiivsete tegutsejate" (riigi-, äri-, tootmis- jt suured organisatsioon id) domineerimine väikeettevõtjate üle. Postindustriaalühiskond kujunes 1970ndatel, ühiskonnas on valdavaks teenindus ja esikohal on teadus. Kaubatootmiselt üleminek
Industriaalühiskonna põhitunnusteks on: Eraomand majandusliku kasvu, isikuvabaduse ja sotsiaalse korra alus; Äritegevus sotsiaalse protsessi käima panev mootor Mänedzerism põhitegevus on juhtimine, määrajateks juhid Pluralistlik demokraatia poliitiline konsensus, mitmeparteilisus, pole parteisid, kes sooviks kehtestada diktatuuri Ühiskonnaelu avalik deideologiseerimine tuginetakse arvestustele, konstitutsioonilisele õigusele jne Korporatiivsed ühendused kui rahvusriikide ,,väline" arenguvorm poliitilised, sõjalised, majanduslikud liidud, blokid jms Moodsat industriaalühiskonda iseloomustab ,,korporatiivsete tegutsejate" (riigi-, äri-, tootmis- jt suured organisatsioon id) domineerimine väikeettevõtjate üle. Postindustriaalühiskond kujunes 1970ndatel, ühiskonnas on valdavaks teenindus ja esikohal on teadus
a. Eraomand majandusliku kasvu, isikuvabaduse ja sotsiaalse korra alus; b. Äritegevus sotsiaalse protsessi käima panev mootor c. Mänedzerism põhitegevus on juhtimine, määrajateks juhid d. Pluralistlik demokraatia poliitiline konsensus, mitmeparteilisus, pole parteisid, kes sooviks kehtestada diktatuuri e. Ühiskonnaelu avalik deideologiseerimine tuginetakse arvestustele, konstitutsioonilisele õigusele jne f. Korporatiivsed ühendused kui rahvusriikide ,,väline" arenguvorm poliitilised, sõjalised, majanduslikud liidud, blokid jms Moodsat industriaalühiskonda iseloomustab ,,korporatiivsete tegutsejate" (riigi-, äri-, tootmis- jt suured organisatsioon id) domineerimine väikeettevõtjate üle. 3. Postindustriaalühiskond kujunes 1970ndatel, ühiskonnas on valdavaks
"Roheline revolutsioon", kemikaalid, niisutamine ei ole andnud loodetud tulemusi. Kemikaalide kasutamist piiravad nende ohtlikkus ja kallidus. Näit. Mehhikos kaotatakse viirushaiguste tõttu 30...50% kartulisaagist. * Kasvuhooneefekti kahjulikkus avaldub liigse kuumuse ja kuivuse kaudu. * Kõrbestumine ja erosioon laienevad ning igal aastal kaotatakse põllumajandusaladelt ligi 24 miljonit tonni huumust. * Vastavalt FAO arvestustele langes 2000. aastaks isegi 65% looduslike sademetega kastetavatest põllumajandusmaadest ning teisalt langeb igal aastal sooldumise tõttu kasutusest välja 1,5 milj. ha kunstniisutusega aladest. * Maaviljeluse tulemusi halvendavad ka maapinna keemiline saastumine õhust langevate ainetega (CO2, NOx) ning osoonikihi hõrenemine. Toit on kõige keerulisem ja tundmatum osa meie keemilisest keskkonnast. Toidus on identifitseeritud
o Mänedžerism, mille põhitegevus on juhtimine ja määravaks on juhid (mänedžerid). o Pluralistlik demokraatia, st poliitiline konsensus, mitmeparteilisus. Ei ole domineerivaid sotsiaal-poliitilisi gruppe, kes sooviksid kehtestada oma diktatuuri. o Ühiskonnaelu avalik deideologiseerimine, st tuginetakse arvestustele, konstitutsioonilis- tele õigustele jne ning ideoloogial on vaid varjatud funktsioon. o Korporatiivsed ühendused kui rahvusriikide “väline” arenguvorm, st mitmesugused transnatsionaalsed korporatsioonid, poliitilised, majanduslikud ja sõjalised liidud (blokid) jms.