Kui ettevõttel on rohkem kui üks sularaha arvestuskoht, siis tuleks iga arvestuskoha kohta pidada eraldi arvestust nt. 10111-kassa kontoris, 10112- kassa kaupluses jne. Dokumendid: Orderid (kassa sissetuleku-, väljamineku order), pangaväljavõte, inventuuri leht. Välisvaluuta ost kajastatakse ostupäeva kommertspanga vahetuskursiga Nt. 31.05.2011 ostab ettevõtte SEB pangast 2000 LVL, kurss 1 EUR = 0,7055 LVL. Raha tasutakse ettevõtte pangaarvelt eurodes, valuuta kajastatakse eraldi arveldusarvel. D 1015 2834,87 (2000/0,7055) K 1014 2834,87 Välisvaluutas arvestatud nõude laekumine. Kui: · valuuta konverteeritakse koheselt eurodeks, siis raha laekumine kirjendatakse kommertspanga vahetuskursiga; · raha jääb valuutana, siis kirjendatakse tehing raha laekumise päeva Euroopa Keskpanga kursiga. Välisvaluutas arvestatud võlgnevuse tasumine. · Tasumine eurodes, kirjendatakse väljamakse ülekandepäeva kommertspanga kursiga.
- Immateriaalne põhivara -Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) -Aruandeaasta kasum (kahjum) 2/9/2015 Mai Takkis 42 14 Bilansi kirjed Bilansikirje on eraldi nimetuse ja summaga vara liik või vara katteallikas Raha kassas Maa Raha arveldusarvel Ehitised Nõuded ostjate vastu Inventar Maksude ettemaksed ja Lõpetamata ehitised tagasinõuded Ettemaksed põhivara eest Ettemaksed teenuste eest Võlad tarnijatele Tooraine ja materjal Võlad töövõtjatele Lõpetamata toodang Maksuvõlad Valmistoodang *RTJ 2 Nõuded informatsiooni
esimesena kirjeldatav, järelikult number 1 ning viimane number on selleks, et saaksid vajadusel artikleid veelgi liigitada. Kui seda vajadust ei ole, lisadki viimasena numbri 1. Lihtne ja loogiline, harjumine võtab veidi aega, aga kui süsteem käpas, on ülevaatlik pilt selge ja vajalikud andmed kergelt leitavad. Konto loomine Anname kontole kõigepealt nime no näiteks ,,Lemmikpanga arveldusarve". Omistame talle ka numbri näiteks 10121. Uurime, kas arveldusarvel on algjääki või mitte kui on 1000 krooni, kirjutame deebetisse: konto algjääk 1000.- krooni. Sellega on konto loodud. Edaspidised liikumised arveldusarvel kirjendatakse konto käivete alla sissetulekud pangaarvele deebetisse ja väljaminekud pangaarvetelt kreeditisse. Peale käivete fikseerimist saab välja tuua konto lõppseisu, mida saab arvestada järgmise valemi abil: konto valem Konto algsaldo + konto sama poole käive konto vastaspoole käive = lõppsaldo
Sularaha säilitamise motiivid: ülekannete tegemiseks, reservvaru ettenägematuks otstarbeks (umb. 0,01%), laekum ja väljamaksed peab ajaliselt kokku viima. Aktivatest umb. 0,5 % on sularahalises vormis; 1 20% KRVP-des; 6 7% mood. riigikassa võlatähed (90 päeva kuni 1 aasta); kommertspaber on kuni 270 päevane. Risk seisneb selles, et kui me viime kassaseisu liiga väikeseks, tekib oht, et me ei saa maksta tarnijatele. Väärtpaberitesse paigutatud raha eest teenime suuremat tulu kui arveldusarvel. Riski-tulu kompromiss: ettevõttel peab olema küllaldaselt raha, et sooritada ülekandeid vastavalt maksekorraldustele. Miller-Orri sularaha juhtimise mudel Stohhastilise (s.t. ettearvamatu) kontroll-limiidi mudeli arendasid välja Merton Miller ja Daniel Orr, mille järgi oletatakse, et rahanõudlus on juhuslik. Pandi paika kaks kontroll-limiiti: kui jõutakse ülemise limiidini, siis sularaha
Ø varade nõudlus 36 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 Tehingunõudluse all mõeldakse nõudlust, mille põhjustavad inimeste soovid sooritada igapäevaseid tehinguid. Kui kellegi sissetulek on näiteks 5000 krooni kuus, siis soovib ta iga päev hoida rahakotis või arveldusarvel teatud hulk raha, et teha igapäevaseid tehinguid. Tehingunõudlust võivad muuta intressimäärade muutused, hinnataseme muutused, sissetulekute muutused. Varade nõudlus tekib inimeste soovist hoida mingeid raha tagavarasid ettenägematute juhtumite tarbeks. Joonisel 16 näidatakse, et tasakaal rahaturul tekib intressimäära juures, kus nii nõutav kui pakutav raha kogus on võrdsed. DM on negatiivse tõusuga, sest mida kõrgem on
Kuna kahjumi korral tuleb res- sursside eest maksta rohkem kui teenitakse tulu, hakkab ettevõttest minema välja rohkem raha, kui toodete ja teenuste müügi eest lisandub. Ettevõtte kasutuses oleva raha kogus hakkab kahjumi tõttu pidevalt vähenema, mistõttu satub irma olukorda, kus arveldusarvel olevat raha on jäänud sedavõrd väheks, et ei suudeta enam õigel ajal arveid tasuda. Vastupidi kahjumi mõjule lisandub kasumi korral ettevõttesse pidevalt raha ja irma kasutuses oleva raha hulk suureneb. Ettevõtte majandustegevuse resultaati nimetatakse tulemiks. Mingi perioodi (kuu, kvartal,
annaabi.ee 
