1.Motett Motett kujunes 13ndal sajandis Geugoriuse laulubaasil. Motett on selline laul ,mille alumine hääl on gregoriuse laul (ladina keelne) , millele liasti uute tekstidega ülemised hääled. Need tekstid olid erikeeltes ja võisid olla ilmaliku sisuga (armastusteema) . Motetti esitati pillide saatel , motette hakati laulma väljaspool kirikuid , nendest kujunesid seltskonna laulud . Aja jooksul muutus motetti stiil vabamaks , teda lauldi Renensansi ja baroki ajastul . 2.Protestantlik koraal 1517ndal aastal toimus Euroopa kiriku ajaloos suur muutus , mis saksa usuteadlane ja kiriku tegelane Martin Luther lõi Wittenbergi seinale oma 95nda teesi , mis protesteerisid valitsevate katoliiklike seisukohtade vastu . Võeti kasutusele Protestantlik koraal ,mille eesmärk oli saavutada koguduse suure osalemise jumalateenistusel. Selleks loobuti Ladina-keelsest tekstist, sell...
Referaat Madalenergia-, passiv ja nullenergiamaja Autor: Aleksander Tarv Juhendaja: Einar Potter Võru 2013 Mis on madalenergiamaja? Hoone on väga madala energiatarbega, arvestuslik energiatõhususarv (ET-arv) on 90 kWh/m² aastas, mis vastab Eestis kõige kõrgemale, A-energiaklassile kuni 120 kWh/m² aastas, sealhulgas kütteenergia osa kogu arvestuslikus energiatarbimises on vaid 25 kWh/m² aastas. Meeldetuletuseks ET-arv näitab hoone kogu energiatarbimist küttele, soojale veele, kodumasinatele ja valgustusele. Hoone arvestuslike energiakulude jaotus on toodud artikli lõpus nii illustratiivse joonisena kui ka konkreetsete numbritena. Lisaks väga headele energiatõhususe näitajatele näeb hoone ka kena välja ning sobib ümbruskonda. Antud hoone valiti välja arhitektuurivõistluse tulemusel,
3. Muutuvkulu 80 000 + 20 000 tk puhul kogusega annab see ärikasumile juurde lisaks 40 000.- , seega pakkumine 600 000 + 200 000 + 200 000 = 1 000 000 € tasub vastu võtta. Ülesanne 3. Kasumilävi mitme tootega Ettevõte jääktulu tootelt A on 30 EUR ja tootelt B on 50 EUR. Müügikäibest moodustab toote A müük 60%. Ettevõtte püsikulud on 760 000 EUR. Leida mitu toodet A ja B tuleb müüa, et olla arvestuslikus kasumiläves. 𝐶𝑀𝐴∗ = 30€ 𝐶𝑀𝐵∗ = 50€ Toote A müügikäive S=60% toote B müügikäive S=40% FC=760 000€ 𝐹𝐶 + 𝐷 üℎ𝑒 𝑡𝑜𝑜𝑡𝑒 𝑝𝑢ℎ𝑢𝑙: 𝑄𝐵𝑃(𝐴) = , 𝑘𝑢𝑠 𝑃 − 𝑉 = 𝐶𝑀∗ 𝑃−𝑉 𝑄𝑖
· meetodi rakendamisel loetakse iga üksiku objekti soetusmaksumuseks perioodi algjäägi soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmist. · juhul kui varude üksikud objektid on üksteisest selgesti eristatavad, lähtutakse nende soetusmaksumuse kindlaksmääramisel iga objekti soetamiseks tehtud kulutustest. · arvestust toodete üle peetakse nende arvestuslikus omahinnas, mis leitakse nn. normkulude põhjal ja mida korrigeeritakse perioodiliselt tegelike tootmiskulude järgi · rvestust peetakse kaupade müügihinnas ja varude jäägi hindamisel arvestatakse müügihinnast maha keskmine kasumimarginaal. See meetod on mõeldav ainult juhul kui kasumimarginaal on kõikidel kaupadel sarnane 4. FIRMA kaubavaru algjääk on 4000 kr, soetatud kaubad 6500 kr ja kaubavaru lõppjääk
Majandusanalüüs Analüüs - mõtestatud tegevus, mille käigus kvantitatiivmeetodil või kvalitatiivselt uuritakse andmeid või informatsiooni sündmuste, subjektide või objektide kohta minevikus, käesolevas olukorras või dünaamikas ning mõõdetakse, süstematiseeritakse, võrreldakse ja tõlgendatakse ning saadud tulemused väljendatakse matemaatiliselt, tekstina või graafiliselt eesmärgiga anda hinnang või langetada otsus protsessi(de) edasisel juhtimisel. Andmeanalüüs (data analysis) ja statistiline meetod Statistika metoodika järgi viiakse läbi kõigepealt vaatlus (registreeritakse, kogutakse andmed ettevõtte tehingute, sündmuste jne kohta), seejärel tehakse kokkuvõte (andmete kanded kontodele, süntees jne) ja seejärel kasutatakse saadud andmeid töötlemisel (reastamine, süntees, analüüs), et teha sellest järeldusi, mida otse lähteandmete alusel teha ei saa või mille tegemisel ei saa olla kindel nende piisavas põhjendatuses. Majandusanalüüs hinda...
Reeglina käsitletakse ettevõtet jätkuvalt tegutsevana, seega lähtutakse põhimõttest, et ei ole vaja kavatsustega vajadust ettevõtet likvideerida või vähendada oluliselt selle mahtu. Lähtuvalt nimetatud printsiibist, valmistatakse ette ja koostatakse aastaaruanne. Eeldatakse, et ettevõtte likvideerimisel suudetakse varade arvelt katta kõik oma kohustused normaalsetes majandustingimustes. Kui nimetatud põhimõte ei toimi ja varasid ei saa realiseerida nende arvestuslikus väärtuses, peab juhtkond andma selgituse, kuidas ettevõte antud olukorrast välja saab. Lahenduseks võib olla varade ja kohustuste ümber klassifitseerimine, ja ümberhindamine. 9 Infot sellest, et ettevõtte tegevus pole jätkuv, võib saada raamatupidamisaruannetest või muudest allikatest. Jätkuvuse hindamisel on rida suhteliselt lihtsaid kriteeriume, mida
lähtutakse seisukohast, et ei ole vajadust ega kavatsust klienti likvideerida või tegevusmahtusid vähendada. Sellest printsiibist lähtudes on ka ettevalmistatud raamatupidamisaruanne, kui puudub info, mis sunniks eeldama vastupidist. Varad ja kohustused on bilansis kajastatud selliselt, et normaalse majandustegevuse käigus suudab ettevõte oma kohustused täita. Kui tekib kahtlusi, et jätkuvuse printsiip ei toimi ning klient ei suuda varasid realiseerida nende arvestuslikus väärtuses ning seetõttu tekib probleeme kohustuste tähtaegsel täitmisel, siis võib tekkida vajadus hinnata ja klassifitseerida varad ja kohustused ümber. Viiteid sellele, et kliendi tegevus ei ole jätkuv võib saada raamatupidamisaruannetest ja teistestki allikatest. Nt. võivad sellisteks viideteks olla: · Kui kohustused ületavad varad või lühiajalised kohustused ületavad likviidseid varasid.
pöörlemistelg on peaaegu risti tema (ja Maa) tiirlemistasandiga, siis Kuul aastaaegu ei esine. 7. MAA JA KUU PERIOODILINE LIIKUMINE 7.1. MAA PÖÖRLEMINE Maa pöörleb ümber oma kujutletava telje, mis „väljub“ maapinnast pooluste kohal. Teame, et Maa teeb ühe täispöörde ühe ööpäevaga. Maakera pöörlemissuund on läänest itta – selle peegeldus – Päikese, Kuu ja teiste taevakehade liikumine on sellele vastupidine. 24 Arvestuslikus mõttes on kõik ööpäevad ühepikkused – 24 tundi, siis tegelikult pöörleb Maa ebaühtlaselt ning rangelt võttes on ööpäevad erineva pikkusega. Maa pöörlemise arvestuseks on keskmine niinimetatud päikeseööpäev, mida loetakse keskööst, kui Päike läbib taevameridiaani teekonna madalaimas punktis kuni järgmise keskööni. Ebaühtlused arvestuslike ja tegelike ööpäevade vahel korrigeeritakse – aeg ajalt lisatakse või lahutatakse
annaabi.ee 
