1.1.1 Keskmine kuu arve Küsitletutest 27 % jäi kuu telefoni arve vahemikku 0-100 krooni, 42 % vahemikku 101-200 krooni, 15 % vahemikku 201-300 krooni, 12 % vahemikku 301-400 krooni ning 4% vahemikku 401-500 krooni. Õpilaste peale kokku tuli keskmiseks telefoniarveks kuus 207 krooni. 4 1.1.2 Suurimad ning väikseimad telefoniarved Vastanute seas väikseim arve oli 0 krooni ning enam väiksematest arvetest jäid alla 100 krooni. Suurimaks telefoni arveks osutus 1100 kroonine arve, mis oli ainuke üle 1000 kroonine arve. Kuue vastanu suurim arve jäi vahemikku 600-800 krooni ja nelja vastanu arve vahemikku 400-600 krooni. 5 1.2.1. Sõnumite arv 1.2.2 Saadetud sõnumite arv Sellele küsimusele tuli palju erinevad vastuseid. Kõige populaarsemaks aga osutus vahemik 10-15 sõnumit kuu jooksul. Kõige vähem saadab üks õpilane 0 sõnumit kuus ning kaks õpilast saadavad 200 sõnumit kuus
Nimi: 8. Saatelehe muutmine Tegutseja: klienditeenidaja/laotöötaja Kirjeldus: kaupade kogust/tüüpi võib muuta vastavalt laos olevatele kaupadele või paki suurusele kooskõlastades seda kliendiga. Protsessi käigus vaadatakse PAKKUMINE ja PAKKUMISE SEISUND andmeid ja vajadusel muudetakse PAKKUMISE SEISUND andmeid. Nimi: 9. Saatelehe vormistamine arve kujul Tegutseja: laotöötaja Kirjeldus: kogutus ja kontrollitud kaupade koguse kinnitamisel saateleht vormistatakse kliendi jaoks arveks. Protsessi käigus vaadatakse PAKKUMINE ja PAKKUMISE SEISUND andmeid ja vajadusel muudetakse PAKKUMISE SEISUND andmeid. Nimi: 10. Arve saatmise fikseerimine 9 Tegutseja: laotöötaja Kirjeldus: arve kinni panemine kliendi poolt allkirja saamisel. Protsessi käigus vaadatakse PAKKUMINE ja PAKKUMISE SEISUND andmeid ja selle teostuse tulemusena saab PAKKUMINE seisundi „Esitatud“ koos seisundi kuupäevaga. Nimi: 11
muudatustele ning majandustehingutele. Standardseadistused seega on olemas, kuigi mulle ehk meeldiks ise seadistada kõik algusest nö oma maitse järgi. Lõpuks sain bilansi kätte, kuid kahjuks oli see kuhugile keskele ära peidetud. Uue äriühingu loomise asjus kirjutasin meilitsi Eetasoftile. Senikaua tutvun ja üritan teha vastavad lausendid ja toimingud ette antud äriühingu põhjal. Kontoplaani, kui üles leida, saab siiski võrdlemisi lihtsalt muuta, seega pangakonto sai muudetud arveks krediidipangas. Kontoplaan on küllaltki detailirohke, mis iseloomustab väga hästi ka tervet programmi. Sissemakse või siis antud juhul osakapitali suurendamise lausendi tegemisel soovib programm saada väga detailseid andmeid seesuguses raamatupidamislikus keeles, kus minu teadmistest jääb paraku vajaka. Uskusin, et sain vajalikud read täidetud, kuid enterile vajutades sootuks programm sulges end. Kuidagimoodi sain sissemakse osakapitali tehtud, kuid ikka loobib hoiatust "automaatsesse
Pitsat ei oma aga rekvisiidina endiselt mingit väärtust. Sularahata arvelduste puhul on tehingu tegeliku toimumise tõestamiseks vaja 2 dokumenti. Arve (tshekk, kviitung) näitab, mille eest maksti ning panga väljavõte näitab, et raha tegelikult liikus. Maksuamet on öelnud, et FIEde puhul võib väljavõte olla ka ise internetipangast välja trükitud ja sellel ei pea tingimata olema panga pitsatit. Raamatupidamise seadus ei kohusta algdokumenti nimetama arveks. Arveks nimetab algdokumente käibemaksuseadus (kuigi seal ei kasutata jällegi terminit "algdokument" ). Seda üldlevinud nimetust võiks aga kasutada ka ettevõtja, kes ei ole käibemaksukohustuslane. Ettevõtja võiks lisaks seaduses nõutule oma arvetele kirjutada ka enda Maksuametis registreerimise numbri ja isikukoodi. Arve võiks välja näha selline. Kui arve eest makstakse sularahas, peab arvele pangakonto numbri asemel kirjutama "tasutud sularahas"
tavapäraseks (nt: Düsess -> toidukaupadele taheti teha või ITV -> televisiooniga seotud ); · Õiguskaitset ei saa tähis, mis koosneb kauba olemusest tulenevast kujust (nt: standartne kell, millel puudub sellele tootele omane tunnuste kogum); · Õiguskaitset ei saa tähis, mis eksitab tarbijat kaupade või teenuste omaduste suhtes (nt: Suomen juusto kevyt soome liht juust juust paber, papp juust kuna tarbija arveks, et tegemist on Soome kaubaga aga tegelikult tegi seda eesti firma); · Õiguskaitset ei saa tähis, mis on vastuolus avaliku korra või heade tavadega; · Õiguskaitset ei saa tööstusomandi kaitse all Pariisi konventsiooni artikli 6 ter alusel kaitstud tähis, samuti muu tähis, mis sisaldab lippu, vappi või muud 10
ettevõtte kõiki erinevaid kulusid. Ajavahemik on ära toodud veergude alguses. Kõige pikem ajavahemik on rahandusaasta, mis tavaliselt algab ja lõpeb koos kalendriaastaga. Sissetulek on see raha, mille te saate oma pakutavate toodete ja/või teenuste eest. Sissetulekuna arvestatakse ka seda raha, mille kliendid teile võlgu, on kui nad ei maksa kauba või teenuse eest selle kättesaamisel (seda nimetatakse laekumata arveks või debitoorseks võlgnevuseks.) Kasumiaruandes tuleb otsesed kulud eraldada kaudsetest kuludest. Otsesed kulud kuuluvad ainult tootmisprotsessi juurde. Näiteks palk, mida makstakse töölisele, kes toodet tegelikult käega katsub, on otsene kulu, aga osakonnajuhataja palk kuulub kaudsete kulude hulka. Kui te kasvatate tomateid, lisatakse kasvuhoone kütmine otsestele kuludele, abihoone kütmine aga kaudsetele kuludele. Kaudsete kulude hulka arvatakse ka reklaam, hoonete
annaabi.ee 
